Ökoseadmete mõttekus?

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

"Sest kui vaesem rahvas enam kalleid kütuseid tarbida ei saa, tuleb ju leida mingi muu kanal, mille kaudu rahvalt seegi vähene raha ära võtta... sest meid on siiski piisavalt palju, et käputäis rikkureid meie seljas lahedalt ära elada saaksid. "

Kommunismi taagast üle saamine oleks 1. samm elu parandamisel. Äkki saaks ilma spontaansete leninistlike purtsatusteta ??

Tegelikkus: inimesed sõidavad autoga sest see on mugavam. Ühistransast Eestis ei ole, kui Armeeniaga võrrelda siis midagi on aga kui nt. Norra või Saksamaaga, siis võib öelda et üldse ei ole.
Öko tuleb siis, kui see on majanduslikult kasulik. Turg määrab. Bensuhind 40,- liiter paneb ehk mõtlema. Rikkad sõidavad ikka, vaesed kolivad bussi peale.
Autosõit on tegelikult ainult üks pisikes osa kogu ökost. Öko on see, kui majad on korralikud ja normaalse infraga. Mitte see, kui Rootsist võetud rahamassidega tekitatakse "lihtrahval" tunne, et nemad võivad maja osta. Ja siis tehakse kipsist kuudid ning müüakse kirvega maha sellele samale lihtrahvale. Ja makstakse kütte ja elektri eest lolliks. Väheste sissetulekute ja võimaluste korral elatakse korteris.
A noh see lihtsalt jutt.
Kõigepealt kulub meil veel 10-20 aastat, et riik korralikult üles ehitada, praegu on veel vasikavaimustus ja hurraa-spasmid. Ja ülesehituse juurde kuulub enda harimine ja maailmast arusaamine vahetu ja usaldusväärse kogemuse, mitte õhtulehe alusel.

[andreie]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Täpsustus kõigepealt - mis on öko - kas ökoloogiline või ökonoomiline?

Seadme ökonoomika on selge, saab mõõta rahas.

Kuidas määrata erinevate seadmete ökoloogikat?

[RaunoK]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Öko tähendab midagi loodusliku. Näiteks põhust ja savist tehtud maja on looduslikum, kui palkmaja. Põhust ja savist tehtud maja hoiab rohkem sooja kui palkmaja, tänu sellele läheb vähem kütet sooja saamiseks.

Keegi rääkis, et sõidab pigem rattaga, kui autoga. Mina käin ka kondimootoriga, selle pärast, et mul ei ole juhilube, autod ja ammugi mitte raha. Ja kui oleks, siis sõidaks kas või mõned korrad autoga, pärast seda nagu ei tahagi rattaga sõita.

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Seadme ökonoomika on selge, saab mõõta rahas. Kuidas määrata erinevate seadmete ökoloogikat?

Need mõisted peavad haakuma, muidu pole asjal mõtet. St. ökoloogiline on üksiti ka ökonoomiline. Mis omakorda tähendab, et asja tootmisel ei ole retsitud liigselt toorainevarusid ega saastatud loodust. Samuti peaks selline toode olema siis ju ideepoolest ka soodsam soetada. Aga ei ole, "ökotoodete" tasuvusaeg võrreldes "traditsiooniliste lahendustega" on reeglina arutult pikk ja tooted ise haigelt ülehinnatud. Tänapäeval eesliide "öko-" on küll puhtalt marketingi sülekoer, sisulist poolt saab ostja kallima hinna eest liiga vähe või üldse mitte.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Seadme ökonoomika on selge, saab mõõta rahas.

Kui on vaja talvel kütta, siis kõige odavam küte oli (on?) kütteelekter.
Ja kui veel panna sinna soojuspump on õnn õues.

Arvasin nii kuni sellel kevadel pidin hommikul vara lendama ja ööbisin Ülemiste hotellis. Kui olin kella 3-ni kuulanud oma toas seda undamist, lülitasin ökokütte välja. Aga kogu maja undas ja kumises edasi. Magamisest hea sõna.

Kuidas nüüd arvutada mis on ökonoomsem, kas öösel magada ja päeval töötada või 7x24 vireleda ja rääkda kui kallis kõik on?

Kütus on kallis, aga kas on lihtsam vedada liinibussis kaasa 50-100 kg aparatuuri? Või võtta vajalik oma autost. Tont seda teab, mis vaja läheb.
Nii me siis sõidamegi. Autoga.
__________________________
Füüsiku unistus:
Kui 1 m3 ehk üks tonn vett teha vesinikuks ja see siis kokku panna heeliumiks, nagu seda teeb Päike, saaks terve Eesti oma aastaenergia kätte. See oleks ilus, aga selleks peaks olema Päike. Või lihtsalt tark.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

...ööbisin Ülemiste hotellis. Kui olin kella 3-ni kuulanud oma toas seda undamist, lülitasin ökokütte välja.

Ülemiste hotellis ei ole ei elektrikütet ega soojuspumpasid.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ülemiste hotellis ei ole ei elektrikütet ega soojuspumpasid.

Vot siis.
Aga õudukas lärm oli. Samasugune nagu oli poes õhksoojuspumbal. Ilmselt tõstab kiirem õhu liikumine kasutegurit.
Kaal ja gabariidid kah soojuspumbaga sarnased.

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kasutan juba mitu aastat õhksoojuspumpa maja peamiseks kütteallikaks. Seade on väga vaikne ja und ei sega küll üldse, tekitab väga vaikset sahinat ainult. Ilmselt on eelis korraliku seadme kasutamisel. No see ei asu ka otseselt voodipeatsis...

Siin hakkas aga silma säästupirnide olemuse põhjalik läbilahkamine. Ei ole see asi kaugeltki roosiline. Väga palju jäetakse säästulampide juures lahti rääkimata. Paljas väide, et "keskmine voolukulutus on palju väiksem kui hõõglambil" ei tohiks olla aluseks säästupirnide eelistamisel. Näiteks nimekiri valmistamisel kasutatavatest materjalidest on säästupirnide puhul muljetavaldavalt pikk ja seda üldsegi mitte positiivses mõttes. Kogu selle kola utiliseerimine on keerukam kui tavalise elektroonikaromu korral, sest sisaldab ka mürgist elavhõbedat.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vot siis.
Aga õudukas lärm oli. Samasugune nagu oli poes õhksoojuspumbal. Ilmselt tõstab kiirem õhu liikumine kasutegurit.
Kaal ja gabariidid kah soojuspumbaga sarnased.

Selle asja ametlik nimi eesti keeles on ventilaatorkonvektor.
Kiirem õhu liikumine langetab vajaliku ventilaatorkonvektori hinda. Kasutegur, energia kulutus ja müra ühtki ehitajat ei huvita, ainult hind on neile oluline.

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Üks korralik ökoseade oleks eesti oma tuumaelektrijaam. Kaua mõeldud,
teadlased heaks kiitnud, aga osal rahval ajab sõna "tuuma" harja punaseks
ja rohelised natuke kaotaks oma tuuleveskite raha. Kusjuures, nagu eelpool
mainitud, pole see tuuleenergia nii "öko" midagi, kui seadmete tootmine ka
arvesse võtta. Tuumaenergia on kõigist senistest energiatootmismoodustest
kordi puhtam, ja tänapäevaselt teostatuna ka kõige ohutum.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kui Venemaa oma gaasikraane koomale hakkab keeram on varsti enamus ka tummajaamaga nõus. Mis sa ikka teed kui tuba külm on.

[GU50]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Neid riike pole maailmas kahjuks palju, kes tuumakütust müütavad. Venemaa on selles asjas täitsa rivis ja kaugelt mitte viimane tegija. Et kui nad siis ükspäev tuumakraanid ka kinni keeravad, mis teeme siis oma uhke "tummajaamaga"..? Või kui nõudlus tuumakütuse turul järsult tõuseb, et kas siis ikka jaksaksime neid pulgakesi soetada külmade tubade soojendamiseks? Või muutub eestlaste igioma ja uhke tuumajaam järjekordseks "Karla katedraaliks"?

Energeetika lahendus peaks olema ikka võimalikult mitmekülgne ja eelkõige sõltumatu välistest varustajatest ja nende hindadest. Tuult pole veel suudetud maksustada ja ei paista ka, et selle varud lõppema hakkaks.
Tuumajaam on kiirelt ja näiliselt suht odavalt püstitatav, justkui effektiivne lahendus ka, isegi "mittesaastav". Aga kui asjasse süüvida, siis on tegemist "säästupirni sündroomiga"..?

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vast saab lähemas tulevikus asja tuumasünteesist.
Siis annab sellist "kodumaist kütust" kasutada.
Ühest tonnist veest piisaks Eesti aastaseks enegiavajaduseks.

Oleks ju ilus lahendus?

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ei näe siin erilist "säästupirni sündroomi": pigem on siin tegu "õlipõletajate"
tugeva vastuseisuga, viimasel ajal on lisandunud ka roheliste elukaugemad
jõugud. Venemaalt tuumakütuse ostmine oleks aga küll hullumeelsus...

Samas ei ole erilist lootust kogu riigi elektrivajadust ainult tuulikutega
katta, täitsa nõus, et mõistlik arv erinevaid energiatootmisviise on parim
lahendus. Kuulu järgi tehakse ka eestis juba võsaküttel elektrijaamu ntx.

Tuumajaam võimaldaks aga ka energiat müüa, mis pikemas perspektiivis on üsna oluline. Samuti pole tuumakütuse varu kuidagi piiratud -- need arvutused tehakse pigem 30 aasta vanuste jaamade ja nende kütuste baasilt, arvestamata teaduse ja tehnika arengut.

Muide, tuumaenergia poolt ja vastu üks päris põhjalik artikkel ka:

http://physicsworld.com/cws/article/print/128

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mõnedel andmetel tehti esimen venelaste tuumapomm Sillamäelt kaevandatud uraanist, seega on meil kodune tuumakütus olemas. Vist ainult natuke kallis kuna suht lahja ja hajutatud aga koos põlevkiviga kaevatakse palju sellest nagunii välja. Sillamäe muldmetallide tehas peaks ka suht lähedast tehnoloogiat omama kui uraani rikastamiseks vaja.