Kus on eestikeelsed raamatud ??

[kellakägu]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mämmid vastuse ilusti läbi, et kergem seedida oleks ja siis söödad linnukesele, et ta jumala pärast kaebama ei kihutaks.

[mesilane]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Mämmid vastuse ilusti läbi, et kergem seedida oleks ja siis söödad linnukesele, et ta jumala pärast kaebama ei kihutaks.

Umbes nagu peldikfirma manageri härraga selles foorumis... Eriti need, kes ise pole lääne ülikoolides ei töötanud ega õppinud aga virisema ja kaebama on kõvad mehed. Tulemus tuleb üldjuhul kõva tööga ja see töö ei saa olla tasuta. Kulud, nagu palk, seadmed, lähetused jms. on üldjuhul eelnevalt täpselt määratud ja hiljem neid suvaliselt muuta ei saa. R&D's on ka negatiivne tulemus vajalik ja kasulik. Eriti siis, kui firma soovib õppida teiste, mitte oma vigadest. Inglise keelest arusaamine on tänapäeval möödapääsmatu. Algtasemel Eestikeelsed õppematerjalid on vajalikud.

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Suht arusaamatu oli see viimane post. Millisest peldikfirmast jutt käib ? Kus on manageri-härra ?
Millest sa üldse räägid ?

[mairo22]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Suht arusaamatu oli see viimane post. Millisest peldikfirmast jutt käib ? Kus on manageri-härra ?
Millest sa üldse räägid ?

Mesilase jutul on point sees.
Olen ise läänes kõrgkooli diplomiga lõpetanud ja kool maksis diplomitöö eest ka palka, küll ühekordse tasuna aga summa oli piisav ära elamiseks. Summa tuli omal nimetada.
Lisaks sellele oli kooli poolt ka töövahendid, laborid, oma isiklik töökoht ja raamatukogu sellise kirjandusega, millest eesti keelsena võib ainult und näha.
Võõras keeles kõrgema mati raamat kätte võtta oli algul paras katsumus seda enam et eestis kõrgkoolis õppides polnud keegi näpuotsagagi neid teemasid puudutanud.
Töö tulemuseks oli heksapod masin. Kuna seade ise on piisavalt keeruline et suur osa sellest masinast läks ühe venna doktoritööks, siis diplomitöö osa oli ainul väike osa masinast. Aga inimesed töötasid rühmades, ilma kommunikeerumiseta asja valmis poleks saanud.
Siinsete kooli võimalustest teab igaüks juba ise, kuidas asju aetakse.

Kui tahad lugeda tõsisist automaatika- ja mehaanikaalast kirjandust, otsi saksakeelset kirjandust.

[KaruTEC]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

jne

[digital]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

Paneks ka paar sõna juurde TTÜ osas omast kogemusest.
Suures osas nõustun Karuteciga. On palju edevat aparatuuri, sest me ei saa ju õpetada kasutades eelmise põlvkonna tehnikat. Kuid mõned on otsustanud hakata eelmise põlvkonna tehnoloogiat ignoreerima. Ja edevaid asju ei julgeta tudengi kätte anda, sest äkki lõhub ära. Seega bakalauruseõppes näed päris laborit klaasi tagant ja laboritööd teeme ainult arvutitel. Paljud ained on ülelihtsustatud ja kuna tuleb kuidagi kõiki hinnata ja järjekorda panna, siis hinnatakse formaalsuste täitmise pealt.
Kuid siiski. Kui tahad õppida, siis seda saab. Tuleb ainult ise teada mida tahad ja vajadusel teha ainevälist iseseisvat tööd et aru saada olulistest asjadest. Ja võtta maksimum sealt, kust midagi mõistlikku tuleb. Umbes veerand õppekavast on küll kahjuks ballast, mis tuleb ka läbi vedada, sinna tuleb mingi kogus aega kulutada.

Minu lugu siis:
Alustas meid kunagi 96. Esimese aastaga kukkus välja 1/3, kes olid tulnud mütsiga lööma ja ei suutnud analüüsi või füüsikat läbi hammustada... See on pigem keskkooli ja üldse haridussüsteemi möödalask; kui ikka õppida ei taha, siis ega keegi kulbiga pähe ei pane. Bakalauruseõppe lõpetas nominaalajaga umbes 20, seega umbes viiendik. Selle vahepealse välja kukkumise saab juba mingis osas ülikooli süüks panna. Ning need kes magistriõppesse tulid, on vist peaaegu kõik nüüdseks sealt läbi vedanud. Kuid kui ma peaks valima nendest kõigist endale kedagi kolleegiks... julgeks ainult kahte neist võtta. Ülejäänud said paberi aga õppimine õppimise pärast on suht maha visatud aeg; võib-olla õpib ainult probleeme lahendama kuid ainult sellest jääb väheseks. Kindlasti neist paljud saavad edukateks juhtideks, kuid mitte reaalse töö tegijateks.
Lõpetuseks siis ka mõned eredad positiivsed ja negatiivsed kogemused. Positiivsed:
* Tammemäe ja Ellervee, programmeritav loogika. Kui need ained valisid, siis sai nii teooriat kui praktikat mida hiljem rakendada, ilma asjale pihta saamata läbi ei saanud ikka küll.
* Ubar, testimine. Üksjagu vaja läinud õpetust.
* Kukk, opsüsteemid. Niimoodi peaks it-d õpetama. Pole kuiva teooriat; tuleb lihtsalt ära teha ja selgeks saada probleemide lahendamise käigus, oluline on tulemuse veenvus, vahendid lähteandmetest tulemuseni võib ise valida.
* Keks, java. Õpetatud väljastpoolt ülikooli inimese poolt, kes teab mida räägib; õppimine töö käigus; kiiresti ja põhjalikult.
* Jõers, mõõtmine. Esimesel semestril oli kohe näha, kes rakendas mõeldud-tehtud või tehtud-mõeldud põhimõtet.

Ja negatiivse poole pealt:
* Kont, riistvaralähedane programmeerimine. Ei jaga ise asjast ööd ega mütsi (või siis oskas seda väga hästi varjata); labori vahendid käisid talle üle jõu; õpetada ka üldse ei oska.
* Andmebaasi võrguliidesed, kesiganes tädi pedast seda ei andnud. Jooksutame jah sun'i peal jdeveloper'i... Ketta quota on 100MB, programmi käivitamine tähendab kodukausta 80MB temp'i kirjutamist(ja 10min ootamist) ja teise kompileerimisega on quota täis(ja nagu mul oleks ainult üks aine...); kedagi ei koti et tööd teha ei saa aga tehtud peab olema, tehke ise kuidas tahate. Enne labori algust pakime kodukausta kokku ja uploadime kuhugi oma serverisse üle neti, et saaks üldse arenduskeskkonna käima. Õpetamiseks teeme läbi mõned IBM'i veebis olevad tutorialid ja nüüd tehke selline ja selline applet, mida õppejõudki teha ei oska... Ja kui siis mõned tõesti ära teevad, siis õppejõud hakkab soorci sebima, et ta tahaks ka vaadata, kuidas see tehtud sai.
* Mingi DSP aine. Nagu oleks üritatud mingi konkreetse TI DSP CPU arhitektuuri õpetada aga ta vist ei saanud ise ka aru... Tänan, ma oskan ise ka lugeda, pole vaja et keegi mulle datasheeti ette loeks. Laboris tuli muuta mingit valmis koodi (mis paistis nagu eval plaadiga kaasa tulev), et saada mingit tüüpi filter; ainult et näidati ära et siia nende kolme rea asemele kirjutage oma algoritm ja aega ei ole ja ärge üldse üritagegi millegist aru saada.
* Inglise keele rõõmud. Hello, how are you? Kaks semestrit, aine eesmärk kohal käia ja juttu rääkida. Ülejäänud oli formaalsus.

Oli neid, kes tegid lõputööks midagi selle väärilist. Ja siis oli neid, kes lihtsalt määrisid piisava koguse paberit, et läbi saaks. Eks igaühe enda otsus, milleks tal need 5 aastat läbida vaja oli.

[6p45s]

Vs: Kus on eestikeelsed raamatud ??

DSP-aine (Sensorsignaali töötlus) on huvitav ja kasulik, kuid korraldus vastab täielikult tänapäevale - vähe aega, lai temaatika ning reaalselt saab teadmisi kasutada kuni 1,5 tundi nädalas. Umbes nagu PIC mikrokontrolleriga LED-ekraani juhtimine, kui programm on valmis kirjutatud ja muuta tuleb vaid kuvatavaid numbreid. Rohkem ei oskakski, sest ülevaade SFR (Special Function Registers) ja assemblerist puudub.

Omandatav teadmiste hulk kasvaks oluliselt, kui DSP-plaadiga saaks kodus tegeleda ning oleks aega C-d õppida. Taoline korraldus leiab kasutamist näiteks aines mehhatroonika (robotiehitus), kus kõige tähtsamaks loetakse iseseisvat tööd ning praktilise töö käigus ilmnenud probleemidele lahenduste leidmist.