Koolidest

[maaalune]

Vs: Koolidest

Soovitaks samuti TPT-d.Isegi sealt alustatud.Andis tugeva põhja edaspidiseks.Vahemaa pole probleem kui tahtmist on.Erialaspetse meil napib - olen ise neid taga otsinud kui nõela heinakuhjast !

Edu valikutes!

[j2nx]

Vs: Koolidest

Minu meelest hetkel ei tule kutsekoolist erialaspetsialisti.

Hetkel nn. töökohapõhises õppes mehhatroonikat, kuna päevasele õppele ei tulnud piisavalt kandidaate (rühma ei avatud). E. Kool TTHK
Esimene õppesess viiest on läbi, põhimõtteliselt pole esimese viiendikuga teadmisi omandanud. Ainult joonestamist puudutati õrnalt.
Päris korralik pettumus, enamus ajast kiideti kooli tehnika parki ning kiruti õppematerjalide vähesuse üle. Elektrotehnikas/elektroonikas räägiti vägagi üldiselt (a la on olemas kondensaator ja takisti, natuke mikroskeemidest ja analoog-/digitaalsignaali erinevusest).
Siiani tundub, et väga palju asjalikumaks ei lähegi.
Eriala vist loodud pearaha saamiseks ning selleks, et juba erialal töötavad inimesed saaksid paberi. Tundub, nagu õppejõududel puuduks üldse mingi ettekujutus, mida ja millises koguses meile ainet anda ning kuidas seda kontrollida.

Kuna ise seotud erialal ei tööta, siis saan arvatavasti nõutavad praktikatunnid teha kooli siseselt, vähemalt esimesel aastal. Teiseks aastaks hiljemalt loodan leida erialaga seotud töökoha.

Tallinna Poütehnikumis käisin ka natukene aega (eriala oli trükitehnoloogia). Pilt oli masendav, Raadiku 10 õppehoone on kunagi ehitatud ja siis unustatud, õppejõudude jms suhtumine oli juba väga vale (keskkooli baasil õppes üritati meile selgeks teha poolteist tundi, kuidas me peaksime konspekteerima, õppematerjale sai ainult projekteeritud pildilt maha kirjutada (selle asemel, et need veebi üles laadida ning tunnis materjal põhjalikumalt läbi võtta ja juurde rääkida). Tehnikapark oli äärmiselt iganenud. Õppetöö tempo ja infokogus oli lihtsalt väga väikene.

See kutse(tehnikumi)haridus, mis sai 30a tagasi ja mille saab nüüd ühest ja samast õppeasutusest ei ole vist võrreldavad. Vanemalt generatsioonilt kuulen, mida ja mis mahus nemad õppisid (näiteks kõrgem matemaatika, tugevusarvutused. . . ) õpitakse hetkel kõrgkoolis ning praktika ja õppemahud tundusid olema ka hoopis erinevad. Kuigi paber on tänapäeva mõistes võrdne.

Hetkel tunne, et kogu laulev revolutsioon ajab ülikoolist haldusjuhtimist ja meediat taga. Mõni üksik loll üritab midagi käega katustavat õppida.

[kellakägu]

Vs: Koolidest

Minu meelest hetkel ei tule kutsekoolist erialaspetsialisti.
Hetkel tunne, et kogu laulev revolutsioon ajab ülikoolist haldusjuhtimist ja meediat taga. Mõni üksik loll üritab midagi käega katustavat õppida.

Tuleb siis loota, et kõrgharidus head koristajat ära ei riku.

[reuter]

Vs: Koolidest

TPT selle kümnendi alguses lõpetatud. nagu kool ikka, on asi tegelikust elust maas(see on normaalne või vähemalt tavaline), seega tegelik spetsialiteet tuleb ikka töötades. TPT puhul kipub aga see alati olema maas mitu põlvkonda. põhitõed saab siiski kätte. kui palju keegi sellest infonappusest välja viitsib võtta, on juba tema enda asi.
plussiks on see, et midagi siiski nõutakse, seega kui endal veel õpihimu pole, siis on valida kas teine kool või sunduslik õppimine - põhikooli baasil minejatele kindlasti hea. 14 lõpetasid 47 alustanust...
kool parandab õpivõimalusi ja aitab suunata, vägisi keegi midagi selgeks teha ei saa. kes tahab, võib ka ennast koolita harida.
paber maksab küll enam, kui nõuka ajal, aga head töökäed reklaamivad end ka paberitta. silmast silma suusõnalised hinnangud kaaluvad tihtipele paberi üles. heale spetsialistile ei ole ka kaugõppes paberi saamine kaelamurdev ülesanne

[ronald]

Vs: Koolidest

Põhiline on see et ära TTÜ'st haridust looda saada - elektroonikas või IT's või vist ka milles iganes. Kui välja arvata esimese aasta matad/füssid, siis TTÜ on üks sümboolne asjade ära tegemine.

[Tikk]

Vs: Koolidest

Loomulikut. Minge ära piiri taha õppima, kuna kodumaa ei suuda teie vajadusi rahuldada. Tagasi tulles, palun, ärge ainult liiga targad olge..

[Shele]

Vs: Koolidest

Viimased kaks kommi on küll liig negatiivsed. Tegelikult sellist: elekktrotehnika, elektroonika,... õpet nagu polegi. Tegelikkuses on vaja veel üldfüüsikat: mehhaanika, optika,.. .
Soovitan, end ise harida: ma kasutasin (oma põhikooli ajal) H.Pedusaare raamatut:
" Elektro- ja raadiotehnika algajaile". Sellest on mitu trükki ja on suurepärane raamat
selges eesti keeles ja arusaadav ka ilma nn. gümnaasiumi läbimist.
On veel mitmeid nõukaaegseid suurepäraseid tehnikaraamatuid, ka absoluutse alguse jaoks. Otsige, või küsige (kasvõi minult), sest siinse foorumi osade probleemide kirjeldus tekitab ulgumistunnet.

[6p45s]

Vs: Koolidest

TTÜ õppekavadel on üks ja põhjalik viga - alustatakse valest otsast.
Erinevates ainetes käsitletav materjal kattub või jääb lünklikuks sest enamus (bakalaureuse-) ainetest alustavad sisuliselt nullist, kuid ühe semestriga pole võimalik midagi reaalselt rakendatavat ära õppida.

Siiani on parima mulje jätnud 2 ainet - andmehõivesüsteemid ja mehhatroonika. Esimene sisaldas harjutustunde, kus sai lülituse parameetreid arvutada ja komponente valida, ei piirdutud vaid teooriaga.
Mehhatroonikas polnud küll (eriti) teooriat, kuid kursuseprojekti teostamiseks tuli suhteliselt palju ise õppida (ATmega128 programmeerimine C-keeles).

Kõige vähem jäi külge RSTI-õpetatavatest ainetest (antennid, RF) - materjal eeldas tugevat matemaatilist baasi ning ained kestsid liiga lühikest aega.

Mida minu arvates tuleks teha?
Vähendada õppekavade arvu. Tuleks luua maksimum 3 tugevat õppekava
instituudi kohta ja tekitada terviklik programm lähtudes nende õppekavade vajadustest.

[marcor1]

Vs: Koolidest

Kui keskkoolist tullakse olematu mati ja füüsikaga siis on õppejõududel raske. Mingi aja pärast nad nüristuvad, löövad käega ja lihtsalt loevad oma aine ära.
Kutsekate keskmine tase on aga lausa hirmutav:

http://www.postimees.ee/online/riho/koolide_stats/

Näiteks TPT- füüsika:31, matemaatika: 22
Juba aastaid räägitakse poliitikas, et kutseharidus tuleb väärtustada ... aga tulemus on nagu ikka.
Ei väida, et TPT ei anna haridust - annab, kui tahta aga enamusest 16..17 aastastest, ei tea mida nad tahavad.

[reuter]

Vs: Koolidest

ei tea tihtilugu ka mõni aasta vanemadki, mis siis veel teismelistest rääkida. mina läksin peale keskooli aega teenima, et jõuda endas elgusele, mida teha tahan. kogematta sai pärast seda peaaegu õige ala valitud...

lepime ühes asjas kokku, koola ei anna haridust. kool saab seda pakkuda ja luua selle saamiseks soodsamaid tingimusi. haridus ja haritus on inimesepõhine nähtus ja kool saab teatud ajaperioodi müüdudes lihtsalt kinnitada paberiga, milline osa sellest vastab mingitele üldkriteeriumitele. minu kursusel oli üks kolmede neljadega lõpetanu, kes on 99% tõenäosusega kasulikum tegelane tootmis- või arendusprotsessis, kui teine, kes oli nelja-viieline. põhjuseks lihtsalt asjaolu, et tema jaoks olid kõik ained seotud ja moodustasid terviku ja inimene mõtles. teine õppis palju ja vastas hästi kriteeriumitele.
selliseid näiteid saab elus palju tuua. tuleb häid spetsialiste viletsast koolist ja saasta heast koolist. erinevus on lihtsalt osakaaludes ja see ongi peamine vahe heal ja halval koolil. loomulikult tasub valida parem kool, eriti, kui pole enda motiveerituses väga veendunud, aga arvata, et (hea) kool kellestki spetsialisti teeb, on 100% vale

[ronald]

Vs: Koolidest

Mina leian et keegi kes kooli poolt pakutavat haridust vastu ei võta, tuleks sealt koolist välja visata, mitte nagu s***a pilpa peal hoida ja magistrini meelitada.

Palju asju peab nii või naa ise õppima või tuleb kogemusega, aga on palju baasteadmisi, mida naljalt ise kodus ei oskaks õppida või mille õppimiseks on vaja seadmeid, mida naljalt koju ei soeta. Ja kui pea kõike peab ise õppima, siis milleks üldse erialane kõrgharidus eksisteerima peaks?

Üks suur probleem on see et kõrgkoolidele, nagu TTÜ, makstakse raha õpilaste arvu, mitte nende omandatud hariduse pealt. Ehk võetakse vastu võimalikult palju kehva baasiga õpilasi ja õpetajad ei pea, oska ega taha neilt midagi asjalikku nõuda, sest sellega kaotaks kool ja ka nemad raha. Paljud kes oleksid võimelised rohkemaks, lähevad laisaks või lähevad kooli kõrvalt mingile mõttetule tööle, sest igav on. Noh, mõni õpib omal käel juurde ka ja teeb midagi asjalikku.

[6p45s]

Vs: Koolidest

Kahjuks võib tuua mitmeid näiteid õppeainetest, milles isegi ühe teema ulatuses puudub terviklikkus. Õppematerjalid pärinevad erinevatest allikatest ning ei lange omavahel kokku, puudub kooskõla iseendaga (ingl.k self-consistence). Samas ei võimalda erinevate õppeainete lai temaatika süvitsi õppimist, kuna viib väga kiiresti mahajäämuseni programmist. Pealiskaudsus mõjub (vähemalt minu puhul) äärmiselt halvasti
soovile midagi uut õppida.

[kellakägu]

Vs: Koolidest

Paljud kes oleksid võimelised rohkemaks, lähevad laisaks või lähevad kooli kõrvalt mingile mõttetule tööle, sest igav on. Noh, mõni õpib omal käel juurde ka ja teeb midagi asjalikku.

Töö ei ole kunagi mõttetu ja mõne papa/mamma lihtsalt ei saa võsukese lapsepõlve hiliste kolmekümnendateni pikendada, sest pappi lihtsalt põle. Need tropid, kes kogu kooliaja korporatsioonis õlut lakuvad ja peale lõpetamist kohe miljonipalgaga direktoriks pürivad, ilma vähimat aimu praktikast omamata, võiks kah kriitilise pilguga peeglisse kaeda - olgu hinded siis millised tahes.

[ronald]

Vs: Koolidest

Töö ei ole kunagi mõttetu ja mõne papa/mamma lihtsalt ei saa võsukese lapsepõlve hiliste kolmekümnendateni pikendada, sest pappi lihtsalt põle. Need tropid, kes kogu kooliaja korporatsioonis õlut lakuvad ja peale lõpetamist kohe miljonipalgaga direktoriks pürivad, ilma vähimat aimu praktikast omamata, võiks kah kriitilise pilguga peeglisse kaeda - olgu hinded siis millised tahes.

Iseseisev elu ja ise raha teenimine on muidugi teretulnud nähtus, aga eelistatav oleks minu arust siiski see et need aastad ülikoolis veedetaks reaalselt midagi õppides. Siis tuleks ülikoolist inimesi kes midagi teha oskaks ning majandusele ja endale päriselt midagi teenida saaks, mitte peale ülikooli alles töökohas õpipoisina päriselt eriala õppima hakkavad.

Tasemel lääne ülikoolides on ennekuulmatu et õpilasel on aega käia kooli kõrvalt tööl või et tal üldse üleliigset vaba aega on. Või on Eesti üliõpilased ja nende õppejõud tõesti nii palju targemad et asjad saavad selgeks kordi rutem kui Cambridges/Massachusetsis/Zürichis?

Põhilised probleemid on see et ülikool hoiab lolle/laiskasid koolis ja taset madalal ning õppejõud on ebakompetentsed ja laisad et üldse midagi õpetada. Ja tegelikult oleme suletud ringis, sest ega ei ole tulemas kedagi kes midagi ära parandaks ka.

Kui tõesti nähtaks õpilastega vaeva ja õpilased näeks vaeva, oleks meil majandus ka nii palju tõusuteel et saaks õpilastele piisavalt stippi maksta et nad ei peakski baari/ehitusele/turvafirmasse/kuhuiganes juba esimesel kursusel tööle minema.

[Tikk]

Vs: Koolidest

Eestis ongi hetkel populaarne kuskil õppida. Mille jaoks ja millisel tasemel on iseküsmimus. Ma lähen ka vist varsti õppima. Mida? Kuhu? Vahet pole. Peaasi, et õpin.