Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Infot telerite kohta, Uurimustöö.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Infot telerite kohta, Uurimustöö.

    Et, ühesõnaga, mul hetkel pea nii sassis,et ei oskand isegi normaalset pealkirja mõelda, tänud, kui keegi soovib kasvõi sellega aidata mind .
    Niisiis, oleks vaja igasugu infot telerite kohta. Alates sellest ,kui nad tulid, ning lõpetades sellega ,mis hetkel on, ja lähitulevikus tuleb. Uurimustööö teeme klassivennaga kahepeale.Kasvõi kui te suunaks mind kuhugi poole, kust leiaks head materjali, oleksin juba väga tänulik.Ja muidugi võite pakkuda, mida kindlasti arutleda, jne.

    Ja, headele inimestele juba Aitähh! ette ära.
    Head õhtu jätku samuti teile.

    #2
    Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

    kõige lihtsam lahendus kõigepealt:


    vaata ka kirjandusloetelu ja välislinke. ja et mitte jääda puhttehniliseks,
    soovitaks ka pisut sotsioloogiat, semiootikat ja filosoofiat sisse põimida.
    siis vaatate klassivennaga edaspidi veidi teise pilguga ekraani (-;

    eesti keeles kaks head materjali viimatimainitu kohta:
    Tõlkija Hasso Krulli järelsõnast: Pierre Bourdieu on üheksakümnendatel aastatel olnud Prantsusmaa kõige silmapaistvam ja vaieldum mõtleja. Tema pooldajate ja vastaste hulk jagab sealse intellektuaalse välja suuresti kaheks, kuigi need pooled koosnevad erinevatest rühmadest. Kuna Prantsusmaal on pikka aega olnud komme koondada intellektuaalsed väitlused ühe juhtfiguuri ümber (selles rollis püsis kaua Jean-Paul Sartre, tema järel Michel Foucault), võib liialdamata öelda, et praegu on juhtivaks intellektuaaliks kujunenud Bourdieu. (---)kuigi «Televisioonist» puudutab kõige otsesemalt Prantsuse telemeedia ja ajakirjanduse probleeme, võime siin ära tunda hulga üldisemaid tendentse, mis avalduvad Eesti meedias ligilähedasel kujul ja mida meil seni pole jõutud kuigivõrd teadvustada.

    Maailmakuulsa semiootiku ja kultuuriloolase Juri Lotmani lühike ja ladus sissejuhatus filmikunsti semiootilisse analüüsi. Lotman käsitab filmi sünteetilise kunstina, mida iseloomustab semiootiline keerukus ja kus põimuvad erinevad märgisüsteemid. Andes ülevaate semiootika peamistest mõistetest, näitab Lotman oskuslikult, kuidas saab nende abil paremini mõista filmikunsti eri tahke – kaadrist kuni montaaži ja näitlejatööni. Lotman rõhutab, et filmil on omaette keel, mille valdamine on eeldus filmikunsti paremaks mõistmiseks. 1973. aastal ilmunud ja paljudesse keeltesse tõlgitud raamat pole tänini minetanud oma värskust ja on esimene eestikeelne ülevaade filmisemiootikast.


    neid saab loomulikult ka raamatukogust.

    Comment


      #3
      Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

      Huvitav märkus televisiooni kohta - asja alguses olev ja sisuliselt TV leiutaja Paul Nipkow olla surnud ühes Pariisi (?) äärelinnas suures vaesuses ja viletsuses samal ajal kui TV-testpildid kandsid tema nime...
      Selle lause lugesin kauges nooruses raamatust "Elektrimootorist kosmoseraketini" kuid tasub meeles pidada, mis ajal ja kelle poolt see kirjutatud oli.
      Muidu aga väga huvitav raamat.
      Nipkowi kettada mehhanilise laotusega TV oli esimene, edasi tulid juba rohkem kaasaegsed asjad. Saate- ja vastuvõtukomplekti (elektrilise) tegi eismesena minu meelest keegi ameeriklane kuid ei suuda nime meenutada.
      Värvitelekad tulid hulka hiljem. Esiteks oli vist NTSC-süsteem. Selle puuduseks on küllastuse ja värvuse muutus signaali moonutustel. Ühe saksa professori idee kohaselt hakati sinist signaali üle rea faasis vastupidi pöörama. Tekksi tunduvalt moonutustekindlam süsteem PAL (Phase Alternation Line), mis meil siiani kasutusel.
      Tegelikult on minumeelest kõig parem prantslaste SECAM (värvuste vaheldumine koos mäluga, originaalkeelset väljendit ei hakka parem punnimagi). Värvi moonutused on põhimõtteliselt välistatud kuna kasutatakse FM-modulatsiooni. Paraku on süsteem keeruline ja ilmselt seepärast temast loobutigi (Prantsusmaal kasutatakse ikka).
      DigiTV annab juba hoopis uued võimalused värvi ja muu info ülekandeks.
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #4
        Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

        Esmalt postitatud felch poolt
        Huvitav märkus televisiooni kohta - asja alguses olev ja sisuliselt TV leiutaja Paul Nipkow olla surnud ühes Pariisi (?) äärelinnas suures vaesuses ja viletsuses samal ajal kui TV-testpildid kandsid tema nime...
        Tegelikult see ju ühine joon paljudele möödunud aegade inseneridele/kunstnikele/jne.. Hea kui veel asi mittetuntusega piirdus, halvemal juhul võis ka tuleriidal lõpetada.

        Näh! Sai jälle üks offtopic! Aga noh, las ta siis olla.

        Comment


          #5
          Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

          Suured tänud, isegi hea,et niipalju vastu kaja.

          googel, ja wikipeedia meenusid juba siis, kui füüsikaõpetaja teema ütles.. .

          Comment


            #6
            Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

            Miks prantslastel Secamit vaja oli ei tea, venelastest saan küll aru. Nende maa ju nii suur, et kui telepilt pidevalt ühest retranslaatorist teise saata, siis lõpuks poleks Palist enam midagi järele jäänud. Secam on pikkade vahemaaade suhtes oluliselt lollikindlam.

            Comment


              #7
              Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

              Secam on oma tehnilisest küljest kõige lihtsam ja teoorias kõige parema pildikvaliteediga.Aga vene telekad on teadagi....
              Aga on mõned agad, mis segavad selle kasutamist.
              1. Me ei saa signaali reaalajas segustada (kuna on sagedusmodulatsioon). Seeäpärast tuleb signaal lahutada rgb-ks ja pärast kokku tagasi. Seetõttu signaalitöötlus võimatu.
              2. Midagi oli veel, ei mäleta.


              PAL-i põhipuudus on värvide "ülekostmine" ja viletsast antennist tekitatud häirete ülevõimendus. Seeest töötlemine on ülilihtne. Kui signaalid sünkroonis - liida või tavaliste potedega kokku.

              Miks mingi riik mida kasutab, on tegelikult poliitika. NTSC on kõige vanem ja SECAM kõige uuem neist. Prantsusmaal oli vist laotusstandard ka teine.

              Muide, analoogvideo süsteemidest on midagi ka digiajastusse jõudnud.
              Eelkõige see, et heledus kantakse üle suurema ribaga ja värvid tunduvalt väiksemaga. Samamoodi leitakse mpeg-s värvivahesignaale samamoodi kui PAL-is

              ok. rohkem ei viitsi.
              Võta raamatukogust kirjandus - televisioon on imelihnte ja värvustelevisioon - see on peaaegu lihtne.
              Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

              Comment


                #8
                Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

                venelastel oli Secam ilmselt ka osalt seepärast, et lääne propagandat nende telekad ei saaks ilusti edastada
                Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                Comment


                  #9
                  Vs: Infot telerite kohta, Uurimustöö.

                  üks päris hea ülevaatlik televisiooniajaloo sait: http://www.earlytelevision.org/index.html
                  pildimaterjali läbi ajaloo: http://ammar456.blogspot.com/2008/02...ion-of-tv.html
                  viimati muutis kasutaja TeeTL; 13 m 2008, 00:13.

                  Comment

                  Working...
                  X