Ökoseadmete mõttekus?

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

ja veel: koolifüüsikas kahjuks ei kirjeldatud meie probleemis olulist fenomeni.
vanker A liigub punkti B ei kirjeldanud muid jõude... ei mäleta küll,
et kusagi ülesandes oleks tegu olnud survega liikumisteele.

mõelge enne rahulikult järgi, PALUN, ja siis tehke end lolliks, kui tõesti
on vaja.

Noh, mind sa võid veel sõimata, mul pole erilisi pabereid. Andrei on muidugi ka ennast lolliks teinud, nimelt on ta totaalselt kaugenenud talupojatarkustest ja järelikult tehnokraat.

https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?PersonVID=44206&lang=et

Kui sulle midagi tõestada, paned sa vastu idiootsed argumendid mis baseeruvad sinu väljamõeldud olematutel füüsikaseadustel. Nendega on raske vaielda, nendega on mõttetu vaielda.

[andreie]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

esita siis palun LÕPUKS KORD omad, mis su lolle väiteid tõestaksid.

Kas tohib paluda täpsustust, millised KaruTEC-i väidetest on lollid ja miks?

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Sinu väljapakutud loogika on tõesti tugev, kuid mõningad detailid vajavad täpsustamist, enne kui ma tõesti olen kindel, et Sa oled vabanenud KaruTEC-i mõjutustest.

Millise füüsikaseaduse kohaselt ei muutu läbipainde ja jõu omavaheline suhe?

Mis asi on vastuenergia?

Samuti võiksid täpsustada oma loogikat, arvutades ülempiiri kiirusega 25m/s liikuvalt autolt teekattesse paigutatud piesomuundurite abil saadavale võimsusele.

kurat, kirjutasin pika vastuse ja näpuliigutus hävitas selle.

lühidalt, KaruTECi mõju on alati tuntav -- võitlus tõestamatute lolluste
vastu. läbipainde ja jõu omavaheline suhe on ju alati võrdeline: mida
suurem kaal, seda suurem läbipaine -- mida suurem jäikus, seda vähem
läbipaine. resulteeriv jõud ei erine. selline küsimus peaks piinlikkust tekitama.

vastuenergia on tuntud mõiste peale hetkelise jõu rakendamist.
see kehtib teaduslikus kirjanduses, mitte tavafoorumites.

feel free to nbring shit in at this point.

[andreie]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

läbipainde ja jõu omavaheline suhe on ju alati võrdeline: mida
suurem kaal, seda suurem läbipaine -- mida suurem jäikus, seda vähem
läbipaine. resulteeriv jõud ei erine. selline küsimus peaks piinlikkust tekitama.

Tõsi ta on. Ma siis rohkem ei küsi.

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Noh, mind sa võid veel sõimata, mul pole erilisi pabereid. Andrei on muidugi ka ennast lolliks teinud, nimelt on ta totaalselt kaugenenud talupojatarkustest ja järelikult tehnokraat.

https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?PersonVID=44206&lang=et

Kui sulle midagi tõestada, paned sa vastu idiootsed argumendid mis baseeruvad sinu väljamõeldud olematutel füüsikaseadustel. Nendega on raske vaielda, nendega on mõttetu vaielda.

KaruTEC, rahune maha ja loe postitusi. Oma imago päästmine lollide väidetega ei tööta. Ja kui sa vähegi aru saad, siis minust on sulle pigem sõber kui vaenlane.

[marley]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Tõsi ta on. Ma siis rohkem ei küsi.

oletan, et sedastus oli tõene, või eksisin millesgi?
Andrei, ma ei ole eksimatu, ega soovi seda ka kuidagi väljendada...

[andreie]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Lasin ennast vaidlusest kaasa viia, see alati eksitab ja ka seekord rääkisime mööda. Iga Bene Gesseriti õde teab, et vaekausid tuleb paika panna kohe alguses ja ma eksisin selle vastu. Kuna kell palju, ehk on vabandatav, et ma ei ole praegu väga täpne.

Nimelt pidasime silmas erinevaid situatsioone. Mina pidasin silmas liikuvat autot, mille jaoks on kõik jõud konstantsed (kui see ei oleks nii, siis auto ei sõidaks sujuvalt, vaid rappuks ka siledal teel).

Kuna Hooke'i seaduse kohaselt väikestel deformatsioonidel on jõud võrdeline läbipaindega, siis ilmselt pidasid just seda silmas.

Sellega seoses lubage juhtida tähelepanu asjaolule, et elektriliselt koormatud piesomuundurid ei ole ideaalselt elastsed: kui joonistada graafikule jõu sõltuvus deformatsioonist, siis koormust peale laadides saame ühe kõvera, maha laadides teise kõvera.

Edasi aga on mul suuri raskusi Sinu jutust arusaamisel:
1. Kuidas kirjutaksid lause "vastuenergia on ******* mõiste peale hetkelise jõu rakendamist" ringi arusaadavamaks?
2. Mul on alust arvata, et väide "vaatamata sellele, et läbipaine on väiksem, ei muutu ei selle tekitamiseks vajalik energia" on vale, kuid võib-olla peame silmas erinevaid olukordasid. Kas läbipainde põhjustab mingi konkreetne konstantne raskus (näiteks auto)?
3. Mis asi on "resulteeriv jõud"?

Praktiliselt iga vastusega on küsitavusi juurde tulnud. Kas soovid jätkata?

[felch]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Okei, hakkame otsast peale.

Mina väidan: piesoelement teekattes võtab energiat automootorist ja suurendab sellega küttekulu.....

Ma oma talupoja mõistusega ei saa kuidagi pihta...kui me paneme kõik põllud täis päikesepatareisid...kas Päikese energia saab varem otsa?

[A.S.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Otsa see Päikese energia varem vaevalt saab, aga asi on lihtsalt palju selgem. Enne jõudis see energia maapinnale, osa soojendas maad, osa peegeldus maapinnalt õhku. Pannes nüüd maapinnale päikesepatareid, püüame selle energia kinni ja muudame millekski meie jaoks kasulikumaks. Mingi osa energiast enam maapinnani ei jõua, vihmaussil varbad külmetavad, meie aga mõnuleme.
Tee sisse paigutatud pieso puhul aga käibki vaidlus selle üle, kust me selle energia ära võtame. Kas on tegemist selle osaga, mis enne oleks läinud lihtsalt lõpuks maapinna soojendamiseks (jälle ahistame vihmausse) või tuleb see siiski täiendavalt kütusepaagist.

[jassa]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Aga ....ma olen kuulnud kusagilt,et autod sõidavad. Nii. Maapind (asfalt) paindub/vibreerib selle tõttu ikka. Tahavad juhid seda või mitte. Võta enesele hetk rongijaamas ja kuula, tunneta.
Vibratsioon on energia. Vahet ei ole, kelle raha eest, kulutatud saab see nagunii.

Ehk oleks mõttekam kulutada raha vibratsiooni vähendamisele, mitte sellest tingitud energiakadude püüdmisele?

[reuter]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

vibratsiooni vähendamine on reeglina selle summutamine. summutamine on aga enamasti soojuseks muutmine

teede kvaliteedi parandamine on ka võimalus, aga kuskil tuleb mõistlik piir vastu, kust enam siledamaks ei ole mõtet pingutada ja nagunii maapind muudab tee kuju aja jooksul

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Okei, hakkame otsast peale.

Mina väidan: piesoelement teekattes võtab energiat automootorist ja suurendab sellega küttekulu.

Mida väidab marley ?

P.S. 5k pakkumine kehtib, peaks olema motivatsiooni et tõestada minu eksimust.

Oleks aega laialt käes võiks isegi ära teha.
Lähteandmed on ju nii udused ja kitsendusteta, et nende põhjalt võib mida iganes tõestada.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

vibratsiooni vähendamine on reeglina selle summutamine. summutamine on aga enamasti soojuseks muutmine

Ei pruugi olla, kui suurendada massi ja jäikust.

[Sully]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Elektri ja sooja koostootmine on alati olnud suurema effektiivsusega.
Siin mõned näited stirlingmootori tööpõhimõtetest.
Ja hunnik arvutusi ja tabeleid α-type stirlingu teemal.
Väikse lauapealse jõujaama pilt ka

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Oleks aega laialt käes võiks isegi ära teha.
Lähteandmed on ju nii udused ja kitsendusteta, et nende põhjalt võib mida iganes tõestada.

Vali lähteandmed ise. Nendest ei olene tegelikult selle süsteemi olemuse tõestus. Või siis:

Auto mass 1 tonn, kiirus 100km/h, pieso kokkusurutavus 1mm kui rõhk on 1 tonn ruutmeetri kohta.

Ei mingeid kitsendusi peale selle, et pieso on paigutatud teepinna alla. Lihtsustuseks võib võtta: allapoole piesot olev pind on jäik, pealpool piesot olev pind on jäik või elastne ,nt 0.1mm 1 tonn ruutmeetrile koormuse korral.