Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Koolidest

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Koolidest

    Noh, kas ütleks kah sõna sekka.

    Väga suur enamus arvab, et nad lähevad kuskile ja seal neile õpetatakse midagi selgeks. Eriti vägev on see arvamus siis,kui tulib ise kah pappi välja käia.
    Ega see asi ikka nii pole kah. Õppima peame igaüks ISE ja seda on võimalik teha vajadusel ka iseseisvalt.
    Jah, asi, mida me tahame, on diplom.

    Aga teeme nüüd mõned näited reaalelust.
    Vend A. veab ennast kõikvõimalikke tehnikaid kasutades ülikoolist läbi ja saab oma paberi.
    Vend B. Teeb oma peaga enamus aineid ära ja jäb tegema mõni üksik aine(kus nõutakse tuupimist vms). ja sestap lendab ta välja.
    Kumb on lollim ???
    Mõne aasta pärast kohtasin vend A-d mgistrikursusel, ei teinud Ohmi ja Kirchhoffi seadustel vahet.
    Vend B läks aga tööle soliidsesse firmasse elektrooniku ametikohale. Ja keegi ei küsinud ta käest seda paberit. Tunti huvi vaid oskuste ja kogemuste vastu.

    Kusjuures, ega keskkool paremgi pole. Olen küsinud, mida nad teevad lõpuklassides. Vastus: õpivad riigieksamiteks.
    Ja kes on üle lati (iseasi mis tehnikaga), nendel kõik teed valla, kes alla see....juriidiliselt ...

    Kogemused (ka kolleegide omad ) on näidanud, et ajalikumad on just need, kes ei ole totaalpriimused (kuigi ka erandeid) vaid natukese madalama profiiliga,kuid hakkajad.



    Küsme muuseas aegajalt tudengite käest, miks nad ülikooli tulevad.
    Omalt poolt pakkusime välja variandid:
    1. Saada targaks.
    2. Saada paber
    3. Saada sõpru/tutvusi
    4. Pikendada lapsepõlve.
    Kusjuures kõik variandid on õiged aga kõige tähtsam on punkt 3.
    Sest kui kunagi midagi vajate- kelle käest küsite enne ???

    Muide, ühe neiuga juhtus meil selline lugu. Kukkus ühes väga tehnilise aine kontrolltöös läbi. Pisarad jooksid ojadena ja ta ise jooksis uksest välja.
    Ja mis siis selgus. Neiu oli pärit ühest eliitkoolist ja siiamaani ainult viitele õppinud....ei tea mitu aastat järjest juba....
    Niiet neile, kes loodavad, et tarkus tuleb ise..las loodavad edasi.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #32
      Vs: Koolidest

      elu on näidanud jah, et kui sa ise ennast ei liiguta siis sa ei liigu oma unistuste/mõtete täitumisele lähemale(ellu jäävad ju tugevad?)
      Emal oli kolm poega, kaks olid normaalsed ja kolmas oli elektroonik.

      Comment


        #33
        Vs: Koolidest

        Esmalt postitatud martinj poolt
        Noh, kas ütleks kah sõna sekka.

        Väga suur enamus arvab, et nad lähevad kuskile ja seal neile õpetatakse midagi selgeks. Eriti vägev on see arvamus siis,kui tulib ise kah pappi välja käia.
        Ega see asi ikka nii pole kah. Õppima peame igaüks ISE ja seda on võimalik teha vajadusel ka iseseisvalt.
        Jah, asi, mida me tahame, on diplom.

        Aga teeme nüüd mõned näited reaalelust.
        Vend A. veab ennast kõikvõimalikke tehnikaid kasutades ülikoolist läbi ja saab oma paberi.
        Vend B. Teeb oma peaga enamus aineid ära ja jäb tegema mõni üksik aine(kus nõutakse tuupimist vms). ja sestap lendab ta välja.
        Kumb on lollim ???
        Njah, see on nagu vorst, nagu ikka, kahe otsaga. Vend B võib olla teoorias ja praktikas tugevam kui vend A, kuid kui tööturul otsitakse paberitega inimest võetakse siiski jutule vend A. Mitte ei hakata välja selgitama paberitega ja paberiteta spetsialisti reaalset õigustatust antud töökohal töötamiseks. Sest sõltuvalt erialast pole tööandjal juriidiliselt vahest võimalik ilma paberita töölist palgata.

        Ka väike näide. Auto juhtimiseks on teatavasti vajalikud juhiload. Mis teoreetiliselt tõestavad inimese sobivust rooli keerama. Samas öeldakse, et ega load ei sõida, aga ikkagi on väike konks sees. Kui nüüd maanteel peaks olema mingisugune politseiaktsioon, mille käigus kontrollitakse lubade olemasolu, siis see sõitja, kes juba nt. "alates 5. eluaastast peale koos isaga traktorirooli taga" ja on igati meistersõitja, kuid pole aega leidnud lubade tegemiseks, saab ikkagi trahvi.
        Aeg on energiahulk, mis jääb põhjuse ja tagajärje vahele.

        Comment


          #34
          Vs: Koolidest

          Esmalt postitatud Tikk poolt
          Njah, see on nagu vorst, nagu ikka, kahe otsaga. Vend B võib olla teoorias ja praktikas tugevam kui vend A, kuid kui tööturul otsitakse paberitega inimest võetakse siiski jutule vend A. Mitte ei hakata välja selgitama paberitega ja paberiteta spetsialisti reaalset õigustatust antud töökohal töötamiseks. Sest sõltuvalt erialast pole tööandjal juriidiliselt vahest võimalik ilma paberita töölist palgata.
          Kontekstist välja tuues võib asja väänata nii ja naa.Tavaline ,kuskohas "paberit" küsitakse on riigiametid koos oma allasutustega(kui WC -d välja jätta).
          Tegeledes juba aastaid igapäevatöös paljude Eesti ja välismaiste nii tuntud kui vähemtuntud firmadega on ikkagi esikohal inimese reaalsed oskused ning ajupotensiaal.Kui sellega käib kaasas miskitlaadi koolihariduse dokument on hästi,kuid siiski mitte obligatoorne!
          Tuleb vaadata reaalselt maailma!Kool annabki HARIDUSE paberi näol kuid ei anna HARITUST - muidugi esineb ka erandeid.Kuna inimesi on erinevaid peaks koolide töö olema välja selekteerida - kes on humanitaar-,kes reaalkallakuga indiviid - oleks õpilaste teadmiste kasutegur tunduvalt kõrgem.Siinkohal peab mainima muidugi,et inimesel endal peab samuti olema huvi ja tahtmist mingi kindla professiooni omandamiseks, kuid kool peaks oskama teda õigele rajale juhtida.
          Kõik meeldiv tuleb lambist...

          Comment


            #35
            Vs: Koolidest

            Konteksist, jah, pole ilus sõnu välja rebida. Välja selekteerida paberita tööpakkujate vahel see õige, võib võtta palju aega ja mõttetut lisakulu. Kuid nagu juba teemast läbi jooksis, ega paber tööd ei tee ja nimi meest ei riku.
            Aeg on energiahulk, mis jääb põhjuse ja tagajärje vahele.

            Comment


              #36
              Vs: Koolidest

              Harituse mõiste ei vääri siia toomist - tööandjal on oluline, töötaja erialane võimekus. Mõni võib inimesena paras tropp olla kuide tahtejõud ja erialased teadmised, teevad temast tegija. Ja vastupidi - haritud intelligent, kes on laisk ja lohakas...kasutu.
              -

              Comment


                #37
                Vs: Koolidest

                martinj ajab õiget juttu. Tunnistan et ise põhi haridusega ja pooliku erialasega(vanemad polnud miljonärid seega oli vaja tööli minna). Esimene katse läks luhta kuna väideti at haridust pole, teisel katsel oli üks asjapulk testimas, ja siis oli ohoo moment et sa oskad väga palju.
                Tehase laienedes oli uusi inimesi vaja, no siis otsiti algul paberitega, tulid ja lendasid testis läbi(test kosnes skeemilt komponentide otsimisest ja skeemi tööpõhimõtte seletamisest). Käisid siis mingi ports katsetamas, pärast teste lugesime pidime ribadeks naerma, kuna oli miski 11 inimest panime eraldi istuma, oli siis miki 30s hetk kus keegi ei olnu seal ruumis. Üks küsimus oli mis on türistor. ja kus oli vastuseid, keegi kuskilt natuke teadis ja ytles teistele need ei saanud aru ja kokku tuli ikka tõsine ulme. Siis kui seletasime et peaks pulka paberi pealt alla laskma tulid ka inimesed, palju oli lihtsalt huupi pakkujaid hea raha peale. Aga need kel oskused said tööle. Muidugist siis hakkas firma alla ka käima ja palk jäi kinni, oskajad läksid kus maksti ja asemele võeti tegelasi kelle me läbi kututasime, meile aga öeldi et koolitage välja. Mida sa koolitad kuuga kui ma õppisime seda lapsest saati. Nüüd on enam vähem, palk on nigel aga nüüd ka mujal ja on suht norm seltskond kogunenud kes kokku hoiab. Mainin veel seda et isegi kui on põhi haridus pakun et peale põhi kooli poleks proble olnud ära teha ka mata,keemia või füüsika exsam. Miks? Sest lugesin keska raamatud niipalju kui sain, vene aegseid ja laenutasin koolist. Füüsika tunnist lubas õps vabaks võtta kui polnud töö sest muidu ytlevat ma teistele ette. Keemia tunnis tegin 12. klassi ülesandeid sest õps magada ei lubanud. Mata oli laiskuse viga suuremad tööd tegin korralikult väiksemaid ei viitsinud. Valik eksami tegin keemia, 98/100, 2 punkti oli maha sest 2 kohas puudusid mõõtyhikud.
                Sellest ongi mul ka veendumus et paberiga võib p****t pühkida, leiba see lauale ei too, samuti puhas pähe tampimine. Kui sa ei ole loodud elektroonilise mõtlemisega siis sa seda ei oska. võid tada mis on trans ja takk aga kui neist võimu teha ei oska siis on su teadmised ikka 0. Vahel isegi naaber sõnus et tal ülikooli lõpetanud ja saab sama papi mis põhi kool. Igal juhul paber on abiks ja kui on huvi siis õpi aga kõik õpitu katseta järgi, sest kooli praktika on 0. Õpid kuda võimendit teha siis ehita ka see valmis. Muide saaremaal on üks elektroonika kool, pidi väga hea olema, aja tean ka inimesi kes seal käinud ja seal ikka oli praktikat ka, mitta nagu ülekool, 4 aastat üldist bulshiti ja praktika 0. õpilased on 4 aasta pärast sama targad kui enne. Mu arust enne võiks ise õppida raamatutest 4 aastat ja oled ka targem.
                Nüüd enam ei tea nii laialt, ajaga koondud kitsale alale ja näiteks keemiast on mu teadmised väga 0ks muutunud. Kuigi põhi asju tean.
                Eks näis mis tulevik toob, kui hakatakse paberi järgi maksma siis hakatakse. Rikkaks ei taha saada ainult leiba laual hoida. Ei taha ka öelda et olen mingi üli tark mõne kõrval kindlast puru loll aga tahtsin öelda et paber ei anna leiba.
                viimati muutis kasutaja murphy; 01 m 2008, 16:17.
                Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                Comment


                  #38
                  Vs: Koolidest

                  Ohtlik mõtteviis:

                  "Saab pappi", "makstakse pappi", "palk on niisugune-naasugune..." jne.

                  Kapitalism on individuaalne süsteem. Igaüks teenib niipalju kui oskab ja viitsib.

                  Comment


                    #39
                    Vs: Koolidest

                    Eks ikka ise teate, kas saadate paberi päris perse või ei. See on individuaalne, vastavalt võimetele ja oskustele. Kui türistor üle jõu käib, on mõttekam panustada näpuosavusele ja elcoteq-is plaate kokku laduda, kui aga mikrokontrollersüsteemid ja impulsstoited tulevad vasaku käe ja lõdva randmega, siis võib kahtlustada annet rohkemaks.

                    Juhtivkohtadel ikka kõrgema haridusega kodanikud, eriti läänes, eriti saksamaal. Firmajuhi Ph.D. avab paljud uksed, mida muidu peaks rämedalt taguma.

                    Mul üks tuttav on 35 a vana ja ikka põhiharidusega. Omal alal väga tugev, samas ta kahetseb, et pole keskkooligi ära teinud - ütleb, et on tunda, kuidas haridustõendi puudumine takistab.

                    Väljakutse neile, kes ütlevad, et on paberitega meestest targemad: kui te niipalju targemad olete, ehk teete paberid ka 1-2-3 ära? Ja kui palju rohkem teenite sellest, kui ei oleks koolis käinud?
                    viimati muutis kasutaja andreie; 01 m 2008, 16:25.
                    If you think education is expensive, try ignorance.

                    Comment


                      #40
                      Vs: Koolidest

                      Väljakutse neile, kes ütlevad, et on paberitega meestest targemad: kui te niipalju targemad olete, ehk teete paberid ka 1-2-3 ära?

                      Siin ongi konks: paberitel saab teha kõike, ilma oma perset liigutamata. Igasugu projektid on paberitegijad ära hellitanud, sest tühja möla pealt annab ilusasti raha kokku kirjutada.
                      Võimalik, et mingi projekti teeb reaalselt ära tegija mees, siis läheb heal juhul kulu pooleks. Olen näinud masendavaid projektikirjutajaid: EL plekib ja kui (etteteada lootusetus) kärssama läheb, siis on hea ette näidata, et nn. paberitega mees tegi.

                      Salaküsimus ka: kas ikka teenite rohkem, kui siis, kui poleks koolis käinud?[/quote]
                      Mina kindlasti ei teeni, aga tean mehi (naisi), kel nii hea nina, et haridus jääb teisejärguliseks. Nendega juhtub vahel (harva), et mingi seadusjonks tuleb vastu.
                      Aga see on nende juurameeste oma rida, et sissetulek ei langeks.
                      Kui ikka korraliku inseneriharidusega inimene ei saa seadustest(ilma advokaadita) aru, siis pole viga mitte ses inseneris.

                      Kogu asja juurde loodan konstruktiivses mõttes lähiajal tagasi tulla.

                      Comment


                        #41
                        Vs: Koolidest

                        Mida kõrgem koht seda vajalikum paber on selles ma ei kahtle.
                        PS: Sry kirjavigade pärast, 24h elektroonikat ja palju kohvi mõjub lihtsalt....
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #42
                          Vs: Koolidest

                          Esmalt postitatud Shele poolt
                          Siin ongi konks: paberitel saab teha kõike, ilma oma perset liigutamata. Igasugu projektid on paberitegijad ära hellitanud, sest tühja möla pealt annab ilusasti raha kokku kirjutada.
                          Võimalik, et mingi projekti teeb reaalselt ära tegija mees, siis läheb heal juhul kulu pooleks. Olen näinud masendavaid projektikirjutajaid: EL plekib ja kui (etteteada lootusetus) kärssama läheb, siis on hea ette näidata, et nn. paberitega mees tegi.
                          Mängureeglid on ju teada. Aktsepteeritakse vaid paberitega mehe projekte. Seega...

                          Võtaksin meest sõnast: kas käid oma sõnade järgi, liigutad oma perset ja näpuga paberiga meeste vigadele näitamise asemel teed ise need paberid ära ja kirjutad projektid paremini? Peaks ju köki-möki olema.
                          If you think education is expensive, try ignorance.

                          Comment


                            #43
                            Vs: Koolidest

                            Esmalt postitatud andreie poolt
                            Võtaksin meest sõnast: kas käid oma sõnade järgi, liigutad oma perset ja näpuga paberiga meeste vigadele näitamise asemel teed ise need paberid ära ja kirjutad projektid paremini? Peaks ju köki-möki olema.
                            Nende paberite järgi tegemisega on suht keeruline, kui aega on vähe mööda läinud. Esiteks on tegijal vennal tegemist piisavalt ja tüüpiline eesti mees rassib vahest ka mitmes kohas. Lisaks ei ole pikkade päevade, pere ja majalaenu kõrvalt sugugi lihtne aega, jõudu ja motivatsiooni leida, et see paber hankida ( kuigi on teatavate mööndustega teostatav - omadest kogemustest). Elu on näidanud, et esialgu see su sissetulekut hüppeliselt ei mõjuta. Pealegi oli see hiljutine buumiaeg sedavõrd kentsakas, et haridusega, võõrkeeli vabalt valdav ja pikaajalise kogemusega tehnikaala inimene teenis märksa vähem, kui suvaline mördiööbik või küprokipanija.
                            Eks näis mis tulevik toob.

                            Lisaks viljelevad päris mitmed firmad poliitikat, et sellel ajal, kui tööline on koolitusel ( mõtlen otsest erialast koolitust firma sees, mitte lukusepa ärijuhiks õppimist omast vabast tahtest), talle palka maksta pole vaja - saab teine ju teadmisi ja tõstab seega kvalifikatsiooni. Peaks teine iseenesest ja kuidagi imeliselt palka juurde saama ( reaalsuses seda enamasti ei juhtu või kui juhtubki, siis mitte sellel määral, et oleks motiveeriv).

                            Kui keegi tahab rääkida eesti töölise tootlikusest, siis visati õli tulle siin: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=...=sami%20lotila

                            Piisavalt kollane lugemine - minu kogemus ütleb, et läänes ei ole need spetsialistid sugugi targemad, nobedamad ega virgemad. Lihtsalt teenuse eest küsitav tunnihinne on teine ( näit 1000 euri päev versus 500 eeku tunnist - sõltub muidugi valdkonnast, aga suhe peaks sarnane olema).
                            Sakslastel võttis karbi lahti, kui nägid, et ukrainas teeninduse diagnostikuteks oli professori kraadiga klemmid - riigiasutuses lihtsalt maksti neile kordi vähem. Vastav ametikoht eeldaks kutseharidust ja head tahet.

                            Comment


                              #44
                              Vs: Koolidest

                              Raiuge endale pähe: Läänes ON spetsialistid ja töömehede vingemad.
                              Meie oleme siin kommunismi käest pääsenud egomaniakid, meil kulub 10-20 aastat et oma töökultuuriga nt Soomele järgi jõuda.
                              Kui Soomes on palk 4 korda suurem, siis teenib järelikult töömees selle välja, palgaraha ei tule trükipressist ega taevast.
                              Üksikuid erandeid võib igaltpoolt otsida, üldist olukorda see ei muuda.
                              Aitab oma naba vahtimisest, areneda on vaja. Ja süüdlasi otsige peeglist, kui muidu ei saa.

                              Comment


                                #45
                                Vs: Koolidest

                                Esmalt postitatud KaruTEC poolt
                                Raiuge endale pähe: Läänes ON spetsialistid ja töömehede vingemad.
                                Millel su väide põhineb? Veneaja kooliga inimesed olid sunnitud sitast saia tegema ( noh vähemalt sepikut ). Suur osa lääne spetse jookseb silmaklapid peas oma kitsast rada ja ka sellel rajal on teadmised suht piiratud. Toon näite isiklikust kogemusest paari kuu tagant.

                                Suure uhke ühisfirma tootekontrollis ilmneb defekt (õigemini üritasime kasutada asja õppeotstarbel) - rõhuandur kaput. Teavitati siis vastavaid asjaomaseid. Miski aja pärast tuleb üks vend ja vahetab andurid ning adresseerib need - teatab, et tema rohkem ei oska ja edasi on üldse teise osakonna töö. Paari tunni pärast tuleb teine vend ja teostab siis kalibreerimise.

                                Enamasti on suurfirmade rahvusvahelise klienditoe ( loe majatäis rahvast ) juures üks kaks taati, kes teemat veidigi valdavad ( ja on ka ise kunagi toodete väljatöötamisel osalenud) ja nemad kipuvad tänapäeval juba aasta kahe pärast pinsile. On ka klemme, kes suuremate probleemide saabudes piiritaha pekstakse olukorda lahendama - nemad ripuvad kah pea ööpäevaringselt telefoni küljes ja sõltuvad samuti neis kahest pensionieelikust taadist.

                                Comment

                                Working...
                                X