Ökoseadmete mõttekus?

[virx5]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

On ju väga lihtne tehnoloogia energia saamiseks.

Võtad 1m3 ehk tonni vett, lagundad vesinikuks ja hapnikuks.
Hapniku lased loodusesse. Öko.
Saad umbes 100 kg vesinikku.
Vesiniku kuumutad ja pressid kokku. Üsna kõvasti.
Tulemusena saad heeliumi, natuke vähem massi aga selle eest saad ka natuke soojust tagasi.
Soojust on sealt tulemas umbes niipalju kui vajab Eesti aastas energiat.

See meetod on proovitud ja kasutusel. Suurem osa inimeste käsutuses olevast energiast on niiviisi toodetud.
Siiani on see tootmine toimunud ilma inimese täiendava sekkumiseta ja natuke eraldatud kohas.

Aga viimasel ajal on katsetatud seda tehnoloogiat ka kodustes tingimustes rakendda.
Kasutegur on esialgu veel madal. Aga loodame et asi areneb.

Ja siis kW elektri hind langeb 10 sendi peale ja tuulikute rajajad vannuvad, et oli vaja sellist jama ehitada.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Vesiniku kuumutad ja pressid kokku. Üsna kõvasti.
Tulemusena saad heeliumi, natuke vähem massi aga selle eest saad ka natuke soojust tagasi.
Soojust on sealt tulemas umbes niipalju kui vajab Eesti aastas energiat.

See meetod on proovitud ja kasutusel.

Maa peal kahjuks ainult vesinikupommis.

[reuter]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

On ju väga lihtne tehnoloogia energia saamiseks.

Võtad 1m3 ehk tonni vett, lagundad vesinikuks ja hapnikuks.
Hapniku lased loodusesse. Öko.
Saad umbes 100 kg vesinikku.
Vesiniku kuumutad ja pressid kokku. Üsna kõvasti.
Tulemusena saad heeliumi, natuke vähem massi aga selle eest saad ka natuke soojust tagasi.
Soojust on sealt tulemas umbes niipalju kui vajab Eesti aastas energiat.

See meetod on proovitud ja kasutusel. Suurem osa inimeste käsutuses olevast energiast on niiviisi toodetud.
Siiani on see tootmine toimunud ilma inimese täiendava sekkumiseta ja natuke eraldatud kohas.

Aga viimasel ajal on katsetatud seda tehnoloogiat ka kodustes tingimustes rakendda.
Kasutegur on esialgu veel madal. Aga loodame et asi areneb.

kas vesinik ei peaks kergem olema?

tavalisest veest ei saa heeliumi, kuna vesiniku tuumas pole neutroneid, heeliumi tuumas on aga neid 2. küll aga saab seda raskest vees või üliraskest veest. deuteerium ja triitium olid vist vastavate isotoopide nimetused. rasket vett on ookeanis küllalt, ülirasket vähem, aga siiski leiab. paraku selle tuumareaksiooni kontrolli all hoidmine on suht keeruline. rasked isotoobid suudetakse lagundada reaktoris "kerge podina" käigus, kerged tuumad aga ühinevad meie tehnoloogia juures suure pauguga. tulemiks on suht puhas energia(olematu kogus radioaktiivseid jääke), paraku ka puhas plats...

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

kas vesinik ei peaks kergem olema?

H2O >> 2 ühikut vesinikku ja 16 hapniku. Vesinik 1/9 kogukaalust.

tavalisest veest ei saa heeliumi, kuna vesiniku tuumas pole neutroneid, heeliumi tuumas on aga neid 2. küll aga saab seda raskest vees või üliraskest veest. deuteerium ja triitium olid vist vastavate isotoopide nimetused. rasket vett on ookeanis küllalt, ülirasket vähem, aga siiski leiab. paraku selle tuumareaksiooni kontrolli all hoidmine on suht keeruline. rasked isotoobid suudetakse lagundada reaktoris "kerge podina" käigus, kerged tuumad aga ühinevad meie tehnoloogia juures suure pauguga. tulemiks on suht puhas energia(olematu kogus radioaktiivseid jääke), paraku ka puhas plats...

See on Sul juba natuke kõrgem ja peensustesse kalduv arvestus. Aga sellise lihtsa, igapäevase ideena on veest sooja saamine ju ilus idee. Ja jumalalt endalt antud võimalus.
______________
Mis aga sooja vette puutub siis kui jahutada Emajõge 1 kraad siis sellest soojusest piisab kogu linna kütteks. Veehulgad on võetud 1937. aasta koguteosest TARTU. Vajalik soojushulk oli kunagi lehes kirjas.

Minuarust soojuspumba kautegur soojuslikus mõttes peaks 100 % olema sest see soojus, mida me kätte ei saa läheb kõik jõkke tagasi. Ja sellist nähtust nagu bensiinimootoris et tekkib eraldi mehh-energia ja "kasutu" soojus seda seal ei ole.

[Robinson]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Virx 5

Vormelil pole teatatavasti jet mootorit.
http://www.youtube.com/watch?v=roBnttybhOg
Pöörded on hästi suured lennukimootoritel, sellest see võimsus tulebki.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kurat, karumõmm, ikka sinna 70 000e kanti jäävad need pöörded jetil. Jah, on ohtlikud mootorid iseehitajale, aga lennutransport on kõige ohutum üldse statistika järgi. See tähendab, et sul on suurem tõenäosus surma saada, kui autoga sõitma lähed, kui lennukiga. Ma vaidlen selle vastu nagu seda tehnoloogiat kasutada ei saaks. Mõni mees siin väidab, et nii kui midagi pöörlema paned, siis jookse kaugemale, tapab ära. See pole kaugeltki nii.
Kui me oskame jet mootoreid ehitada, siis oskame ka hoorattaid ehitada, mis energiat salvestavad ohutult.

Jälle kipub mölaks kätte. Kas sa linki vaatasid ?

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ma võtaks ette sellise teema nagu ekomajad, tõestamaks kui mõttetu kogu see eko või öko värk on.

No esiteks, ehitus on väga tehnokraatlik ala ja ajakirjandus ning isegi valitsused tõukavad müüti sellel teemal.

Mõningad ajakirjanduses üldlevinud müüdid:
1.Puit "hingab" kivi mitte. Kiviseina gaaside difusioonitakistus on ca 10 korda väiksem kui näiteks palkseinal(veeaur on gaas).
2. Puit "elab" ja kuivab aastaid. Ei ela ja kuivab nii kaua kuni saavutab tasakaalulise niiskuse ümbritseva keskkonnaga.
3. Peno on kahjulik, sest ei hinga. Polüsürooli(EPS) gaaside difusioonitakistus on suurusjärgu võrra väiksem, kui puidul.
4. "Hingav" sein parandab sisekliimat, sest veeaur ja teised gaasid saavad läbi välistarindite. Kogused on mikroskoopilised inimeste elutegevuseks, ilma ventilatsioonita ikkagi ei saa.
5. Rootsi valitsus keelas peno, järelikult on kahjulik. Ei Rootsi valitsus, ega Hiina keiser saa füüsikale vastu.
6. Selle gaaside difundeerimisega läbi välistarindite kaasneb tegelikult oht, veeauru kondenseerumisele, see on pisut kompleksem teema ja seda siin lahkama ei hakka. Kaasaegsed ehitusmaterjalid kindlasti kondenseerumist ei põhjusta kuskil. Kui neid valesti kasutada, siis küll, aga siis teevad seda ka põhk ja pilliroog.

Põhupallmaja pidi saama 1/4 kuludega ära ehitama.
no vaatame kõigepealt mis see põhupallmaja endast kujutab: Tegu on puitkonstruktsiooniga, kas siis sõrestikkseinad on ehitatud nn "baloon framing" (leiutati Ameerikas selline ehitusstiil) või siis on tegu post-tala tüüpi puitkonstruktsiooniga. Posti tala põhimõttel ehitatud maja peetakse mitteökoloogiliseks lausa, sest kasutada tuleb vanu puid, mis ühe inimpõlve jooksul ei taastu. Jääb üle sõrestikkonstruktsioon. Selline ehitusstiil on laialt kasutatav igal pool(enamus põlluarendusi näiteks) Seega saab ka tavalisele majale autokummide sisse paar ämbrit betooni valada ja seda vundamendiks kutsuda.
Noh, et seinad täidame põhuga ja viimistleme saviga. Ekspluatatsioonis kindlasti kaasaegsetele krohvidele savikrohv vastu ei saa. Tegu on jamaga, või arvab mõni teisiti? Miljonid inseneridest tootearendajad on mööda pannud soojustusi tootes, oleks võinud põhust alustada? Põhumaja ehitamine on kindlasti ressursimahukam.

No ja siis pilliroog? Kujutage endale ette, et suur osa meie tööjõust tegeleb pilliroo kogumisega(ressursimahukuse tõttu on pilliroomatid ka kallid ja seega mitte just eriti eko).
Lisaks sellele on pilliroog vilets soojusisolatsioon, teda peaks panema ikka üle 25cm paksusena seina(et kaasaegset normi välja anda ,0,28 watt ruutmeeter Kelvin), sellisele kihile enam krohvi peale ei pane, vot sulle ekokekokest.
Palkmaja on aga täitsa mitteökoloogilne

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mõningad ajakirjanduses üldlevinud müüdid:
1.Puit "hingab" kivi mitte. Kiviseina gaaside difusioonitakistus on ca 10 korda väiksem kui näiteks palkseinal(veeaur on gaas).

Asi lihtsalt selles et ainult puidust seina ei saa nii tihedaks, et õhku üldse läbi ei käi. Puit sein ei ole ju nii monoliitne kui kivi või betoonpaneel sein.

[virx5]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Virx 5

Vormelil pole teatatavasti jet mootorit.
http://www.youtube.com/watch?v=roBnttybhOg
Pöörded on hästi suured lennukimootoritel, sellest see võimsus tulebki.

OK, võibolla mingid pisikesed, kerged reaktiivmootorid võivad tõesti väga suuri pöördeid kannatada. Aga üldiselt on niimoodi, et mida kegem ja väiksem, seda suuremaid pöördeid kannatab. Hooratas peab olema raske, seega ei kannata suuri pöördeid. Suurema energia salvestamiseks on õttekam hoorattal suurendada massi, kui pöördeid.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ei ole õige jutt sul moi. Sa räägid õhu konvektiivsest liikumisest, ma rääkisin gaaside difuusest liikumisest. Difusioon on oma olemuselt browni liikumine, ehk soojusliikumine.
Saab väga tihedaks puidust seina. Kontrollimatut konvektsiooni ehituses küll õigeks pidada ei saa, sama hästi võid kiviseina sisse augud puurida ja öelda, et näe sein hingab. Konvektsioon ja difusioon on kaks täiesti erinevat asja.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ma üritasin natuke põhjendada, miks selline arusaam on tekkinud.

[OSX]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Freak, kui juba teema üles võtsid - räägis siis mis palkmajal viga on?

Üldiselt võiks kokku leppida et kasutame sõna öko, seondub sõnaga ökoloogiline, ökonoomne. Eko on kuidagi veider ja võõrapärane, nagu viitaks vene keeles majandusele - side teemaga on aga kaugem.

[Robinson]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

No olgu, liialdasin pisut pööretega, aga mõte jääb ikkagi samaks. Kui on suur hooratas ja ei pöörle mitte nii kiiresti kui väike, siis efekt on sama, ehk siis kuidas näiteks helikopterid nii hästi manööverdada suudavad.
Rollys Roys Allisoni väiksemal turboshaftil olid pöörded seal ikka 30 000 kanti küll. Turboshaft on jet, millele transmissioon külge pandud.

Mõelge nüüd nii suurele hoorattale
http://nexus404.com/Blog/2008/02/03/...ng-impression/

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hea küll, kasutame "öko".
Palkmaja ehituseks kasutatakse teatavasti kordades rohkem puitu, kui kaasaegse ehitustehnoloogia korral. Eksperttööjõud samuti. Järelikult on ehitus ressursimahukam. Tulemuseks saadakse aga kaasaegsetele soojapidavusnormidele mittevastav hoone. No normi sa ilmselt tead 0,28WM2K.
Kui paks peaks olema palksein, et ta sellise näitaja välja annaks?
seal 45-50 cm. Selline peaks olema vara paksus, mitte palgi läbimõõt, palgi läbimõõt oleks veelgi suurem.
"Hingamisest" ma ei taha rohkem rääkida, sest ükski materjal tegelikult ei hinga.
Lisaks sellele kasutatakse palkseinas puitu kõige ebasoovitavamal viisil, puidu anisotroopia tõttu saadakse niiskuskõikumiste suhtes ebastabiilne konstruktsioon.
Palkhoonetega seoses räägitakse veel puidu suurest niiskusmahtuvusest ja nagu see reguleeriks hoone sisekliimat, populistlikes arvutustes võetakse aluseks puidu mass seinas, kuigi sellises niiskusregulatsioonis osaleb ainult väga pindmine kiht.
No ühesõnaga puukallistajate teema on see.

[OSX]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ümarpalk versus freespalk (ka liimpalk)?
Millist tarindit siis optimaalseks pidada?