Kus on eestikeelsed raamatud ??

[jassa]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

....Träni ostetakse ka aga reeglina just kallist ja mõttetut - a la Festo pneumaatikastend automaatika õpetamiseks....

Üllatus, üllatus... Loogiline oleks ju, kui Festo selle automaatikastendi koolile kingiks.
Et juba aegsasti tulevastele klientidele pähe taguda: pneumaatika=Festo.

[Werewolf]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Loogiline oleks ju, kui Festo selle automaatikastendi koolile kingiks.

Kaudselt see nii vist on, Väimelas on ka Festo stendid, soetatud juroopa liidu rahade eest (sellistel rahaandmistel tükib olema nõue, et asi peab olema euroopa firma käest ostetud). Samas õpilastele pneumaatikat antaksegi täpselt Festo exercise kapsa järgi.

[marley]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Kui sellise kalli ja mõttetu träni ostmises korruptsiooni ei nähta,
on küll silmaklapid peas. Suurimad ja eeskujuandvamad on kõrgematel
ametikohtadel asuvad tegelased. Nii et ma ei näe seni oma "teoorias"
vigu (-;

Mis aga streikidesse ja kollektiivsetesse lahkumisavaldustesse puutub,
siis see on pisut utoopiline -- nooremad ehk teeksidki, ja elaksid selle ka
üle, vanemad õpetajad-õppejõud jääksid lihtsalt töötuks. Sealhulgas ka
head, mitte ainult siin paljusõimatud "pidurid".

Jään arvamuse juurde, et eelkõige oleks vaja korralikku, läbimõeldud ja
järjepidevat riiklikku hariduspoliitikat pluss hariduse ja teaduse korralikku kajastamist massimeedias -- ainult palgavaidlused ja -kaklused asja edasi
ei vii, kuni sisulised probleemid lahendamata jäävad. KaruTeci
algatatud teema ja püha viha on igati asjakohane, vaidleme sõbralikult
edasi.

[andreie]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mina soovitan sihtida nooremat generatsiooni, kuna siis mõju võimendub aastatega ja saab odavamalt hakkama. Näiteks on väga hea ja tõhus pikendada emapuhkus kolme aastani, sest laps vajab arenguks vähemalt ühe vanema pidevat seltsi.

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mida me siis teeme, kui koolil on direktor, kes pole õpetamisega absoluutselt kursis ja on veel uhke selle üle. Kangutab vabariigi tasemel hinnatud spetsialiste lahti ja kogub tallalakkujaid enda ümber.

Mis kasu on kaitseministrist, kes pole ajateenistust läbinud ( möödanik tänaseks päevaks ehk).

Festo stendil pole häda midagi - hea asi ma usun. Aga nüüd leidke ka need õppejõud, kes suudavad sellega midagi peale hakata ( ma tean, et paljudes koolides on need olemas). Eurorahadega on vist nii, et kui suudad need välja rääkida, siis tuleb need ka vääriliselt hakkama panna. Mõni aasta tagasi oli näiteks mingi külavahe teede taastamise aktsioon. Tehti jummala nurgatagused teed korda.

Ka üleskutse vanematele - motiveerige võsukesi ja tehke selgitustööd. et kool ei ole lihtsalt koht hängimiseks ja kaaskondsete mõnitamiseks. Vestlesin nädal tagasi ühe firmajuhiga teemal noor tööjõud - ta mainis, et oli käinud ühes pealinna kutsekas viimase kursuse rahvaga vestlemas. Esitas neile ka mõningaid erialaseid küsimusi ja saadud vastuste põhjal ka teatas, et mõtetud mehed olete. Mis mõte on seal tilpneda, kui midagi külge võtta ei viitsita. Tööandjal pole sellise suhtumisega midagi peale hakata. Pärast sai tagasisideks, et miski ülbik olla külas käinud...

[marcor1]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Kisub OT...

Vestlesin nädal tagasi ühe firmajuhiga teemal noor tööjõud - ta mainis, et oli käinud ühes pealinna kutsekas viimase kursuse rahvaga vestlemas. Esitas neile ka mõningaid erialaseid küsimusi ja saadud vastuste põhjal ka teatas, et mõtetud mehed olete. Mis mõte on seal tilpneda, kui midagi külge võtta ei viitsita. Tööandjal pole sellise suhtumisega midagi peale hakata. Pärast sai tagasisideks, et miski ülbik olla külas käinud...

...ja ma mäletan, et ~10 a tagasi räägiti kõva häälega, et kutseharidust hakatakse reformima, et see ei oleks maandamispaik lihtsalt neile, kes keskooli sisse ei saa. Selles suhtes on tõesti kuritegu eesti riigi vastu, et haridusministri toolile, lastakse suvalisi idioote (nimesid teab igaüks ise).

[raivo]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

küsin siis otse : kes Teist on nõus õpetajaks minema ?
andsin kutsekas ühe sessi 2. digielektrooniaga seotud ainet. rohkem ei taha. esiteks see töö on palju odavam kui inseneritöö. õpikuid pole , kõik tuleb varem ette valmistada - selle eest ei maksa keegi. vähe veel, tunde loeti arvestusega et 3t = 4 x 45min loengut , krt kas ma saan vahetunniks sealt majast koju lennata või ? lisaks arvasid sealsed tunniplaneerijad et need on ained, mille lektorit võib suvaliselt klassist klassi lennutada, mistõttu suur hulk ajast kulus tarkvara installeerimistele mitte õpetamisele.
raha kulutatakse mõttetu träna peale ( projektorid, LCDpildiraamid jne) aga kui tahad 15 kohale IARi C kompilaatorit ( IAR annab koolidele suhtega 5:1) siis ei saa. või lubatakse kunagi utoopilises tulevikus, õpetada aga on täna vaja.
miks IAR ? sest üks keskkond, mitu tuuma. ei taha jännata WinAVRiga mis suva hetkel pangestub.
kokkuvõtteks, määgige kaasa nagu süsteem eeldab ja hiljem käige suure kaarega mööda.

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Otsene vastus - ei läheks esialgu selle töö peale. Ja seda mitmel eri põhjusel:

1. Pere tahab süüa ja pank raha - meesterahvas ei suuda selle palga peal peret ülal pidada. Minu kunagine keska aegne füüsika õpetaja läks kenasti makroflexi laskma. Oli teine üsna kõva spetsialist õpetajana. Kahju missugune riigile.

2. Olen natukene lugenud kutsekoolidele ja ei leia, et minu ülesanne peaks olema vastu tuult lasta. Motiveerimata tattnokad ei ole just kõige parem publik. Raha eest saab on palju tänulikumad kuulajad. Ehk peaks haridus siiski tasuline olema, kui me teistmoodi ei oska.

Olles korduvalt olnud pika laua taga ( loe õllekannu taga ) läänes vastavat ametit pidavate seltsimeestega ja näinud vahet, on tunne, et meil on valgusaastaid veel minna. Meil tuleb koolist selline poolfabrikaat välja, et tööandjal läheb viis aastat, enne kui poisist asja saab. Taani kutseka lõpetaja ( autoremondi alal ) annab terve päeva oma eksamit - õppejõud kirjeldas protsessi sedasi:

1. eksamineeritav suhtleb "kliendiga"
2. Võtab töö vastu ( täidab paberid )
3. Teeb proovisõidu
4. Paneb diagnoosi
5. Defekteerib, remondib, reguleerib stendis, kui vaja.
6. Teeb proovisõidu
7. Täidab paberid lõpuni ja annab töö kliendile üle.
8. Põhjendab oma tegevust komisjonile teaduslikult.

Kutsekooli õpetajad saavad osaleda riigi raha eest suurtootjate sisemistel koolitustel ja püsivad tehnoloogia vimase sõnaga ilusti kursis. Tööandja saab kenasti üsna valmis spetsialisti.

[felch]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Kas mitte see polegi paha, et tööandja saab küll valmis töötaja kuid tudeng ise ei saa rohkem teadmisi kui tal just konkreetsel kohal vaja. Seob kenasti oma tööandja juurde. Kui see talle sule sappa pistab....tuleb minna pudeleid korjama.
Aga vahest on see asi kuidagi teisiti lahendet.
Huvitav, kuidas neil insenere õpetatakse?

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Meil on see lihtsalt vähese kasuteguriga neli aastat. Selle aja jooksul on võimalik ka ise töökõrvalt õppides oluliselt rohkem erialast omandada. Ole nüüd nii kaunis ja ütle, kes paneb spetsialistile sule sappa? Inimene, kes jagab oma tööd, suudab kainena kohale ilmuda, ning tunneb kella ei jää tööta. Kui tal veel keeled kah elementaartasanil suus on, siis on terve euroopa lahti - ma ei räägi kalkunikitkumisest. Tahtmist peab olema.
Muidugi on see suhtumine kah vale, et lõpetasin kooli ja tahan nüüd palju pappi ja kohe. Kui sind ei teata ja sa ennast tõestanud pole, siis pole midagi teha.
Pudelikorjamine on eluviis ja vaba valik. Mõnele kohe meeldib - on ka selliseid nähtud, kellel oli töö ning viisakas elamine olemas, aga vabal ajal kimas ikka pääsküla kaubamajja toimetama. Seda veel vene ajal.

Kahjuks inseneride kohta ei oska öelda, aga eks siin peaks kah rahvast olema, kes kuskil vahetusüliõpilased on olnud. Tehku nokk lahti.

[jan]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Meil on see lihtsalt vähese kasuteguriga neli aastat.

Nüüseks juba 3 (+2).

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Ära näri tähti. Kutsehardusest rääkisime viimati. Iga paari aasta tagant, kui uus jobu pukkis, reformitakse. Mis vahet, kui pikk aeg täpselt. Mis see 3+2 parem on? Mulle tundub et veel suurem haltuura, kui varem.

[tehnofriik]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

3+2 on IMO täiesti jabur süsteem - sama mahuga õppekava on lihtsalt ajas kokku surutud, on näiteid kus varem 4 ainepunkti andnud aine annab nüüd 2, kusjuures aine sisuline maht on samaks jäänud. Praktikume tehakse järjest lühemaks; kui kunagi oli mingi praks kuskil metsa vahel peaaegu terve kuu, siis nüüd on see napilt kaks nädalat, kui sedagi. Ütlen ausalt välja, see 3 aastat pole s*ttagi, selle ajaga jõuab vaevalt põhialused selgeks teha.

Ka on mõne instituudi lobitöö tugev, mistõttu selle instituudiga seotud aineid on ebaproportsionaalselt palju (nt. TÜ bio-geos on tugev "käpp sees" molekulaar- ja rakubioloogia omadel, botaanikud ja zooloogid on peaaegu täiesti ära unustatud. Mitte et ma alahindaks raku- ja molekulaarbioloogia tähtsust, aga elementaarne on, et üks õige bioloog on kursis ka oma kodumaa looduses elavate liikidega, mitte nii et laboris "tilgutamine" on kõik, mis talle bioloogiaga seondub. Isegi kui botaanika või zooloogia pole tema tulevane eriala. Täpselt samamoodi peab molekulide ja rakkude maailmaga kursis olema zooloog ja botaanik.

Probleem on selles, et rakke ja molekule õpetatakse selle kolme aasta jooksul üsnagi sügavuti (kursused rakubioloogia I ja II, biokeemia I ja II, molekulaarbioloogia, viroloogia (2AP-d aga mahtu on 4 AP eest), mikrobioloogia ja mikrobioloogia praks, biokeemia praks jms, kõik 2..4 AP-d), samas kui botaanika ja zooloogiaga seotud kursuseid-prakse on vähem - organismide mitmekesisus (üsna pealiskaudne), org. mitmekesisuse praks kahes osas (II osa eelmisest aastast vabatahtlik, ja suurem osa rebaseid seda ei võtnud) botaanika loeng ning zooloogia ja floristika praksid - kõik need on keskmiselt 2 AP-d, osad ka 1 AP-d, suurem osa prakse on lihtsalt arvestuslikud, mitte hindega, vastupidiselt biokeemia, mikrobioloogia jms praksidele).

Mis puutub raamatutesse, siis eestikeelset kirjandust on vähe, väga vähe, ja seegi pealiskaudne. Enamus tõsisemaid raamatuid on ingliskeelsed - sellega tuleb leppida. Ka referaatide, silmaringi laiendamiseks või bakatöö jaoks kasutatavad teadusartiklid on valdavalt ingliskeelsed. See on teadusmaailmas juba omamoodi standardiks saanud. Ning kõik on hakkama saanud - kui vaja õpitakse keel käigult ära, midagi ületamatut see ju pole.

[felch]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Tudengite huvi asjade seose vastu eluga on ikka tohutu suur....
Praksis neilt mõned õppejõud küsivad seda. Et veenduda et inimene ei mõõtnud niisama numbreid vaid sai oma tegevusest aru kah.
Aga...paha on nagu selgub. Tudengid olla kaebama läinud et esitatakse küsimusi, millele raamatust vastuseid ei leia ! Niiviisi siis!
Ühe semestri olin ka elektripraksis tundi andmas. Täpselt sama asi hakkas silma. Kui küsid midagi (ja kaitsmisel esitatakse küsimusi tudengile mitte vastupidi), siis saad vastuseks raamatulauseid. Kui küsid natuke teistmoodi, ei saagi vastust. Üritasin siis oma küsimustele ise ja pikalt vastata. Paistab et oodati lihtsalt viisakalt ära kuni märkus "kaitstud" tööle peale sai ja kogu lugu. Aga võimalik, et mõnele jäi midagi meelde ka, kes teab.
Veel 1 tähelepanek. Praksi tullakse valdavalt täiesti ette valmistumata. Siis uuritakse tund aega juhendit ja seadet ja jälle juhendit. Kui siis mõnelt selliselt segaduses uurijalt küsida, kas saab aidata, saab küll. Küsitakse: "mida ma tegema pean"....

[martinj]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Veel 1 tähelepanek. Praksi tullakse valdavalt täiesti ette valmistumata. Siis uuritakse tund aega juhendit ja seadet ja jälle juhendit. Kui siis mõnelt selliselt segaduses uurijalt küsida, kas saab aidata, saab küll. Küsitakse: "mida ma tegema pean"....

Nuujah Aga nii see kipub olema.