Ökoseadmete mõttekus?

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hea küll, aga kui üks nendest ketastest minema pääseb sealt?

[murphy]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ketas pääseb minema... miski ei pääse kuskile , tuleb kinnitada ja mitte näritud nätsuga. Sateliidid ei pääse kuskile orbiidilt kui neid ei aidata. Lennukitel ka mootorid pole ära kukkunud. Seega kinnitus pole probleem. Mainiks veel seda et selle suurima lennuki labasid jõuab 1 mees 2-4tk üles tõsta korraga, mass olematu, neid 24tk(võin eksida) ja tehakse teste kus laba küljest lastakse ja see peab jääma mootorisse. Nii isegi kui see suur ventikas kaalub 100kg siis võrreldes see lennuki massiga on see +-1 reisija.
Mida tahtsin aga 2 küro kohta öelda et 2 vastas suunas pöörlevat kürot neutraliseerivad teineteist. ja liigutamisel nagu neid poleks, isegi väga suurte jõudude puhul. Aga jah ühendus latid peavad head olema. Videopea on üks väga hea güro, robotexi katsetustes oli hämming kui ära selle jõud nullitakse teise lisamisel.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Püüaks defineerida seda ökot:
1.Tehnoloogia peaks vähendama naftasõltuvust
2.Peaks olema keskkonnale vähem kahjulik, kui tehnoloogia mida ta asendab
3.Peaks olema mõistlikult ökonoomne.

Insenerid võivad teinekord väga heade lahendustega välja tulla, aga sotsiiaalinsenerid on need, kes selle asja toimimise määravad. Tuulik iseenesest nagu oleks, aga Eestis ikka ei ole ju.
Mahepõllundus minu arvates pole, GMO on.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Mängugürodega lollitamine on tõesti ohutu, sest seal peituv energia on väike. Kui me hakkame aga autosid kiirendama nendega, siis on lugu sootuks teine. Teoreetiliselt pole mingit ohtu, ptraktikas on aga asi teistsugune.

Williams has gone its own way on KERS design, patenting an unique patented flywheel storage system while all other competitors’ designs are battery based.
Renault’s new R29 featured only a dormant KERS version on Monday, with team boss Flavio Briatore hitting out at BMW for vetoing the technology’s delay and condemning the 2009 debut as a “terrible mistake”.
He said KERS is dangerous and expensive, and very limited in terms of performance gains.

Jalgratta taasleiutamine pole öko.

[vax]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

ma pakuks pigem invividuaalseid lahendusi, et väiksem tuulik ja päikesepaneelid igal majal. Väikeses mastaabis on akudega tasakaalustamine ka mõeldav, kas kujutate ette 10Mw akusid

[Robinson]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kui mul oleks näiteks 20 kg ketas rolleri peal, siis kui kiiresti ta peaks pöörlema, et mõnisada meetrit kiirendada?

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

rollerile soovitaks pigem midagi sellist
http://www.treehugger.com/files/2008...-diy-moped.php

[stosoorok]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

ma pakuks pigem invividuaalseid lahendusi, et väiksem tuulik ja päikesepaneelid igal majal. Väikeses mastaabis on akudega tasakaalustamine ka mõeldav, kas kujutate ette 10Mw akusid

see on hea mõte, paar optima akut keldrisse, valgustuseks ledid, enamus tehnika on ju ka 220V->12V, tuult pole siis laed akusid 220V pealt. ainukesed 220V õgardid jääks äkki pliit, ahi, külmkapp jne mida keeruline 24/12V pealt toita.

kiitke/laitke!

[virx5]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

see on hea mõte, paar optima akut keldrisse, valgustuseks ledid, enamus tehnika on ju ka 220V->12V, tuult pole siis laed akusid 220V pealt. ainukesed 220V õgardid jääks äkki pliit, ahi, külmkapp jne mida keeruline 24/12V pealt toita.

kiitke/laitke!

Enamik inimesi elab ju linnas paneelmajades. Aga kui keegi pakuks 1 kW tuuliku-päikese süsteemi, mis kestaks 20 aastat ja maksaks alla 10k raha, siis oleks maarahvale turgu küll võibolla.

[reuter]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

tuulikud oleks palju mõistlikumad, kui neid kasutada otse tarbijaga ühendatult. nt tänavavalgustust kannataks kasutada otse tuulikuga ühendatult. Belgias on pm kõik teed valgustatud. kui nüüd iga teine valgusti käiks otse tuuliku külge, siis tuulevaikse ilmaga oleks teede valgustatus lihtsalt nõrgem. soojatootmine võiks olla teine rakendus. kodus oleks siis boileril 2 komplekti kütteid sees: võrgupinge tagaks vee soojuse nt 60 kraadi, kui aga tuult on piisavalt, siis lubatakse teise kütteahela toimel vett kütta kuni 95 kraadini. asula veevärgil tsentraalse kütte puhul keskkütte vee eel/kaassoojendamiseks ja suvisel ajal ka tarbevee eel/kaassoojendamiseks. kütte puhul on võimsust ka tavaliselt tuulise ilmaga rohkem vaja ka
mõlema tarbeliigi plussiks on suur tarbivus ja väikesed nõuded energia kvaliteedile.

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

kodus oleks siis boileril 2 komplekti kütteid sees: võrgupinge tagaks vee soojuse nt 60 kraadi, kui aga tuult on piisavalt, siis lubatakse teise kütteahela toimel vett kütta kuni 95 kraadini.

Kas just peab hakkama boilerit ümber ehitama. Piisaks kui seal "väljas" on RELEE, mis "tuulepinge" olemasolul kütte ümber ühendab. Ja ega see kõrge Temp ka hea pole, katlakivi pärast.
Kasutasin algul 45 C, aga vesi läks kasvama ja haisema. Tuli tõsta 60 C peale, nüüd tuleb hulga sagedamini puhastada aga seeeest ei haise.

Kui see kuuma temperatuur nii hüppaks (60-95) siis oleks suurem ka põletamiste oht. Isegi vaatamata kraani automaatikale.
Kunagi proovisin kuidas on kui kohvivett käele kallata. Igatahes ühekordselt oli huvitav elamus. Proovi, mäletad kaua.

Aga meil ja talvel annab seda "tuule" oma ju kenasti ruumide kütteks kasutada.
Muidugi, siis kulub seda "päris" voolu jälle vähem ja kWh hind kasvab.
Ja siis ei olegi elektriküte enam kõige odavam kütteliik.
Siis maksab isegi rohkem kui puu või gaas.

[reuter]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

küttekehade suurem pind natuke leevendab seda katlakivi probleemi.
põletamisoht sõltub ikka kasutamisviisist. mina hindan vee temperatuuri kõigepealt kraani toru järgi ja selle temperatuur tõuseb kerge viitega, teine asi on käte kuumataluvus, mis on kah pigem kõrgemapoolne. pealegi sooja vett saab kasutada nii paljudes erinevates kohtades, et ma ei eelda kuskilt tulevat talutava temperatuuriga sooja vett. vb muidugi kannataks siis hoida elektriga vett hoopis 45 kraadi peal ja tuule olemasolul lasta tõusta 70...80 kraadini. osa ajast on vesi jahedam - et teki kivi, teine osa ajast kuumem - väldib kasvamist.

veetorne tänapäeval eriti ei kasutata, aga nende puhul kannataks selle tuule abil ka vett pumbata.

oma metsa olemasolul on puukütte hinnaks enda aeg ja paar liitrit kütust. lisana tuleb värske õhk ja hea kooralduse juures ka meeldiv seltskond(põhjus kokku tulla), seega odavam.
asja point ei old minul algselt odavus, pigem tuuliku otstarbekas kasutamine ilma tavajaamade energiabilanssi kõigutamiseta ja sellega nende kasutegurit hävitamata. ebaühtlase tootlikkusega energia ju tuleks suunata sinna, kus see ühtlus eriti oluline ei ole. eks ta kaudselt ikka elektrivõrku mõjutab, sest tuulisel ajal jääb osa energiat võrgust võtmata

[A.R.]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

eks ta kaudselt ikka elektrivõrku mõjutab, sest tuulisel ajal jääb osa energiat võrgust võtmata

Mina pidasin silmas seda, et kui sa palju võrgust tarbid,
saad elektri odava, kütteelektri hinnaga.
Kui tarbid vähem, siis maksad rohkem.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

"Kui see kuuma temperatuur nii hüppaks (60-95) siis oleks suurem ka põletamiste oht. Isegi vaatamata kraani automaatikale.
Kunagi proovisin kuidas on kui kohvivett käele kallata. Igatahes ühekordselt oli huvitav elamus. Proovi, mäletad kaua."


Segukraan (kolmikkraan) tuleb peale boilerit pista, siis annab soojaveetorustikku stabiilse temperatuuri.

[Freak]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Veel üks paljutõotav tehnoloogia
http://www.ergenics.com/page27.htm