füüsikaline kiirusepiiraja

[alaska]

Oleks vaja nõu, kuidas ehitada niiöelda kiirusepiirajat.
Hollywoodi kaskadöörid lastakse köie otsas katuselt alla kukkuda, imiteeritakse päris kukkumist, pärast kaotatakse nöör ära. Köis jookseb mööda trumlit, mille abil saab kukkumise kiirust reguleerida. reguleerimine käib minu teada õhutakistuse muutmise abil, sellised lehvikud pöörlevad koos trumliga, mida laiem lehvik, seda suurem tuuletakistus ja seda aeglasemalt pöörleb.
Kuidas oleks võimalik ehitada midagi analoogset, aga tunduvalt väiksemat ja kompaktset. Et siis köis liigub läbi mingi agregaadi, mis annab seda köit järele teatud kiirusel, olenemata sellest, kui tugev jõud köit tõmbab. Ei pea olema kindlasti köis, võib olla ka kett, hammasrihm jne.
Millised lahendused oleksid reaalsed? Hõõrdejõudu, tuuletakistust... Põhiline tingimus on see, et liikumise kiirus ei muutuks sõltuvalt mõjuvast tõmbejõust.
Võibolla on isegi midagi sellist müügil, või saab midagi ära lammutada?

Mõjuv jõud -150 kg.

[KaruTEC]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Päris sõltumatu tõmbejõust ei saa selline asi olla, kuid kuna ventilaatoril on ruut/kuup võimsuse-pöörete sõltuvus, on see suurtes piirides üpris ühtlane.
Ega midagi keerulist ei ole, lihtsalt üks ventilaator ja trumli peal tross. Võta valmis ventilaator, mille karakteristik on teada, ning arvuta - tavaline koolifüüsika.

[alaska]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Ventilaator on liiga suur. Kui panna mingid hammasrattad õlisse, kas siis annab sarnase effekti välja? Kiirus võib mingil määral muutuda, mida vähem tunda, seda parem.

[Matis]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Või mingi kolbmootor/kompressor otsa. Seda ju ka kiiremini aina raskem ringi ajada.

[gob]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Elou!

Aga ehk kasutada generaatorit, et mida suurem tarbija seda raskemalt käib. Lisaks laskumisele saab samal ajal moblat laadida

EDIT: või vaadata kuidas töötab kettaga telefoni "mehhaaniline tsentrifugaal pidur"

Parimat soovides,
gOb

[alaska]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

kettaga telefoni puhul oli küll midagi sellist, et kui valisid numbrit, siis tagasi ei saanud eriti kiiremini vedada, kui ta ise tuli. Peab keldrisse tuulama minema.
Mingit kummikäsna mööda lauda lükates ta kah väga kiirust ei kogu, kui rohkem suruda...

[felch]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

See tsentrifugaalpidur võiks töötada nii.
Veerev ratas pööritab võlli, mille küljes liigendiga kangid nagu propelleri labad (aga kokku murtud, vedru hoiab neid koos). Pöörlemiskiiruse suurenedes hakkavad labad välja pöörduma ja veavad kaasa nende võlli mööda libisevat kinnitusklambrit. See omakorda on nt. koonilise otsaga ja liigub pidurdatava ratta vastu. Nagu ketaspidur.
Segane kirjeldus aga ehk said pihta.
Piltide järgi oli selline regulaator mitmetes ammustes masinates. Muutis aurumasina "gaasi" jne.

[bloody-orc]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

üks võimalus veel.
Olen näinud liftidel sellist kasutusel.
Kui lift langeb, siis liigub too mööda trossi. selle üles on siis trummel, mis keerleb, ja milles on ka piduriklotsid, mis suruvad vastu seda trossi. kuna trummel pöörleb seda kiiremini, mida kiiremini lift langeb, siis on trumli külge ühendatud kaks metallkuulikest (raskust), mis keereldes tsentrifugaal jõu tõttu välja poole lähevad. tsentiga on ühenduses raudvardaga (mitte trossiga). mida kõrgemale kuulid tõusevad, seda rohkem tõmbavad nad piduriklotse, seega, mida kiiremini lift langeb, seda rohkem surutakse pidureid kokku ja lift lihtsalt ei kuku alla kiiremini (kui just kõik trossid katki ei lõigata). ja ka siis tekib sinna lifti alla õhupadi.

http://youtube.com/watch?v=Uedp5Mmq4C8 siin on seda näha

aga vaata, et sa igaks juhuks ise omaehitatud kaadervärgiga kusagilt maja katuselt alla ei hüppa! ka kaskadööridel on õhupadi all, mis neid seal all püüab. (ja ära ka teisi sellega alla viska, ainult kardula kotte võib; suhkur on liiga kallis )

[felch]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

üks võimalus veel.
Olen näinud liftidel sellist kasutusel.
Kui lift langeb, siis liigub too mööda trossi...

Just, just. Niiviisi see asi töötabki! Bloody-orc sõnastas asja märksa paremini.

[elukaz]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Kas aeglane kiirus peab ka olema? Kui ei siis vahelduvvoolu mootor asja "lükkama".

[KaruTEC]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Vahelduvvoolumootoril peab siis vektorjuhtimine või kondensaatorpatarei olema, alalisvooluga oleks palju lihtsam.
Igasugused klotspidurid ei ole juba oma põhimõttelt piisavalt stabiilselt. Seetõttu ongi ventilaator parim variant.

[TeeTL]

Vs: mehhaaniline kiirusepiiraja

kui ma nüüd õigesti mäletan, siis vanal vändaga grammofonil (õigemini patefonil) on kiirusstabilisaatoriks 4 metallkuulikest, mis igaüks on paigutatud lehtvedru keskele ja lehtvedrud kinnituvad kummagi otsaga pöörlevale võllile, sümmeetriliselt ümber võlli. Kas seal mängib rolli rohkem õhutakistus või tsentrifugaaljõud, ei oska arvata.

[alaska]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Tänud. osa probleemist on lahenduse leidnud. Nüüs võiks asja kompaktsemaks saada.
Kas hõõrdejõuga ei saaks asja lihtsamalt lahendada? Näiteks mingisugune kummitükk liigub vastu metalli teatud survega ja kui nüüd kummitükki kiiremini lükata, siis see lisajõud kuidagi teises suunas saata, mitte nii, et kummitüki surve metallile suureneks. Näiteks lisajõud deformeerib kummi.

[KaruTEC]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Nagu ütlesin - h??rdumine kummi ja metalli vahel vms ei ole stabiilne. Miks sa ventilaatorit ei kasuta ?

[alaska]

Vs: füüsikaline kiirusepiiraja

Nagu ütlesin - h??rdumine kummi ja metalli vahel vms ei ole stabiilne. Miks sa ventilaatorit ei kasuta ?

Seade võiks olla suhteliselt hääletu. Põhimõtteliselt võiks ta välimuselt olla nagu pikk autoamort, mis kokkusurudes jookseb kokku ühtlase kiirusega olenemata surumisjõust. Näiteks õli pressitakse läbi väikse augu teise kambrisse, mida tugevamini pressida, seda väiksemaks ava muutub... või midagi selles suunas...