Ökoseadmete mõttekus?

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Miks peaks tekkima mingil kristallil pinge?
Ilmselt on see reaktsioon aatomite nihkumisele.

Kui oletame, et pinge tekkimiseks piisab ainult survest, siis võiks ju panna selle õnnetu kristalli
kruustangide vahele, pigistada ja saada sealt igavesti elektrit.

Kui aga elektri saamiseks on vaja aatomeid nihutada ja seda tehakse auto raskusega,
siis piltlikult liigub auto ratta ees-taga "vall". Nüüd võib mõelda mida on vaja teha selleks et vallist üle sõita.
Mina vajutaks natuke rohkem gaasi.

Idee kasutada amorte elektri tootmiseks on natuke parem. Sealt saaks toota sooja asemel elektrit.
Kui kasulik see on, kui kõrge on kasutegur? Mis on selle elektri omahind?

Aga kindlasti oleks üks väga tore ja öko leiutis selline:
Paneme auto taha pärakäru. Sinna paneme akud ja ratastelt ülekandega generaatori.
Kui nüüd me selle seadmega ringi sõidame, siis akud laaduvad ja me saame õhtul, kodus kasutada seda energiat.
Tasuta ökoelektrit.

On ju öko?

Selleks, et saada veel rohkem energiat tuleks füüsikutel energia valem
A=m*v*v/2
ümber teha nii, et ei oleks mingit jagamist. Kui just seal peab see 2 olema siis olgu nii:
A=m*v*v*2 Saame kohe 4 korda rohkem energiat.

Sellised head ideed on pärit kogumikust Füüsikud ....... .
Kolm korda võite arvata mida nad aegajalt teevad.

[RaunoK]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Sellised head ideed on pärit kogumikust Füüsikud ....... .
Kolm korda võite arvata mida nad aegajalt teevad.

Tõestavad, katsetavad ja lükkavad ümber.

[giordanobruno]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ikka pieso.
Hästi ei saa aru, kuidas suudetakse mitte mõista lihtsaid asju. Tavalisel teel veeretakistusest tekkiv soojusenergia (saadakse loomulikult auto kütusest) asendub piesodega varustatud teel elektrienergiaga, st. soojenemist ei toimu! Täpselt sama palju kui soojust (vattides või džaulides, kuidas soovite) tekib tavalisel teel, tekiks elektrit pieso-teel. Kuhu kulub lisabensiin/-diisel/-gaas jne?? Tegemist on energia teise kujuga lihtsalt, mitte teda ei tekitata/muundata rohkem ega vähem. Oletame, et ei paigalda tee sisse piesot, vaid laseme teel ainult soojeneda aga korjame soojuse kokku ja sellega paneme tööle mingi väikestel temperatuurivahedel töötava (nt. stirlingmootor, tehtud on peopesa ja toatemp. erinevusel töötavaid mudeled, otsige internetist...) mootori ning laseme sellel ektrit genereerida. Energiat saab suht vähe aga vähe saab ka piesost. Pieso hüstereesi probleem (millest eelpool on räägitud), asfalt (selle sideaine on bituumen, orgaaniline ühend, mille füüsikalised omadused muutuvad temperatuurist sõltuvalt ja suht palju) ei ole samuti kui pieso, pärast energia muundamist sama elastsusmooduliga, ehk ei lükka ratast sama jõuga lohust välja, nagu ratas ennast lohku vajutas. Lisakütusekulu tekiks piesodega teel ainult siis, kui ilma piesota tee oleks jäigem kui piesoga tee.

[felch]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

..Tavalisel teel veeretakistusest tekkiv soojusenergia (saadakse loomulikult auto kütusest) asendub piesodega varustatud teel elektrienergiaga, st. soojenemist ei toimu!...

Ohohh! Mis jõub kaotab piesoelementidega varustatud teelt hõõrdetakistuse?
Energia kulu selle ületamiseks jääb ikka alles.

[virgonur]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Tavalisel teel veeretakistusest tekkiv soojusenergia asendub piesodega varustatud teel elektrienergiaga, st. soojenemist ei toimu!

Veeretakistus lihtsalt kaob (rattad siis enam teed ei puutu?).

eh, aeglaseks olen jäänud.

[OSX]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Lisakütusekulu tekiks piesodega teel ainult siis, kui ilma piesota tee oleks jäigem kui piesoga tee.

Minu meelest see lause asendab siin hiljuti tehtud 100 postitust edukalt, lisaks on võimalik lauses sõna PIESO asendada mis tahes muu sõnaga kuid lause kehtivus sellest ei muutu.
Edasine on vaid tehnoloogide töö - elementide kasuteguri suurendamine sama läbipainde juures.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hästi ei saa aru, kuidas suudetakse mitte mõista lihtsaid asju. Tavalisel teel veeretakistusest tekkiv soojusenergia (saadakse loomulikult auto kütusest) asendub piesodega varustatud teel elektrienergiaga, st. soojenemist ei toimu! Täpselt sama palju kui soojust (vattides või džaulides, kuidas soovite) tekib tavalisel teel, tekiks elektrit pieso-teel. Kuhu kulub lisabensiin/-diisel/-gaas jne?? Tegemist on energia teise kujuga lihtsalt, mitte teda ei tekitata/muundata rohkem ega vähem. Oletame, et ei paigalda tee sisse piesot, vaid laseme teel ainult soojeneda aga korjame soojuse kokku ja sellega paneme tööle mingi väikestel temperatuurivahedel töötava (nt. stirlingmootor, tehtud on peopesa ja toatemp. erinevusel töötavaid mudeled, otsige internetist...) mootori ning laseme sellel ektrit genereerida. Energiat saab suht vähe aga vähe saab ka piesost. Pieso hüstereesi probleem (millest eelpool on räägitud), asfalt (selle sideaine on bituumen, orgaaniline ühend, mille füüsikalised omadused muutuvad temperatuurist sõltuvalt ja suht palju) ei ole samuti kui pieso, pärast energia muundamist sama elastsusmooduliga, ehk ei lükka ratast sama jõuga lohust välja, nagu ratas ennast lohku vajutas. Lisakütusekulu tekiks piesodega teel ainult siis, kui ilma piesota tee oleks jäigem kui piesoga tee.

Küsimus: kuidas saab piesoga tee olla VÄHEM JÄIK kui ilma piesota ? Piesoga tee on ALATI pehmem kui ilma piesota. Palun tõesta mulle vastupidist ja 10k on sinu.

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Küsimus: kuidas saab piesoga tee olla VÄHEM JÄIK kui ilma piesota ? Piesoga tee on ALATI pehmem kui ilma piesota. Palun tõesta mulle vastupidist ja 10k on sinu.

vähemalt teoreetiliselt on kristalliline struktuur ju alati jäigem kui amorfne?
võrdle nt tsementi ja tsementi, mis on kaetud kristalliga.

[virx5]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Teel sõites läheb soojuseks ainult tee plastsusest tingitud läbipaine. Elastse läbipainde peale autol energiat ei kulu juhul, kui keegi seda ei tarbi. Teekatte elastne läbipaine on tegelikult laine, mis liigub koos autoga. Kui hakata selle energiat tarbima, peab auto hakkama kulutama energiat selle laine liigutamisele. Kütusekulu võiks jääda samaks juhul, kui pieso alune tee tehakse ideaalselt jäigaks ja piesost saadav energia ei ületaks normaalsel teel läbipaindest tekkivat soojusenergiat. Aga kui juba tehakse tee jäigaks, siis piesode mittekasutamisel oleks kütusekulu siiski väiksem.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Küsimus: kuidas saab piesoga tee olla VÄHEM JÄIK kui ilma piesota ? Piesoga tee on ALATI pehmem kui ilma piesota. Palun tõesta mulle vastupidist ja 10k on sinu.

Natuke veel ja sul tuleb see 10k välja anda.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

vähemalt teoreetiliselt on kristalliline struktuur ju alati jäigem kui amorfne?
võrdle nt tsementi ja tsementi, mis on kaetud kristalliga.

Nii ? Ja sellest järeldub...

[vax]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

...et piesokristalli veeretakistus on tegelikult väiksem kui asfaldil?
Piesot ei pruugi ju panna asfaldi alla, misjuhul tõesti lisandub veel asfaldi veeretakistus. Piesoelektrilise materjalga teed kattes võib veeretakistus isegi väheneda, eriti suvel, kui asfalt on pehme.

Samas, härrased. küsiks mis mõte sel kõigel on? Kui on vaja mingit ilmajaama arvutit vooluga varustada, siis palju-palju lihtsam ja odavam on selleks kasutada näiteks päikesepaneele/tuulegeneraatorit.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Asfaldi mõte on siiski selles et hõõrdetegur oleks piisav. Muuseas, asfaldi "läbipaine" on niigi suht tühine, valdav osa läbipaindest toimub rehvides.

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Nii ? Ja sellest järeldub...

...et piesokate ei too erilist muutust tee hõõrdetalistusse, ega liuväljal
hea sõita pole (-;

minu arvamus on, et kui projekteerijad just spetsiaalseid pingutusi ei tee,
on automootorist tarbitav lisaenergia väiksem/võrdne mõõteveaga.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Makromaailmas ei ole mõõtevigasid, lisakulu on lisakulu isegi kui seda raske mõõta on.