Ökoseadmete mõttekus?

[GU50]

Inspireerituna foorumi ühe teisest harust tekitan intrigeeriva teema - ökona esiteldavate seadmete tegelik mõttekus?

Esimeseks näiteks võtan vee soojendamiseks mõeldud päikesepaneelid. Kuigi seadmed peaks jooskvat energiakulu vähendama, on nende juures rida tegureid, mis vähendavad oluliselt asja mõttekust.
1. sisaldavad kemikaale, millede tootmine on energiamahukas ja saastav.
2. kasutamisega kaasneb siiski mõningane lisaenergia vajadus, pumpade ringiajamiseks ja päikesevaesel ajal lisakütteks.
3. küsitav kasutegur, eriti põhjamaises kliimas?

Näide tasuvusarvutusest (asja lihtsustamiseks ei võta arvesse võimalikke remondi ja hoolduskulusid):
Päikeseseadme soetamise hind on u. 50000.
(Praeguse soojavee tootmise seadme maksumus: 2000)
Praeguse süsteemi jooksvad kulud: 200 /kuus, 2400 /aasta.
Oletades ideaalset, et uus süsteem asendab 100% vana, on uue süsteemi tasuvusaeg seega 20,83 aastat. Kuna 100% asendust ilmselt ei tule, johtuvalt kliima eripärast, oletame siiski sinisilmselt, et kasu on 50%. Ehk jooksvad kulud kuus saavad olema 100 välisele energiale, aastas 1200. Seega seadme tasuvusaeg saab olema 41,5 aastat. Pakun, et ammu enne seda on päikseseseade rikki läinud ja käibelt kõrvaldatud.
Et kus on siin öko?

Laske aga tulla oma mõtteid muudestki seadmetest.

[a1]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

No soojuspump, säästulamp ja tuulegeneraator on minu silmis ikka öko.
Mõningate asjade puhul tuleb globaalsus unustada ja vaadata ainult oma mätta otsast - siis tundub rohkem öko

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

No soojuspump, säästulamp ja tuulegeneraator on minu silmis ikka öko.

Soojuspump on öko, sellega olen täiesti nõus. Eesti kliimas on korraliku õhusoojuspumba kasutamise kulud juba üsna samas suurusjärgus kui puudega kütmine, kusjuures mugavusaste on soojuspumbaga oluliselt kõrgem.
Tuulegeneraatoril on ka jumet, kui asi on õieti dimensioneeritud ja õiges kohas kasutusel. Kodukasutaja seisukohalt siiski (veel?) mõttetu riist.
Säästulamp - see on juba nii ja naa, küsitava väärtusega vidin. Säästulampide tootmine on komplitseeritud tegevus, millega kaasneb väga keskkonnakahjulike ainete kasutamine ja seega nende tootmine, mis ei ole kaugeltki saastevaba tegevus. Ka energiakulu on säästulambi tootmisel suur. Utiliseerimine keerukas ja kallis.
Säästulampide eluiga on väga ebühtlane ja erineb tihtipeale tunduvalt reklaamitavast, ikka lühemas suunas, jäädes tihtipeale vaid paarikümne tunni ringi (räägin siin isiklikust kogemusest). Seega - säästulambid on nagu kommikarp - iial ei tea ette, mida saad... Et leida korralikult toimiv säästulamp, tuleb eelnevalt liiga tihti prügikasti (jäätmevastuvõttu) kanda mitu eksemplari, milline tegevus pole küll miskitpidi öko. Säästulambi idee on õilis, aga tootmine madala tootmiskultuuriga arengumaades rikub ilusa pildi. Säästulampidest tulenev "sääst" ei ole kokkuvõttes nii roosiline kui võiks arvata.

[murphy]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Endal vaikselt elektri rolleri projekt käsil, veel mootor puudu siis saaks hakata ehitama, võrreldes teiste elektri rollerite kiiruse ja teepikkusega võiks mu oma peaaegu tln saada ühe laadimisega. 3 eega eest tln kahtlen et ükski bensukas sellele konkurent on. Akudeks on 20x 12V7Ah plii akud (nagu ka juba varem maininud EU ei toeta ökot ja Li akusid raske mõistliku hinnaga saada) Mootoriks tahan 2KW lõikekäia mootorit, kontrolleri ehitan ise display elektroluminents orig armatuuri asemele, kogu asja majandama LPC2210 , akudesse toimub ka tagasi laadimine kui pidurit õralt vajutada. kunagi pildid ka.

[joobel]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Öko-e.alternatiiv tjah. Maa, päikese, õhu jne. päralt on ikkagi meie tulevik.
Teised energiakandjad hakkavad vaikselt, just vaikselt hääbuma.Varsti.

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Teised energiakandjad hakkavad vaikselt, just vaikselt hääbuma.

Hääbuma hakkavad ilmselt küll. Aga ei söandaks öelda, et vaikselt. Vaadates suurriikide huve (sest välispoliitikat neil ju pole), süttib veel ilmselt nii mõnigi sõda nafta- ja gaasivarude jagamise pärast.
Kuna me siin läänemaailma mõistes kõvasti alla keskmise elatustasemega riigis praegu veel saame vedel- ja gaasikütust endale lubada, siis järelikult nende hinnad ei ole veel tõusnud kaugeltki mitte viimase piirini. Aga kütuste hinnad kruvitakse kindlasti viimase piirini, sellise piirini, kus juba ka jõukamate turgude tarbijad end tõsiselt piirama hakkavad. Alles tolles punktis tekib variant ümber lülituda alternatiivsetele energiaallikatele, loodetavasti neid siis on ka võtta kuskilt.
Praegu ei paista küll tõsiseltvõetavat alternatiivi vedelkütusel toimivale transpordile kuskilt. Ma ei pea siin silmas tänuväärset, kuid üldpilti märkimisväärselt mittemõjutavat, nagu elektrimopeede ja muud sellist eraviisilist pisitransporti, vaid majanduslikult oluliste vedude tegemise tehnikat - rekkasid, ronge, lennukeid, kaubalaevu. Neile ei ole hetkel alternatiivsel kütusel toimivaid asendajaid ja ei paista kuskilt tulemas ka.
See traditsioonilise kütuse ülikalliks muutmise moment võib tulla ootamatult varakult. Praeguse kütusehinna tase ja hüppelised tõusud lubavad seda prognoosida väga tõenäoliseks.
Seni aga tuleb suht rahul olla - õiged koledused on alles ees...

[murphy]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Luhesin asjast nagu halfniu mootor, sisliselt tuumareaktsioon, kus kiirataks välja elektrone toimub teine rönkeni mõjul, ainuke jama et meie planeedil seda vähe aga üks jupiteri kaaslane koosneb enamuses sellest. usa katsetatud mehitamata lennuk lendas 6 kuud 4 grammiga, grammi hind 1 miljard USD-d. Kui saaks odavamalt oleks energia probleem lahendatud.

[joobel]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Võtame näiteks mobiiltelefoni. Kaameraid, mp3-sid ja muid tilulilusid täis.
Aga see,et mobla tagakülg katta päikesepaneeliga, mis toimetaks laadimist? Tea kas on tehtud juba.

[otsija]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Võtame näiteks mobiiltelefoni. Kaameraid, mp3-sid ja muid tilulilusid täis.
Aga see,et mobla tagakülg katta päikesepaneeliga, mis toimetaks laadimist? Tea kas on tehtud juba.

Nagu varem mainitud juba,,, telefon sul taskus enamus ajast ja ei ole suurt tolku paneelist.

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Aga see,et mobla tagakülg katta päikesepaneeliga, mis toimetaks laadimist? Tea kas on tehtud juba.

On nähtud sellist. Aga jah, et siis nagu tavakasutaja - päeval räägid, öösel laed..?
See pisike paneel ei lae piisava kiirusega kahjuks asja ära. Eesti tingimuste keskmise päikesepaistega peaks paneeli pindala olema u. 1 m2, et asjast aastaringi tolku oleks. Ja pole odav seegi "öko"-lahendus.

[ats]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kütuste koha pealt on hetkel ainuke kõige reaalsem öko ise säästlikult sõitmine. Kõik tarbetud sõidud tuleb ära jätta, samuti kõik üleliigsed kiirendamised ja pidurdamised. Liiklusvahendid tuleb võimalikult palju inimesi täis toppida. Kasutada palju ühistransporti. Sedasi võib säästa märkimisväärselt palju. Teraviljast kütuse tootmine on kordades suurem laristamine kui nafta puurimine. Vaadates igal hommikul Tallinnas ummikutes seisvaid autosid, kus valdavas enamuses on ühe auto peale üks inimene, tekib vägisi tunne, et eestlane on rikas ja kütuse pealt kokku ei hoia. Süüdi on ka linna infrastruktuurid. Tallinna äärealadel võiks olla suured parklad kust edasi saab ainult ühistranspordiga, autoga edasi sõitmine oleks siis piisavalt kõrgelt maksustatud, et selleks isu ära kaoks. Muidugi eeldaks see kõik paremat ja mugavamat ühistranspordi korraldust, kuid see pole ju võimatu. Tundub kindlasti väga kardinaalne ja ebaõiglane, kuid kuskilt maalt peab hakkama "piirama". Ise-enesest need asjad paika ei loksu.

[murphy]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Linnas on kiirem liikumis vahend tööle elektriroller, nendel poe omadel ka piisava tööala selleks. aga miskipärast lähevad ikka hummeriga vms, eestlase uhkus ei luba lihtsalt millegi muuga minna. Tean tartu ummikutes liikumisest omastkäest. Siis olin õnnelik et autot ei omanud.

[Matis]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ats, ainult piitsaga nagu sina soovitad seda ei saavutaks. Kui rääkida kellegagi miks nad ntks Mustamäelt jalgrattaga kesklinna ei lähe siis u esimene põhjendus on see et ratast pole kuhugi jätta + Tallinn ei ole mingi metropol ka, Stop'n'go jaoks valvega parklad ehitada jne.

See mis praegu toimub on propaganda fassaad suuremate parkimis tasude nuiamisele.

[ats]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mustamäelt käib päris edukalt troll. Eks inimesed on väga erinevad ja kedagi ei saa selles süüdistada. Kui võimalik, siis ma ei sõidaks üldse autoga, lihtsalt ei tunne vajadust ja ma olen selle üle õnnelik. Eesti on nii väike riik, et siin võiksid infrastruktuurid töötada nagu kellavärk, aga tundub, et sellel vähesel mis on, keeratakse ka vägisi kraanid kinni. Rongiliiklus läheb 3 korda kallimaks!? Ma usun, et selline tore asi nagu ummikumaks täidaks riigikassat piisavalt, et ühistransporti edasi arendada.

[paadikapten]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hääbuma hakkavad ilmselt küll. Aga ei söandaks öelda, et vaikselt. Vaadates suurriikide huve (sest välispoliitikat neil ju pole), süttib veel ilmselt nii mõnigi sõda nafta- ja gaasivarude jagamise pärast.
Kuna me siin läänemaailma mõistes kõvasti alla keskmise elatustasemega riigis praegu veel saame vedel- ja gaasikütust endale lubada, siis järelikult nende hinnad ei ole veel tõusnud kaugeltki mitte viimase piirini. Aga kütuste hinnad kruvitakse kindlasti viimase piirini, sellise piirini, kus juba ka jõukamate turgude tarbijad end tõsiselt piirama hakkavad. Alles tolles punktis tekib variant ümber lülituda alternatiivsetele energiaallikatele, loodetavasti neid siis on ka võtta kuskilt.

Loota ju võib. Aga mõnele rikkurile võib sel juhul pähe tulla idee genereerida veel makse, näiteks tuulegeneraatori aastamaks, soojuspumba maks, päevitamise maks, politsei teenuse maks... kusjuures täitsa võimalik. Sest kui vaesem rahvas enam kalleid kütuseid tarbida ei saa, tuleb ju leida mingi muu kanal, mille kaudu rahvalt seegi vähene raha ära võtta... sest meid on siiski piisavalt palju, et käputäis rikkureid meie seljas lahedalt ära elada saaksid.

Tartus aga saab jalgrattaga liikuda küll, ma juba üle 5 aasta liigun ning seda aasta läbi. Jalgratas ei mõju inimestele nii ehmatavalt kui motoroller - vändates saad inimestest tasakesi mööduda, ratturitega ollakse ammu harjunud. Aga see rollerite buum tundus küll olevat ootamatu, kuna alatihti võib näiteks Turusillal näha, kuidas rolleri jõrina peale ehmunult kuhugi kõrvale hüpatakse (isegi jalakäijate poolel viibijad ehmatavad), kuigi roller liigub tasakesi jalgrattateel.Tunnistan, ka minul võtab miskipärast kõhedaks, kui Turusilda ületades seljataga jõrinat kuulen...

Lisaks on mõnedel Tartu pätimatel noortel ohtlik hobi - valitakse juhuslik ohver, kellest püütakse rolleriga võimalikult lähedalt mööda sõita ja lisaks veel möödudes ohvrit jalaga lüüa. Jalgratastega seda miskipärast ei üritata. Nii et oleks küll hää midagi selliste vastu ette võtta.