Jätkaks selles teemas, on arusaadavam pealkiri 
Alumiiniumist esipaneelide tegemiseks ei maksa kasutada "puhast" alumiiniumi, vaid sulameid, nt. SAPA pakutav 6063. Mida pehmem alumiinium seda hullem puurida. Ideaalne materjal on IMHO survevaluga valmistatud silumiinkarpide oma, ise eelistan võimalusel alati neid karpe. Oomipoes suhteliselt odavad. Amatööri jaoks siiski kallivõitu.
Esipaneeli valmistamisel on kõige olulisem korrektne märkimine. Soovitused:
Tee CADis joonis, prindi 1:1 kleeppaberi peale. Tuleb arvestada, et printerid kipuvad Y telge moonutama, nii umbes 1mm A4 peale võib ära tulla. Tasub joonlauaga ära mõõta. Reeglina see ei sega.
Käsitsi märkimisel tõmba paneelile paberteip. Ja märgi pastakaga. 100x lihtsam kui metallile kraapida.
Peale märkimist - avade tsentrid kärnida. Praktiline asi on vedrukärn. Kui kärni pole, siis võib teritada vanast puurisabast. Odavat kärni (paarikroonist) pole mõtet osta, sellega ei saa pehmet võid ka märgistada.
Pleksiklaasi (ja teiste plastikute) puurimiseks tavalise puuriga kasutage eriteritusega puuri, seda saab käia peal kergesti teha suvalisest odavast metallipuurist.
Kummi puurimiseks - puupuur, tavalisega pole mõtet jännata (või kui peab just tavalisega, siis hoidke sügavkülmas paar tundi, läheb kõvemaks)
Kui paneele on palju, tehke puurimissabloon, väga lihtne on teha 4mm vineerist, kestab paar paneeli. Kui on rohkem vaja, siis pange avadesse 3mm sisemõõduga distantspuksid (metallist). Sabloonile pole mõtet teha suuri avasid, ainult tsentrid tasub selle järgi puurida.
Kandiline ava on amatöörile paras õudus. Enamasti on kirstunaelaks nurgad. Aitab kolmnurkviil. Tükk lahti puurida ja välja murda, seejärel servad lapiku viiliga (suht suur hammas !) siledaks, mida laiem viil seda parem. Ja siis nurgad kolmnurgviiliga teravaks. Faase ei tasu enne teha, kui ava on mõõdus. Kui on vaja viilida pikalt servalt a la 3mm maha, siis pange tükk kahe vineerilataka abil kruustangide vahele ja tehke kõigepealt kolmnurkviiliga õige sügavusega "hambad". Nii on palju lihtsam.
Viilimisel on oluline tugev surve, tasane lükkamine ja detaili fikseerimine. Rabelemine lõppeb väsimusega, tulemust ei ole.
Faasid. Kui vähegi võimalik, ärge kasutage "suure puuriga ülelaskmise tehnikat". Kolmnurkprofiiliga faasipuur on ülikasulik ja sobib suure vahemiku avade jaoks. Peitpeakruvide kasutamisel on abiks komplekt kolmnurkfaasipuure, nendega saab kohe õige läbimõõdu ja üles serva ka väikese vertikaalse osa (vaata kruvi lähemalt, see on vajalik).
Kui faasipuure ei taha osta, siis aitab servakraapija, sihuke konksuga tööriist, väga mugav ja suht odav. Kui seda ka pole, siis alumiiniumi võib edukalt pussnoaga teha. Liivapaber ei ole eriti sobilik.
Värvimine. Kasutage igal võimalusel kiletamist, kilesid on 100000 sorti ja see on lihtne, kinnivajutamiseks on vajalik pehme kalts.
Kui peab värvima, siis tuleks alumiinium kruntida söövitava krundiga. Ega midagi muud sinna külge ei hakka. Igasugu spreikrundid.. on BS.
Peale kruntimist võib kergelt lihvida ja siis värv selga.
Küsimused võib panna siia topicusse.
Alumiiniumist esipaneelide tegemiseks ei maksa kasutada "puhast" alumiiniumi, vaid sulameid, nt. SAPA pakutav 6063. Mida pehmem alumiinium seda hullem puurida. Ideaalne materjal on IMHO survevaluga valmistatud silumiinkarpide oma, ise eelistan võimalusel alati neid karpe. Oomipoes suhteliselt odavad. Amatööri jaoks siiski kallivõitu.
Esipaneeli valmistamisel on kõige olulisem korrektne märkimine. Soovitused:
Tee CADis joonis, prindi 1:1 kleeppaberi peale. Tuleb arvestada, et printerid kipuvad Y telge moonutama, nii umbes 1mm A4 peale võib ära tulla. Tasub joonlauaga ära mõõta. Reeglina see ei sega.
Käsitsi märkimisel tõmba paneelile paberteip. Ja märgi pastakaga. 100x lihtsam kui metallile kraapida.
Peale märkimist - avade tsentrid kärnida. Praktiline asi on vedrukärn. Kui kärni pole, siis võib teritada vanast puurisabast. Odavat kärni (paarikroonist) pole mõtet osta, sellega ei saa pehmet võid ka märgistada.
Pleksiklaasi (ja teiste plastikute) puurimiseks tavalise puuriga kasutage eriteritusega puuri, seda saab käia peal kergesti teha suvalisest odavast metallipuurist.
Kummi puurimiseks - puupuur, tavalisega pole mõtet jännata (või kui peab just tavalisega, siis hoidke sügavkülmas paar tundi, läheb kõvemaks)
Kui paneele on palju, tehke puurimissabloon, väga lihtne on teha 4mm vineerist, kestab paar paneeli. Kui on rohkem vaja, siis pange avadesse 3mm sisemõõduga distantspuksid (metallist). Sabloonile pole mõtet teha suuri avasid, ainult tsentrid tasub selle järgi puurida.
Kandiline ava on amatöörile paras õudus. Enamasti on kirstunaelaks nurgad. Aitab kolmnurkviil. Tükk lahti puurida ja välja murda, seejärel servad lapiku viiliga (suht suur hammas !) siledaks, mida laiem viil seda parem. Ja siis nurgad kolmnurgviiliga teravaks. Faase ei tasu enne teha, kui ava on mõõdus. Kui on vaja viilida pikalt servalt a la 3mm maha, siis pange tükk kahe vineerilataka abil kruustangide vahele ja tehke kõigepealt kolmnurkviiliga õige sügavusega "hambad". Nii on palju lihtsam.
Viilimisel on oluline tugev surve, tasane lükkamine ja detaili fikseerimine. Rabelemine lõppeb väsimusega, tulemust ei ole.
Faasid. Kui vähegi võimalik, ärge kasutage "suure puuriga ülelaskmise tehnikat". Kolmnurkprofiiliga faasipuur on ülikasulik ja sobib suure vahemiku avade jaoks. Peitpeakruvide kasutamisel on abiks komplekt kolmnurkfaasipuure, nendega saab kohe õige läbimõõdu ja üles serva ka väikese vertikaalse osa (vaata kruvi lähemalt, see on vajalik).
Kui faasipuure ei taha osta, siis aitab servakraapija, sihuke konksuga tööriist, väga mugav ja suht odav. Kui seda ka pole, siis alumiiniumi võib edukalt pussnoaga teha. Liivapaber ei ole eriti sobilik.
Värvimine. Kasutage igal võimalusel kiletamist, kilesid on 100000 sorti ja see on lihtne, kinnivajutamiseks on vajalik pehme kalts.
Kui peab värvima, siis tuleks alumiinium kruntida söövitava krundiga. Ega midagi muud sinna külge ei hakka. Igasugu spreikrundid.. on BS.
Peale kruntimist võib kergelt lihvida ja siis värv selga.
Küsimused võib panna siia topicusse.
Comment