Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Lugesin internetis fotofilmide kohta..

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Lugesin internetis fotofilmide kohta..

    Teate ju neid fotofilmi rulle mis fotoaparaati käivad, need pidavat hõbeoksiidi kihiga kaetud olema.
    Mul oli igav ja lugesin netist igasugu materiali kiirituse ja radiatsiooni kohta, selgus, et hõbeoksiid mis katab klaasplaati jätab jälje kui teda kiiritada, seda kas-või kergelt. Nii olevat kunagi isegi väikest kosmilist kiirgust uuritud.

    Siit tulebki minu küsimus, et kas fotofilmil on sarnane effekt? Kui näiteks lähen rötgeni tegema ja sokutan fotofilmi riba endale kuhugile kuhu kiirtis peale tuleb, siis on seda ka fotofilmil näha?
    Nii palju jõudsin ise arusaada, et pidavat tumeda laigu filmile jätma. Aga kui fotofilm on uus ja kasutamata, siis ta ju tume ongi, ehk peaks kasutama hoopis selliseid filme kus midagi peal on.

    Ja siit tulebki minu tehtu teema sisust lõpplik ja see kõige olulisem küsimus. Mis juhtub hõbeoksiidiga siis kui filmi kasutatud on ja mis vahe on kiiritusel ja pilditegemisel filmi aspektist võetuna?
    viimati muutis kasutaja Andres007; 24 m 2008, 10:36.
    Kas elektroni sees on ka väike aatom? Kas see väike aatom on piisavalt väle? On aeglane kui peal istuda aga kui tubli oled ja palju energiat kulutad, siis on aatomil elektronis rohkem massi ja ta on suurem ka veel.

    #2
    Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

    kulla inime, aju pidavat ka mõtlemiseks olema, vähemalt osal inimestest on.
    kui on igav, loe wikist fotograafia kohta edasi, saad vastuse,
    juhul kui mõtlemisvõime säilinud on. ära reosta foorumit mõtetute
    postitustega. seni pole sa isegi fotograafia põhimõttest aru saanud,
    mis siis veel kiiritustest ja aatomitest rääkida.

    Comment


      #3
      Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

      Vasta küsimusele ja ära ise foorumit reosta oma sisutühjade vastustega. Ehk oleks vist kasulikum kui midagi ütlevat tagasisidet annaksid, kas või vihjates. Aga sinu kommentaarist pole küll mitte mingit kasu, sellised vastuseid siia teemasse parem üldse mitte postitada.

      Sina Marley vasta parem siin teemas milleks fotoaparaat plõksib. Kõigest muust, nt. mida film teeb ja kuidas objektiiv töötab, seda teab vast iga-üks aga sina kui elektroonika foorumi kommenteerija ütle milleks fotoaparaat nõnda plõksib. Mina näiteks ei tule selle pealegi miks fotokas parareid tarbib ja milleks ma nupule vajutama pean, ehk selleks, et objektiivi eest must kate eest tuleks ja korraks valgust läbi laseks, mis jälje filmile jätab. On ju nii?
      viimati muutis kasutaja Andres007; 24 m 2008, 11:25.
      Kas elektroni sees on ka väike aatom? Kas see väike aatom on piisavalt väle? On aeglane kui peal istuda aga kui tubli oled ja palju energiat kulutad, siis on aatomil elektronis rohkem massi ja ta on suurem ka veel.

      Comment


        #4
        Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

        Jah, sul on õgus. Fotofilm säritub ka röntgenkiirgusega. Selle meetodiga rötgenpilte ju tehaksegi, ainult et film on suurem ja ühe kaadriga.
        Kui sa tahad rõntgeniga oma filmi säritada, peaksid selle filmi enne kusagil pimedas kohas paigutama näiteks musta paberi sisse. Need kohad, kuhu kiirgus ei lange (kondid takistavad kiirgust), jäävad heledaks. Mida tihedam aine, seda raskemini kiirgus seda läbib. Kujutis ise tekib hiljem laboris filmi keemilise töötlemise käigus muidugi (seda nimetatakse ilmutamine, sellele järgneb veel kinnitamine)
        viimati muutis kasutaja vax; 24 m 2008, 14:00.
        Allkiri.

        Comment


          #5
          Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

          tahad oma röntgenpilti?muidugi võid kasutada vax pakutud õpetust,aga...
          igal teol on alati tagajärg.sinu filmijupp jääb samuti suurele röntgenpildile,ja siis sõltuvalt sinu filmi asukohast kas antakse võmm kuklasse või tullakse kohe kõhtu lahti lõikama

          Comment


            #6
            Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

            röntgen kiirgab muidugi ka laiemalt, kui ainult sellele plaadile, mis sinna teisele poole jäset jääb, seega pm katsetada saad. paned pimikus jupi filmi läbipaistmatusse kotti ja selle koti peale kleebid nt kirjaklambri. koti toid endale püksi ja kui jalast pilti lähed tegema, siis pärast ilmutamisel saad teada, kui palju su järglaste saamise tõenäosust vähendati.
            mul viimasel "pildistamisel" plaati väikemehe ette ei antud, aga vb varba pildistamisel jääb kaugus nii suureks, et see kiirgus on tühine.
            Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

            Comment


              #7
              Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

              Esmalt postitatud Andres007 poolt
              Nii palju jõudsin ise arusaada, et pidavat tumeda laigu filmile jätma. Aga kui fotofilm on uus ja kasutamata, siis ta ju tume ongi, ehk peaks kasutama hoopis selliseid filme kus midagi peal on.
              Vastupidi, film on täiesti läbipaistev pärast ilmutamist, kui ta pole valgust saanud. Eeldusel, et mõtled ikka mõtled negatiivfilmi, seda mida ka röntgenis kasutatakse. Positiivfilm (näiteks kõigile tuntud diapositiivid) on hiljem läbipaistev, kui enne ilmutamist valgust saab. Film erinev, ilmutusprotsess erinev.
              Tihedamad kehad (metall, luud jne.) on röntgenile suuremaks takistuseks, jätavad filmi säritamata ja seepärast näed neid negatiivil läbipaistvatena.

              Comment


                #8
                Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                Oi tänan, üllatavalt asjalikud vastused.

                Järglaste saamise kohapealt vist ikka nii, et kiiritus vast ei vähenda võimalust saada järglasi vaid kahandab järglaste võimalust elada seega paras jama jah, põhiline, et mina alla ei anna. Las järglased ise pingutavad
                Kas elektroni sees on ka väike aatom? Kas see väike aatom on piisavalt väle? On aeglane kui peal istuda aga kui tubli oled ja palju energiat kulutad, siis on aatomil elektronis rohkem massi ja ta on suurem ka veel.

                Comment


                  #9
                  Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                  Kiiritus kahjustab sigimisvõimet. Seda nii röntgen kui radioaktiivne kiirgus.
                  Väga tugeva doosi puhul võib selle värgi lausa nii ära rikkuda, et järglasi enam ei saagi.
                  Allkiri.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                    Ma pidasin ikka sugutungi silmas
                    Kas elektroni sees on ka väike aatom? Kas see väike aatom on piisavalt väle? On aeglane kui peal istuda aga kui tubli oled ja palju energiat kulutad, siis on aatomil elektronis rohkem massi ja ta on suurem ka veel.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                      see ei tohiks nii kergelt kaduda
                      kui need tegelased või õigemini nende tegelaste tekitamismehhanism viga saab, siis nad ei liigu piisavalt kiirelt, on mingi puudega vms. seepärast jääb neil vb munarakku jõudmatta ja viljastumist ei toimu

                      seepärast tulebki paberkotile kirjaklamber peale panna, et näha kui suur on klambri all olev filmi heledus ja klambri kõrval. kui klambrit näha ei jää, siis pole väikemees pihta saanud
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #12
                        Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                        Mul vedeleb kodus röntgenlamp. Kui toite ka kuskilt saaks oleks naljakas.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                          No ma ei või... Siin foorumis peaks olema teemad stiilis "seevaldi osakond"
                          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                          Comment


                            #14
                            Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                            Varia tuleks kolmeks jagada: "Igiliikurid, vesinikautod ja seewald", "KaruTECi urisemised" ja "Varia"

                            Esmalt postitatud martinj poolt
                            No ma ei või... Siin foorumis peaks olema teemad stiilis "seevaldi osakond"

                            Comment


                              #15
                              Vs: Lugesin internetis fotofilmide kohta..

                              Esmalt postitatud zed poolt
                              Varia tuleks kolmeks jagada: "Igiliikurid, vesinikautod ja seewald", "KaruTECi urisemised" ja "Varia"
                              hästi öeldud. huvitav millises osas kõige rohkem postitusi saab olema

                              Comment

                              Working...
                              X