Ökoseadmete mõttekus?

[felch]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mingis populaarteaduslikus üllitises oli kunagi juttu hooratta kasutamisest bussides. Olla isegi reaalne buss nii ringi sõitnud. Rohkem pole kuulda olnud, ju siis oli eufooria enneaegne.
Nagu ühes "Radio" ajakirjas reklaamitud N. inseneride inimesega erit hästi ühilduvast 10-nivoolisest (vrdl. hetkel on 2 nivood: 0 ja 1) arvutusskeemist. Oli isegi pilt võidurõõmsast "võttegrupist". Edasi oli .. vaikus. Ehk oli aeg liiga varajane?

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mina mõtleks auto juhitavuse peale, kui mul auto külge selline tohututel pööretel töötav güroskoop kinnitatud oleks. Mis juhtuda võib järsemates kurvides, võite ise ette kujutada seda klippi vaadates:
http://www.youtube.com/watch?v=r1bkN...eature=related

Lennuki kompassides kasutati neid vanasti, nii mõnigi lendur kukkus pikali, kui töötavat güroskoopkompassi lennukist välja tassis.
Lisaks sellele mõelge mis avarii korral juhtub kui "hooratas" valla päseb.
6,6 sekundit 60kw on ikka paras pomm kui see sekundi murdosa jooksul lahti lasta. Majast läheb läbi küll.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mingis populaarteaduslikus üllitises oli kunagi juttu hooratta kasutamisest bussides. Olla isegi reaalne buss nii ringi sõitnud. Rohkem pole kuulda olnud, ju siis oli eufooria enneaegne.
Nagu ühes "Radio" ajakirjas reklaamitud N. inseneride inimesega erit hästi ühilduvast 10-nivoolisest (vrdl. hetkel on 2 nivood: 0 ja 1) arvutusskeemist. Oli isegi pilt võidurõõmsast "võttegrupist". Edasi oli .. vaikus. Ehk oli aeg liiga varajane?

Kuskil 70. keskel oli venelastel ajakiri Tehnika molodjozi. Seal oli numbrist numbrisse jutt inertsmootoriga trimmerist mis pidi tööama ca 20 min ja siis jälle mootoriga laeti. Et poleks vaja olla mootori suitsu sees. Selleks oli terve instituut olema.
See kirjutaja oli väga järjekindel mees. Nagu siinse foorumi parmad esindajadki.

Aga kas mitte arvutusteooriast ei tulnud välja et parim alus on e ehk ümardatult 3. Lihtsalt 2 on tehniliselt lihtsam realiseerida. Vist isegi oli mingi feriitrõngastel arvuti mis 3 alusel töötas. 2 rõngast andis 3 seisundit. ca 73. aastal.

[maaalune]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Caterpillar toodab võimsaid kineetilisi UPS-e mis tagavad kuni 0,5 tunniks energiavajaduse(mõnisada kW)tööstustarbijale.Tegu on samuti inertsseadmega.Taolise seadme hinnapakkumine tehti Hiiumaal ühele plastiettevõttele kus toimuvad siiamaani kaootilised energiakatkestused.Oli sinna 10 milli eegu kanti....Niipalju siis jälle ühe jalgratta leiutamisest.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Visuaalselt üsna huvitavad klipid güroskoopide käitumisest. Pean tunnistama, et nii mõnegi klipi vaatamine tekitab küsimuse "miks nii?".
http://www.gyroscopes.org/1974lecture.asp

[klm]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kaugside võrkude mehed rääkisid et kunagi oli hoorattaga katkematu toite allikas kasutuses ka ühes Eesti ülekande mastis. Millises seda kahjuks enam ei mäleta.

[Robinson]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vaidleks vastu seoses güroskoopidega, on ju lennukite jet mootorid tegelikult güroskoobid(pöörded seal 90 000 min), mootorid asetatud piki lennuki telge ja lennuk pöörab ohutult.
Güroskoobiga on määrav güroskoobi telje pööramine, näiteks kui autol on kiiresti pöörlev hooratas, mille telg on alt üles, siis ei avalda ta mingit mõju kurvides.

[fre]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kaugside võrkude mehed rääkisid et kunagi oli hoorattaga katkematu toite allikas kasutuses ka ühes Eesti ülekande mastis. Millises seda kahjuks enam ei mäleta.

Ma arvan et sel ajal oli selline mootor-hooratas-generaator süsteem iga ülekandemasti juures. Sel moel oli siis lahendatud katkematu toide (lampidel töötavale) ülekandeaparatuurile. Hooratas täitis selle ajalõigu, mis oli välise elektrivõrgu pinge kadumisest kuni diiseljõujaama käivituseni. Ise olen seda kunagi näinud Viisu ("releika") masti all majas. Nüüdsel ajal tagatakse katkematu toide ilmselt vaid akude abil, sest energiakulukas lamptehnika on ka sellel alal ammu ajalooks saanud.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vormel järsku küngast ületama ei pea, seetõttu on püsti güroskoobi telg talle tõepoolest kõige sobilikum. tavaliikluses on aga güroskooptehnollogia kindlasti ohtlik ja seda olenemata güroskoobi telje suunast.
Lennukitega pole üldse mõtet võrrelda maismaatransporti, lennuki jaoks pole pöördel 10 m kusrist kõrvalekalle mingi probleem, lisaks sellele ei pööra lennukid kunagi 90 kraadi mõne sekundi jooksul, või kui kereravad, siis on lihtsam ka tekkivat kõrvaljõudu kompenseerida, aga auto läheb näiteks lihtsalt ümber.(kui see vormel peaks järsku küngast ületama pöörleva kettaga(teljega üles alla), mis mahutab sellist energiat 60KW kuueks sekundiks, siis ühe poole rattad tõusevad maast lahti-oleneb mis pidi güro pöörleb). Minu arvates see küll eriti ökoloogilne pole.

Mis puutub ökoenergiasse, siis kõik, mis on ökonoomne, on ka ökoloogiline.
Näiteks: Tehase omanik paigaldab oma krundile tuuliku, telekas näidatakse ja ekofannid saavad orgasmi, samas veavad tehase töölised prügi metsa alla, sest neil pole raha, et prügiarveid maksta.
Teine näide: Toimub hirmus tuulikute ehitamine, tuulikud majanduslikult ära ei tasu, aga seda doteeritakse "mitteökoloogilse" ehk põlevkivi elektri arvelt. Jälle,puudekallistajad saavad orgasmi, neid ei huvita, et 100% peab "mitteökoloogiline" elekter taga olema juhuks, kui tuult pole. (keegi ei räägi 100%st võimsusest nende tuulikute taga, kuigi seda oleks võimalik luua ju; kasvõi puugaasi geberaatorid, EL linnukesed on vaja kirja saada ja bürokraatildele Brüsselis on võimatu seletada, et mis see puugaas siis on ikkagi).

Ma leian, et mida rohkem valitsus sekkub subsideerimise näol ökoenergiasse, seda suuremaid heaolukadusid tekitatakse ühiskonnas ja seda väiksem on tõenäosus, et uusi tehnoloogiaid leiutatakse.
Kas turg on kõikvõimas? Kindlasti mitte, aga võimsam kui valitsus(ed).

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vaidleks vastu seoses güroskoopidega, on ju lennukite jet mootorid tegelikult güroskoobid(pöörded seal 90 000 min), mootorid asetatud piki lennuki telge ja lennuk pöörab ohutult. Güroskoobiga on määrav güroskoobi telje pööramine, näiteks kui autol on kiiresti pöörlev hooratas, mille telg on alt üles, siis ei avalda ta mingit mõju kurvides.

Jetil on rpm ikka 10k tuuris, vaata nt:

http://www.rolls-royce.com/education/schools/default.jsp

ja mass on labadel suhteliselt telje lähedal, seetõttu on güroeffekt suht väike.

Aga millele sa vastu vaidleks ?

[Robinson]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kurat, karumõmm, ikka sinna 70 000e kanti jäävad need pöörded jetil. Jah, on ohtlikud mootorid iseehitajale, aga lennutransport on kõige ohutum üldse statistika järgi. See tähendab, et sul on suurem tõenäosus surma saada, kui autoga sõitma lähed, kui lennukiga. Ma vaidlen selle vastu nagu seda tehnoloogiat kasutada ei saaks. Mõni mees siin väidab, et nii kui midagi pöörlema paned, siis jookse kaugemale, tapab ära. See pole kaugeltki nii.
Kui me oskame jet mootoreid ehitada, siis oskame ka hoorattaid ehitada, mis energiat salvestavad ohutult.

[virx5]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kurat, karumõmm, ikka sinna 70 000e kanti jäävad need pöörded jetil. J

Siis peaks jeti mootori heli inimkõrvale kuuldamatu olema. Isegi vormelid ei lähe hästi üle 20k pöörete.

[W@ldur]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Tehase omanik paigaldab oma krundile tuuliku, telekas näidatakse ja ekofannid saavad orgasmi, samas veavad tehase töölised prügi metsa alla, sest neil pole raha, et prügiarveid maksta.

Nõrgamõistuslik firmajuht; ei tasu üldistusi teha, ei kehti ütelus "Üks must lammas meepotis rikub terve mee." vms.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hooratas täitis selle ajalõigu, mis oli välise elektrivõrgu pinge kadumisest kuni diiseljõujaama käivituseni.

Ja iga diisli taga oli ka selline hooratasjaam. Meie saime ühe sellise telefonimeestelt.
20 kW mootorid olid ja hooratas paistis olevat tsemendist valatud.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

seda väiksem on tõenäosus, et uusi tehnoloogiaid leiutatakse.

On ju väga lihtne tehnoloogia energia saamiseks.

Võtad 1m3 ehk tonni vett, lagundad vesinikuks ja hapnikuks.
Hapniku lased loodusesse. Öko.
Saad umbes 100 kg vesinikku.
Vesiniku kuumutad ja pressid kokku. Üsna kõvasti.
Tulemusena saad heeliumi, natuke vähem massi aga selle eest saad ka natuke soojust tagasi.
Soojust on sealt tulemas umbes niipalju kui vajab Eesti aastas energiat.

See meetod on proovitud ja kasutusel. Suurem osa inimeste käsutuses olevast energiast on niiviisi toodetud.
Siiani on see tootmine toimunud ilma inimese täiendava sekkumiseta ja natuke eraldatud kohas.

Aga viimasel ajal on katsetatud seda tehnoloogiat ka kodustes tingimustes rakendda.
Kasutegur on esialgu veel madal. Aga loodame et asi areneb.