Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
paraku ei ole igal pool tuult saada. endalgi eestis vaikne kohake keset metsi. pealegi vesi on stabiilne ja korraliku lahenduse korral võimsam. tuule plussiks on muidugi paberijama puudumine
ise katsetaksin mõne ujumiskoha paisu kõrvalt. languste vahe pole küll suur, aga selle eest on vooluhulk enam, kui piisav.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Mismoodi on generaatori diameeter ning pöörded omavahel seotud? Kas on nii, et mida suurem diameeter, seda madalamate pööretega ta töötab? Madalapöördelise geneka kasutamisel kaoks ülekande vajadus ära. Siin on sellistest juttu. Oskab ehk keegi ka maakeeles asja lähemalt seletada.
suur gene ei pea tingimatta madalamatel pööretel käima, aga suurde diameetrisse saab teha piltlikult "elektrilise ülekande". sinna saab panna rohkem pooluseid ja siis ühe ringiga saab neid vahetusi rohkem olema. see peaks kõige lihtsam põhjendus olema suurema generaatori sobilikkust madalamatele pööretele. ei maksa tähelepanuta jätta, et sellest tuleneva massi ringi ajamine nõuab rohkem väänet ja rohkem poolusi omakorda eeldab suuremat väändejõudu
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
otherpower.com-is on sellised väiksed projekti lahendatud torujuhtmega,
mis laseb vee generaatori labadele peale. siis pole nii suurt uputamist ja kapitaalehitust. lihtsam on sul mõni keeleoskaja kõrvale võtta ja seal
siiski pisut ringi vaadata.
offtopicuna hakkab järjest enam tunduma, et pisike võsaküttel aurumasin
võiks olla suht puhas ja tore masin elektri ja ka nt sooja vee ja kütte saamiseks. mõnel ehk vedeleb veel viimase sõja ajast...
võsaküte võsakütteks. saekaatritel on tihtilugu pindade ja puruga jama.
ma tean ise ühte veskikompleksi, mille küljes oli saekaater kunagi olnud. selle kaatri jääkidest jätkus kogu veski ringi ajamiseks. selles olid 2 suurt kivi ja siis hunnik muid masinaid+ elektrigeneraator veski ja mõne lähema maja valgustuse tarvis. katla müümise järel said kivid eraldi mootorid, kumbki 25kW ja üldine maja läbiv transmissioonivõll sai endale 40kW. kogu veski väänati sellele katlale testimiseks järgi max koormusega ja katel ei kaotanud praktiliselt pöördeidki. sellel 40kW võlli mootoril oli aga max koormusel probleeme, kusjuures generaatorit siis enam ju otsas ei olnud. katel oli vundamendis kinni ainult ühte otsa pidi, teine ots jooksis relsside peal, sest termopaisumise tagajärjel pidi see teine ots saama päris mitu head sentimeetrit liikuda.
aurumasin on suht kesise kasutaguriga, aga auruturbiin on juba keeruline. samas vb tänapäevast tehnoloogiat kasutades saaks ka aurumasina kasutegurit veidi upitada ja statsionaarsel kasutamisel ei ole selle eluka kohmakus ja suurus ka kriitiline. kui tasuta või üliodav küte on endal olemas, siis vb oleks isegi asjal jumet
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Tuul ja vesi on kahjuks ilmastikust sõltuvad - tuule kiirus oleneb õhurõhkude juhuslikust muutusest ja veehulk aastaajast.
Ilmastikust sõltumatu energiat ja kütet tootva alternatiivlahendusena tuleks kõne alla ka sisepõlemismootor, mille otsas generaator. Loomulikult tuleks mootori jahutussüsteem ühendada siis vedeliku tsirkulatsioonil põhineva küttesüsteemiga ja sealjuures kasutada ära kogu mootorist eralduv soojus, k.a. väljalaskesse minev. Ja mootori otsas oleva generaatoriga saab siis voolu hõõruda, kasvõi tervele külale, kui mootor piisavalt suur on.
Kahjuks on diiselkütus kole kalliks aetud, diiselmootori kasutegur on muidu päris hea. Diisli kütusekulu tühikäigul on väga väike, ei pea mootorit seiskama-käivitama, mis mahajahtumise korral vähendab süsteemi kasulikkust ja suurendab hooldustarvet. Samuti tuleks kõne alla puugaasil töötav mootor, mis on siis päris kodumaist ja veel taastuvatki kütust kasutav
Kui sa saaksid kusagilt mõne suure võimsusega ja madalate pöörete ning suure pingega mootori,siis sellega ajaks ka asja ära.
Muide võibolla offtopic,aga aitaks kui sa paneksid otsingusse tuule abil elekter vms.Põhimõte on sama,aint ühel tiivik ja teisel turbiin.
Praegu tegelevad paljud firmad nn. "lineaarse sisepõlemismootori" väljatöötamisega. Asi ise on mehhaaniliselt ülilihtne - kaks vastakuti asetsevat silindrit kolbidega, mis on omavahel vardaga ühendatud. Keskel mähise vahel asuvad püsimagnetid. Tulemuseks on ülisuure kasuteguriga sisepõlemismootor, kuna energia muundtakase ühest liigist teise palju otsesemat teed pidi. Sama mähis, mis mootori töötades toimib generaatorina, on ka mootorile starteri eest. Üheks mootori eeliseks on veel muudetav surveaste, mida saavutatakse lihtsalt süütehetke erineva ajastusega. Ainult et mootori töö juhtimine nõuab väga täpset ja veakindlat elektroonikat. Näiteks, kui peaks juhtuma, et mingil põhjusel küttesegu silindris ei sütti, käib kolb kõmaki inertsist vastu silindripead.
Aurumasin võib olla tegelikult väga suure kasuteguriga, kui see natuke tänapäevasema skeemi järgi teha (näiteks 6 silindriga aksiaal asetuses, nagu praegu on hüdromootorid).
mõtlesin seda võsaküttel aurumasinat just "rohelisuse" pärast:
igasuguse mootorikütte tootmisel ja põletamisel tekkiv jama pole seda mitte,
samas võsa põletamine või mädandamine ei erine eriti looduse seisukohast: mädanemisel eritub sama asi, mis põlemisel, ning saastekvootide
pärast pole vaja muretseda. ning iga maakodu korrashoidmine tootab
päris suure koguse võsa nii või teisiti (-;
Aurumasinaga käitav generaator on juba teine muusika,kuid kui on võsa mida kütta ning vett mida keeta,siis olge lahked.Oja peale gene panemine nõuab suurt arvutustööd vajaliku turbiini arvutamiseks,ülekanne ja gene.
mõtlesin seda võsaküttel aurumasinat just "rohelisuse" pärast:
igasuguse mootorikütte tootmisel ja põletamisel tekkiv jama pole seda mitte,
samas võsa põletamine või mädandamine ei erine eriti looduse seisukohast: mädanemisel eritub sama asi, mis põlemisel, ning saastekvootide
pärast pole vaja muretseda. ning iga maakodu korrashoidmine tootab
päris suure koguse võsa nii või teisiti (-;
Comment