Kurb avastus...

[KaruTEC]

Vs: Kurb avastus...

Kui vee sügavus on 10m ja laine on pool meetrit ja siis korraks pritsib tilk vett 10m kõrgusele, on vee sügavus ikka 10m.

Mida ma tahan öelda, et miljoni kodutehnikaühiku kohta tuleb mõni elektroonik, kes viitsib putitada ja mässata. Trendi see ei muuda. Ja ajudega elektroonik (kahjuks ? õnneks ?) teenib oluliselt rohkem uusi lahendusi välja töötades, kui tundide kaupa mingi julla kallal mässates.

Katsuge vahet teha üldisel ja üksikul. Ja noortele elektroonikutele nõuanne: rämpsuhunnik kasvab kiiresti kilomeetriseks ja reaalselt kasutate sealt nii või naa 1%.

"Kadedus" on väga huvitav lähenemine. Mina isiklikult ei kadesta ei inimest, kes roju korjab ja ei kadesta ka tema naisi-lapsi (või siis ema-isa). Tunnen pigem kaasa. Peaasi et seda risu pärast metsa alla ei tassitaks.

[reuter]

Vs: Kurb avastus...

vaatame selle kaastunde positiivset külge. ma korjasin kunagi igast saasta kokku(korjan siiani, aga sõel on tihedam). nüüd seda utiliseerides rändab see ohtlikesse jäätmetesse, mitte metsa alla või kuskile lagedale prügilasse põletamisele, kust need aegu tagasi soetatud on. ega ema mul just alati rõõmus ei olnud minu kolamäe üle, aga keskonna seisukohalt on siiski point sees, isegi kui ma ainult murdosa sellest tränist elule tagasi pööran

[murphy]

Vs: Kurb avastus...

Ja see murdosa järjest väheneb. Ei tea kudas teised aga vaevalt keegi 500 eeka/h teenib, arvestades et vana monitor umbes nii palju väärt on, pigem see päeva raha kui sedagi.
Ja ega päris lampi ka kõike ei korja, Kiire pealevaade veatunnustest yleb ära kas tasub parandada.
Lisan veel seda et head uued skeemilahendused sünnivad pikajalise praktika tulemusena, uus jupp aga maksab seega praktika jääb nigelaks, prygi on tasuta ja kui varu on siis põleta kasvõi 10 transi.

10m laine ei kasva yhe piisa tõttu kõrgemaks aga kui neid piisku on juba 1M kanti on see tunduvalt kõrgem.
1 arvuti ei tapa aafrikat,5milli tapab, kui need käputäis elektroonikuid juba sealt 200 000 tonni uuele elule aitavad ei ole see enam 5 milli vaid 4,8.

PS kõik inimesed ei mõtle kuidas hullu pappi kokku ajada ja teevad vahel nö kahjumiga tööd. Vahel isegi äitahh eest. Rikkaks nad ei saa aga takistavad asjade prügikasti sattumist.

Elektroonika mõnele on elektroonika hobi ja elu sees hoidmiseks töö, mõnele ainult töö.

[andreie]

Vs: Kurb avastus...

murphy, soovitan asja üle juurelda rahalisest küljest, nimelt, millega on piiratud remondimehe teenistus ja millega oma toodet müüva elektroonikainseneri oma.

[felch]

Vs: Kurb avastus...

Selles ongi point - rahalise külje pealt on kõik JOKK. Ja raha on meil jumal. Mõnes muus mõttes aga mitte ilmtingimata.

[OSX]

Vs: Kurb avastus...

JOKK on mõnedele elu- ja mõttemall, sinna ei saa parata. Kõik muu on, nagu ütlevad - ajuvaba.

[andreie]

Vs: Kurb avastus...

Miks kohe raha seostada halvaga. Nagu isa seletas Jukule - kui on raha, siis on vein, ilusad naised ja takso ja kui ei ole raha, siis on piim, buss ja sinu emme.

Kas te arvate, et üks hästi disainitud ja vajalik asi ei võiks loodust säästa rohkem kui 10 parandatud monitori?

[reuter]

Vs: Kurb avastus...

Kas te arvate, et üks hästi disainitud ja vajalik asi ei võiks loodust säästa rohkem kui 10 parandatud monitori?

säästabki, aga paraku selle ühe hea kohta on neid kutusid halbu tunduvalt enam, kui 10. sageli sisaldavad nad siiski suht häid komponente, mis põletamise asemel kannataks uuesti kasutusele võtta. ehe näide on LCD monitorid, mis lõpetavad toimimise tihtilugu odavaima ja lihtsaima osa, inverteri, suremisega. paneel iseenesest toimib ja on ju kogu asja iva: tenoloogia, mis annab seadmele väärtuse

[andreie]

Vs: Kurb avastus...

Kui ühe hea kohta on 10 halba, siis on ju tööpõld lai. Tehas jõuab alati 1000x rohkem toota kui üks elektroonik parandada, sellest järelduvalt on palju perspektiivikam istuda konstrueerimisbüroos ja disainida häid asju kui tegeleda tagajärgedega.

Kui just remondiateljee ei leiuta elektroonikat automaatselt parandavat imeaparaati, aga see oleks juba kilplasetöö.

Üks näide mittemonitoride valdkonnast. Minu konstrueeritud aparatuuri kasutajaid on üle terve maailma. Kui näiteks kliendil Indiast peaks masin üles ütlema, maksab edasi-tagasi transport 10 000 krooni. Õnneks pole seni midagi juhtunud, seega võib öelda, et kokku on hoitud umbes 500 liitrit diislikütust ja sellevõrra vähem saastatud loodust. Korrutades seda klientide arvuga saame juba päris suure numbri.

[reuter]

Vs: Kurb avastus...

paraku sinu seade maksab 100 000, kõrval külas elavad 10 sosseppa, kes igaüks toodavad 2x nii palju, kui sina. materjal on enam-vähem sama hinnaga ja projekteerimisest tulenev hinna vahe on pisike. nendest pool saadetakse kolme aasta jooksul garantiiremonti. kulutatud ressursse on tohutult. aga tavainimene seda ei mõista, kui tellib selectist vms kohast odavat saasta

[KaruTEC]

Vs: Kurb avastus...

Ma arvan et "aitähh" jääb väheks, juhul kui tahad naist lapsi ja elamist. Aitähh Elion, aitähh Eesti Energia, aitähh prügivedaja ! Palun palun, olge lahke, siin on arve ka

Lihtne arvutus: Normaalne väikefirma peaks teenima ca 100k per töötaja sissetulekut kuus, siis saab makse maksta ja seadmeid osta. Telekaparanduse keskmine arve on vist ca 300 krooni. Ehk siis... 3000 telekat ? jagame kahega ? Neljaga ? Ikka on krdi palju. Ergo: telekaparandus ei võimalda inimväärselt ära elada. Aga vähemalt ei ole JOKK või mis ?????

Aru ma ei saa milles point on.

[reuter]

Vs: Kurb avastus...

mulle tundub, et point on nendele, kelle jaoks see ei ole leib. KaruTEC sellest ilmselt väga hästi aru ei saa, aga seda ei saa talle ka pahaks panna. Suurem osa siinsest seltskonnast nokitseb elektroonika kallal oma tarbeks. asjale annavad värvi huvi, kogemuste omandamine, katsetamine ja mis kõike veel. sellel suunal peaks see reaalne taaskasutamine pigem propageeritud olema. selline nokitsemine ei peagi tingimatta kasumlik olema. kindlasti on selline taaskäitlemine aga tunduvalt keskonna säästlikum ja suure tõenäosusega nokitseja enda tarvis ka odavam. ükski suurfirma ei pea põdema nende pakutava konkurentsi pärast ja kui mõni kavatsebki elektroonika oma igapäevaseks leivaks valida, siis ei keela ju keegi suurfirmal seda teadmistepagasit enda kasuks tööle palgata.
taaskasutuse mõiste üldplaanis on paraku järgmine: ostame traadi kuusakoskisse kokku, valame kamakaks ja tõmbame uue traadi... ja vat see ajab tõsiselt kopsu üle maksa, sest kuusakoskist miskit osta ei saa WTF. nii on see paraku pea igas valdkonnas

[R.I.P]

Vs: Kurb avastus...

Raha rahaks aga tuleb sellega leppida, et enamus elektroonikast läheb taaskasutusse siiski toormaterjalina. Veidi lootustandev suund on nö "rohelisemate" vähem keskkonnakahjulike materjalide kasutuselevõtt. Idee poolest võiks ju tagasi pöörduda pabertekstoliidi juurde, milles paber on omavahel kokku plökerdatud kompostihunnikus kõdunemist võimaldavate liimainetega. Seadmekorpustes kasutada looduses lagunevaid plaste, pliivaba tina (juba laialdaselt kasutusel) jne jne. Põhimõtteliselt võiks siis elektroonikaseadmed purustist läbi lasta ja komposti ning mingi aja pärast eemaldada näiteks maagikaevandamisel kasututavate vesimeetoditega (raskemad osakesed lastakse põhja settida) metalli mullaks muutunud osadest. Tootmisega on kahjuks niimoodi, et ettevõtteid luuakse selleks, et kasumit teenida. Kvaliteeti tuleb hoida täpselt sellel tasemel, et kliente ja firma mainet hoida. St ettevõte tahab saada maksimaalset raha minimaalse väljaantava materiaalse väärtuse eest. Klient tahab saada maksimaalselt head asja minimaalse raha eest. (efektiivsus on minimaalne sisend=maksimaalne väljund). Ei ole mõtet teha seadet, mis peab palju kauem vastu kui seadme eeldatav keskmine eluiga (vähendab oluliselt kasumit). Samas on oht rikkuda kehva kvaliteediga kaubamärgi maine. Näiteks läks Opel kvaliteedi langetamise libedale teele ning võitleb siiani oma maine parandamise nimel. Kahjuks on keskkonnasõbralikud rakendused kallid ning keegi peab olema nõus neid kinni maksma (keskmine tarbija seda pole).

Eelmistes postitustes tekib ilmselge teineteisest möödarääkimine. Ühed räägivad põlve otsas nokitsemisest ja väikestviisi taaskasutamisest ning sellest kuidas asjad toimida võiks (õige) ja teised massitootmisest ning asjadest nii kuidas need tegelikult käivad (kah õige, kuigi ehk kahjuks mitte kõige meeldivam tõde)

[murphy]

Vs: Kurb avastus...

Huvitav kas need tegelased kes liigutavad ainult krõbisev nina all loevad sõbra külla tulles söökide jookide ja sooja toa hinnakirja ka ette.
Ja omateada ei öelnud et kõik tasuta tehakse. Ja firmad muidugi sellist poliitikat ei tee. Tundub et osa raffast elaks nagu teisel planeedil, teise kultuuriga, kultuuriga kus enne ei liigutata sõrmegi kui piisavalt numbrikohtasid tasuks ei pakuta. Mitte ei saa sellest mõtteviisist aru.
Ja mitte ei saa aru ka mida selle papiga peale hakatakse, ostetakse hummer? mosse jõuab samuti punktist A punkti B ja palju säästlikumalt.
Ja seni kuni see mosse täidab oma ülesande pole ta vanaraud.
To reuter:
Ise käisin hiljuti ka oma vanametalli viimas ja nägin kuusakoskis kompressorit kus kompressor ise puud oli, ventiilid ja survepaak kõik olemas. Ja samuti oli hämming kui tehti selgeks et mitte mingi valemiga seda endale ei saa osta.
Ja tõsi seegi et igal pool nii et endale ei saa midagi, kui küsid miks siis tuleb igasuguseid totraid vastuseid.

[contramortem]

Vs: Kurb avastus...

Ma arvan et Kuusakoskist ei saa juba selle pärast midagi osta, et nemad ametlikult müügiga ei tegele. Ühesõnaga nemad ei saa sinu ostu vormistada. Teiseks peaks siis keegi kuskilt kõrgemalt poolt otsustama, ega see vastuvõtja ise ei saa ju midagi müüa, kuna need asjad seal pole tema omad. Võibolla saaks asja nii lahendada, et metall metalli vastu pluss "vaevatasu" vastuvõtjale, aga kindlasti pole see lubatud ja nii riskiks vastuvõtjad oma töökohaga. Võibolla on asjal mõni muu konks, aga nii saan mina aru. Teine teema oleks mõnes nurgataguses metallikokkuostus, kus omanik vahetult tegeleb vastuvõtuga, tema eesmärk oleks muidugi võimalikult suurt tulu teenida ja kindlasti ei keelduks ta mõne asja müümisest kallimalt kui metallihind.