Kus on eestikeelsed raamatud ??

[jassa]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Elektroonikainsener, kes ei tea kuidas ta telekas töötab, ei ole ikkagi insener. Minu meelest.

Minu meelest on küll. Telekas on ju väga väike osa elektroonikast. Ega pea pole prügikast. Aga insener pole ta siis kui ta pole võimeline teleka tööpõhimõtet iseseisvalt endale selgeks tegema.

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mõni mees ei osanud elektroonikainsenerina lõpetades jootekolbigi käes hoida. Aga... üks õppejõud ütles et me õpetame insenere, kes oskavad iseseisvalt lahendusi leida, mitte telekaparandajaid. Et saad teadmised, millede järgi oskad asjast aru saada ja oskad ka ise õigest kohast /teemas lisainffi otsida.
Praegu hakkan arvama, et mingi iva selles seisukohas siiski on. Aga jah, mina lootsin ka praktilisi teadmisi...
Elektroonikainsener, kes ei tea kuidas ta telekas töötab, ei ole ikkagi insener. Minu meelest.

Telekas ei puutu ehk tõesti asjasse, aga üks insener võiks osata ka teooriat rauda viia. Lugegu Saladusliku Saart, kui muidu aru ei saa, kuidas asjad käia võiks. Tänapäeva inseneride probleem kipubki selles olema, et cad'i abil joonestama on kõik kõvad mehed, aga mõõdulindiga sellele progele algandmeid einam ei suudeta adekvaatselt hankida. Teine teema on see, et kui sa teed miski arvutuse ( tugevus näiteks), siis võiks olla niipalju selle valdkonnaga kursis olla, et silme ees on vähemalt mingigi pilt, kui jäme analoogne vidin tavaliselt konkurentide toodangu puhul on ja ega minu konstrui kogematta kordades õrnem ei ole. Üldiselt võiks ta olla suuteline ka vajadusel tunked selga tõmbama ( või kitli ) ning ka ise asja otsast lõpuni valmis tegema. See eeldab tehnoloogia tundmist. Kui sa oled selline mees, et munad pakitsevad teotahtest ja nikerdad mingi plaani valmis, siis sa pead ka ette kujutama, kes ja kuidas ning milliste vahenditega selle kokku paneb, mis see kõik maksma läheb ning milline on ajakulu. Palju võtab aega erinevate sõlmede vahetamine müügi järgselt + kui kerge on seda hooldada, diagnoosida. Lisaks ka sellised faktorid, mida labori tingimustes arvestada ei oska - kes on lõpptarbia ja kuidas seda TEGELIKULT kasutatakse. Palju on võimalusi üle koormata. Ka keskonna tingimused pole vähetähtsad.

Tegelikult on oluline ka võime ennast kehtestada ja osata oma lahendused (eelkõige leida sellised lahenused ) müügiosakonnast kärpimata kujul läbi suruda, nii et toode oleks ikkagi konkurentsivõimeline. Sa võid olla ju eriti hea spetsialist, aga kui kõrgharidus on su silmaringi avardanud ning andud sulle piiramatu hulka valikuid, siis ei tohi otsustusvõimet kaotada. Mõni mees on selline udu, et ei suuda õhtul koiku serva peal otsustada, kas ronida selga või küsida enne foorumist ja sõpradelt nõu ( ei ole minu sõnad - tütarlaste tähelepanekuid tehnikatudengite kohta). Veelvähem suudab selline mees tuuleveskitega võidelda ja oma ideid müüa.

[mesilane]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mesilane, paluks 1 viide viimase aasta jooksul TTÜst tulnud sisuka ja asjaliku publikatsiooni või artikli kohta.
Ja mis puutub "oskusteabesse" siis seda on TTÜ varmas müüma, on neil siis parajasti või ei ole.

Kindlasti on, pigem on küsimus kui hästi ollakse motiveeritud seda avaldama. Seda eriti nende töökoormust arvestades.
http://v3.espacenet.com/results?sf=a...EHNIKAUELIKOOL
http://v3.espacenet.com/results?sf=a...+of+Technology
Müüakse leiutisi, lisaks leiutistele on oskusteave (know-how). Artiklite eesmärk on tekitada huvi klientides ja leida uusi partnereid.
http://ieeexplore.ieee.org/search/se...%3Emetadata%29

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

ieee link kinnitab pigem minu sõnu. Olen neid publikatsioone lugenud ja 95% on pahn või 20 aastat aegunud materjal.

[R.I.P]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Jama on selles, et pead publitseerima kasvõi nui neljaks, kuna sinu akadeemilist tegevust ja edukust hinnatakse suures osas artiklite pealt. Kui mingi uurimistöö on, siis tuleb selle põhjal võimalikult palju artikleid kirjutada. Umbes nii nagu 0,5 liirtise purgisupi tegemine 200 l veega . Kusjuures kirjandusega on see kurb lugu, et üpris suurel osal üliõpilastest puudub selle vastu igasugune huvi (ainus huvi on lihtsalt läbi vedada, mitte mahuka ja sisutiheda lisamaterjali vaid eelnevalt kellegi teise poolt koostatud lühikonspekti või spikri abil). Muidugi on ka meeldivaid üllatusi ja erandeid. Samas muutuvad paljud asjad huvitavaks alles seoses praktiliste rakendustega, niisiis peaks huvi äratamiseks alati üritama teooriat siduda reaalses elus kasutust leidvate näidetega (kus vähegi võimalik). Üks võimalik praktikalähedane õpetamisviis on kasutusel mitmel pool euroopa ja põhjamaade ülikoolides, kus üliõpilastest moodustatakse projektirühmad, mis peavad lahendama üpris keerulisi tehnilisi probleeme, kasutades teoorialoengutes õpitut. Näiteks 5 liikmelisele rühmale ülesandeks ühe semestri jooksul projekteerida ja ehitada elektriline atv (konstrueerida sellele muundurid, juhtimisseadmed jne). Ülesanded vahelduvad ning muutuvad semester - semestrilt keerulisemaks. Kahjuks nõuab antud õppeviis suuri ressursse, paljude juhendajate, materjalide, ruumide, tööriistade jne. näol.

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

RIP, ressursside jaotust sa vist tead, paar milkut vitun projektorite või kontorimööbli ja rämpsu peale - no problem. 500 krooni näpitsate ja kruvarite peale - maksa omast taskust.
50000 krooni konverentsiturismiks - no problem. 100 krooni õppejõule õppetööks vajalikud kivid ja takid - osta oma raha eest raisk.
Instituudi juhatajale 50k kuus - no problem. Kahtlemata on ta ka miljonit väärt, ja seda on ka vähe, sest ta on ju NII tubli (ise ta ju seda arvab). Terve instituudi peale mõni õppejõud kes reaalselt oma ainet õpetaks - impossiiibel !
Miljon krooni õpikute tõlkimiseks - välistatud. 100 miljonit professorite pidamiseks kes kogu elu jooksul avaldavad ühe brosüüri - loomulik !

Jaa nii edasi jaa nii edasi.

Btw. Ma tahaks näha 5 liikmelist projektirühma kes ühe semestriga atv liikuma paneb. 50 liikmeline, kes seda 2 aastaga teeks (nii et tulemust ei oleks häbi vaadata) on ka tore. Pean silmas reaalset tegemist, mitte vahvat aruannet.

[andreie]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

TTÜ on teaduslikus mõttes surnud. Seal ei muutu midagi.

Oletame, et raamatud on tõlgitud. Mis edasi saab?

[martinj]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Ehk nimetad instituudi kah ?


Internet tundub olema hea koht, kus saab (pool)anonüümselt ja umbisikuliselt kõike välja ajada.


RIP-il on sisuliselt õigus. Publikatsioone nõutakse aga seda mujalt. Ja ei jää muud üle kui tuleb neid treida.

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Raamatud ei puutugi TTÜsse. On lootust, et need siiski satuvad mõne inimese kätte ja ta harib ennast. IMHO sobiks minunimetatud "Calculus" isegi keskkooli, sest on nii hästi ja selgelt kirjutatud.
Instituudid, mis vajaksid minu arvates karmi reformi ja värskendust ja mille antav haridus on minu arvates puudulik (võin eksida korrektse nimetusega):
- elektroonikainstituut
- füüsikainstituut
- elektrotehnika/elektrimasinad
- jõuelektroonika
- mehhatroonika

Kardan et analoogia põhjal võiks nimekirja jätkata.
Ja martinj, MA EI AJA UMBISIKULIST MULA nagu sa vihjad. Minu nime teavad kõik .

[6p45s]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Põhiline probleem TTÜ-s on pealiskaudsus. Iga aine kestab vaid 1 semester, pärast seda tulevad järgmised täiesti uute teemadega ja eelnevaga minimaalselt kattuvad. Teine kitsaskoht on ajapuudus. Mingid teadmised tekivad alles pooleks semestriks, laborid algavad ka umbkaudu samal ajal ja enamus töö mahust koguneb semestri lõppu. Isegi, kui tekib soov mingi teema korralikult läbi töötada (näit. lõplike elementide meetod, dsp-de rakendused), ei jätku semestri keskel enam energiat, aega ega tahtmist. Kolmas probleem on mingitest suvalistest allikatest kokkuklopsitud õppematerjal. Süstemaatilisust pole, üks peatükk teemat (ilma eelneva taustata muidugi) ühest raamatust, teine teisest. Siiani on ainsad õpikuga ained olnud mõned matemaatikad, mikro-makro ökonoomika ja teatud määral ka keskkonnakaitse. Süstemaatilisuse puudumise tõttu kulub palju aega seoste otsimisele ja üldpildi loomisele, mis vähendab õppimise efektiivsust ja motivatsiooni.

Kõik eelnev on ainult minu isiklik arvamus.

[jan]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Btw. Ma tahaks näha 5 liikmelist projektirühma kes ühe semestriga atv liikuma paneb.

Mina olen lõppeval semestril ühte sellist näinud. See sai teoks (kui kvaliteetselt - ei tea, olin osaline ühes teises projektis) vaatamata sellele, et tudengitele kasutada antud mehhatroonikalabor on tegelikult TTÜ mahakantud tehnika ladu koos Vellemani multimeeter-jootejaamadega. Ainukesed töötavad asjad olid kruvikeeraja ja Leathermani multitool (kaasvõitleja oma - siinkohal saluut jyrsile)

Mis puutub matemaatikaõpikutesse ja mat. analüüsi rakendusorienteeritusse, siis prof. Tammeraid arvridade ning Fourier' analüüsi temaatikat käsitledes küll rõhutas antud valdkonna olulisust IT-s, aga kui ainet loetakse auditooriumis korraga nii informaatikutele kui elektroonikutele, ei saa vist paraku tuua mingit spetsiifilist näidet. Arvestades seda, et matemaatilise analüüsi kursus kestab 2 semestrit (3,4+4AP), saab analüüsi kui inseneri põhilist matemaatilist tööriista vaid veidi nuusutada. See on õppekavade probleem ja kui vaadata laiemalt, siis nende akrediteerimine peaks olema üsnagi objektiivne protsess - ju siis otsustajatele piisab praegusestki.

Minu arust oleks erialaspetsiifiline matemaatika erikursus (nt eriõppemoodulis) küll vajalik. Kui analüüsis on integreerimine ja muud eeldused selgeks tehtud, saaks seal keskenduda matemaatika rakendustele konkreetses erialas. Ühest semestrist jääks siingi väheks.

TTÜ tehnilise füüsika magistriõppekava sisaldab mõningaid vahvaid aineid, mis võiks vabalt ka teiste erialade õppekavades olla. Näiteks modelleerimisega seotud ained, matemaatiline füüsika, harmooniline analüüs jms. Aga kuna ise antud erialal ei õpi, siis ei julge anda pead nendegi asjalikkuse kohta.

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Füüsikaliste protsesside modelleerimine on Fortran 75 algõpetus ja ausaltöeldes suht nullilähedasel tasemel. Isegi arvuti peab endal kaasas olema.

[felch]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Võib-olla olen veidi ebaobjektiivne sest olen ka Füüsikainstituudi palgal aga siiski...
Meile on kõrgemalt poolt selgelt vihjatud, et oluline on tudengite läbisaamine, mitte teadmised. Et kui ta ikka püüab (mõttes?) siis peaks läbi laskma. Koosolekutel võtakse läbi õppejõudude õppeedukust (s.t. mis hindeid ta tudengid saavad) !!!???
Tudengid näevad, et füüsikas peab õppima ka ja niisama korra semestris näo näitamise eest hindeid ei panda ja arvestust ei saa ning kaebavad. Et füüsika liiga keeruline ja õppejõud kiuslikud.
Muide, füüsika mida nüüd õpetatakse, on muutunud peaaegu jutustavaks aineks. Ikka selleks, et rohkem "toodangut" oleks.
Olen Karuga 120% nõus: see pole tõesti see, mida Ülikoolis peaks tegema. Sisuliselt müüakse diplomit, kool on vaid teenindusasutus, mitte õppeasutus.
Kuna ise pole enam 100 aastat loengus käinud, ei oska õppejõudude taset kommenteerida. Olen küll mitme kohta kiidusõnu kuulnud aga...vaid masinad ei väsi.

[jan]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Füüsikaliste protsesside modelleerimine on Fortran 75 algõpetus ja ausaltöeldes suht nullilähedasel tasemel. Isegi arvuti peab endal kaasas olema.

Ergo, valikuteks jäävad (1) TTÜ raamatukogu + kõrvallauas lärmavad ehitusteaduskonna jobannõi šarniri joonestajad või (2) amazon.com.

[martinj]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Njah. Kuna ma kah ttü palgal, siis on ka minu arvamused ebaobjektiivsed.

Minu jaoks on hetkel suurim mure see kuidas sundida tudengeid asja sisulist külge uurima ,mitte seda, et vastad nii ja on ok. Mis on kasu kui mõni "taibu" jagab õpetusi,kuidas kõige lihtsamini läbi saada. Ja aine selgeks tegemisele raiskavad hullult energiat selle "ära tegemisele".



Ütleme siis nii - kui tahetaks teadmisi, kull seda ka saadakse.


Muide, enamus aineid on võrreldes 10 aasta tagusega läinud ülilihtsaks ! Aga sellegipoolest ei suudeta neid selgeks saada. Mõned elektroonika magistriõppe tudengid ei jaga isegi Ohmi seadust ja mina pean neile seletama tagasisidet ja stabiilsust. Aga tuleb seletada Kirchhoffi ja Ohmi seaduseid ja seda, mis asi on imaginaarühik ,maatriksite arvutusi...


Arvan, et osalist põhjust võib otsida veel altpoolt- keskkoolist ja põhikoolist. Või võetagu vastu kõrge tahtejõuga inimesed.

Muide, mina kaotaks hindamise üldse ära.





Martin@kohtab iga aasta vähemalt 1-2 tudengit, kes sügavamat huvi välja näitavad.Mõnele isegi kolvi pihku surunud
Aitab tänaseks.....oli raske päev. Tudengite (rahvuslik) ärkamisaeg on enne jõule.