Koolidest

[hamish]

Vs: Koolidest

Reuter, aga kas sa oled mõelnud tõusmisest oma ebakompetentsuse tasemele Ilmselgelt oled sa kohas, kus arengut ei nõuta ja tegelik progress toimub kuskil peakorteris.

vaieldav lähenemine
progress on ajutuumiku ja tööviljaka negroidsema massi koos saavutatud produkt
lihtsalt - interpreteerides "Mis on lubatud jumalaile, pole lubatud härjale" - ei anta volitusi vaba käega oma võimeid käiku lasta isegi siis kui ajupotentsiaali üleolek meeletu ja tõestatud
juhtiv personal lihtsalt ei lase
need on reeglina küll pädevaid pabereid täis riputatud, kuid enamuses võhiklikud laia pildi haaramise asjus ja tegelikult ka täppisteadmiseks napid
juhid selleks ongi juhid, et teisi tööle panna
käivad samuti kõhud punnis ees, teenimatult sageli
ja eks see rahapuu juurika asend määra kah paljut

[OSX]

Vs: Koolidest

Insenerioskuste rakenduslik külg Eestis on tõsine probleem. Põhjuseks ilmselt asjaolu et need kes mingeid projekte rahastavad pole ise eriti kompetentsed ära tundmaks head insenerilahendust ning eelistavad minna nn kindla peale ning kuna rahastajate taust on Soome, Rootsi või mõni muu heaolumaa siis otsitakse lahendust oludest mida rahastaja tunneb. Eestimaalastest rahastajad võiksid seega kasutada Eesti insenere kuid....siin osutub segavaks asjaoluks ENESEUSALDUSE PUUDUMINE (võimalik et see vajaks paremat defineerimist). Enamik meist nimelt ei taha/ei julge/ei pea soliidseks osta mingit omamaist toodet, mis iganes omamaise toodangu tarbimine kipub juba esoteerikute valdkonda minema. Me oleme nõus pimesi uskuma et välismaine on see ainus ja hea. Selle nahka läeb omamaine tööstus kuna tarbija ei taha omi tooteid - talle kõlbab vaid Sony/Yamaha/Panasonic või mõni muu kõlava nimega misiganes asi - peaasi et välismaa oma. Näiteks soomlased sellist kompleksi ei põe nii suurel määral ning neil on omamaine tööstus siiski midagi saavutanud. Oleks ka meil kui poleks jõuga vahelt võetud pool sajandit normaalset arengut. Nüüd aga nimetame ise tegemist "talupojamõistuseks",naeruvääristades sedasi juba mis iganes mõtted ja tahtmised midagi teha.
Insener üksi ei suuda midagi, vaja on ka meeskonda kes saaksid midagigi insenerimõttest aru ning teeksid selle rakenduse võimalikuks. Kuna arusaamine on kängunud võõramaiste firmalogode tasemele siis pole eriti oodata säravaid majandustähti meie taevasse (praegune olukord soosib tähtede sadu jätkuvalt ), õppejõud näevad oma õpetamise tulemusena vaid rahulolevaid lõpetajaid, mitte (edukat) toodet/rakendust ning mida enamat siis tahtagi? Ongi kogu teema - nii toodet kui raha pole et midagi ellu viia siis ei viidagi midagi ellu. Arvate et soome Nokia, Kone või Valmeti edu ainult insenerioskusel põhinevad? Või need kitsarinnalised aga see-eest laia silmapiluga jaapani insenerid tegid selle va Sony kolme kuupalgaga ja nädalalõppudel vabast ajast?
Tegu on pikkade traditsioonidega ettevõtetega, mis on saanud rahulikult omasoodu areneda - tänane Valmet või Sony ei ole mingi majandusliku kähkuka tulemus.
Meie tänased ettevõtted on suuresti vaid suurte kaugete firmade filiaalid mis ei ole seatud selleks et Eesti insener saaks areneda - ikka selleks et saaks OMA junni võimalikult odavalt toota. Mõni üksik insenerimõte võib ka läbi nende kasutust leida kui juhtub tõesti hea mõte olema ning see ei maksa (eriti) ettevõtjale midagi.
Soome tööline võib tõesti neli (4x) korda rohkem raha kätte saada - elu aga näitab et tööd sellevõrra siiski rohkem ei tule vaid ta lihtsalt ei tulegi vähema eest tööle! See annabki võimaluse siit minna ja siinsetega võrreldes relatiivselt hästi teenida kuid sealse skaala järgi saadakse vaid miinimumpalk.
Miks näiteks ehitatavad tuulepargid ei ole tehtud Voltas, vaid Soomes? Ka ei leia skandinaavia turult ühtegi komplektselt Voltas toodetud "Volta" kaubamärgi all tuulegeneraatorit - kuigi tehakse ju staatoreid ja korpuseid. Kas puuduvad insenerioskused või piiravad muud võimalused? Mõelgem palju neid tuulikuid juba on pandud ja veel pannakse üles ning kasum insenerile läheb ikka jälle mujale.

[murphy]

Vs: Koolidest

Kuule karu, see eesti tootmine on jura, kone on ka mu töökohas, moodulid tulevad seal. Eeesti insener on põikpäine ja kudagi ei taha aru saada et asjad tuleb korralikult teha ja mitte üle nurga ja suures koguses s***a. Sveitsi inseneridest on üldse oma teema, paberitega jõmmid, tulevad istuvad 1,5 päeva OMA ehitatud testri kõrval 50 euri/h siis teatavad et ei oska, tuleb eesti insener istub 2h kapis ja möllab tester korras. Sa pole tootmist näinud, ja kui oled ka külastanud mõnd tehast siis ikka pole näinud sest küaliste jaoks on kõik ideaalne. Targad paberitega "insenerid" sveitsi aga sõimavad ja räägivad et eesti insenerid ise lõhuvad testreid. Yks vend tõestas 2 aastat et ta pole lammas kliendile, kui klient aru sai siis hakkas õige tegelane vastu pead saama.
See et seeme insener 4x rohkem palka saab see ei puutu asjase, ta elu on 4x kallim ka. Ma algul mõtlesin et ma olen puru loll võrreldes nende välismaa inseneridega aga tuli välja tuli midagi muud. Ma võiks lõpmatuseni rääkida nende praberitega "inseneride" tööst ja ämbrisse astumistest mida ma selle 3-4 aasta jooksul näinud olen. Nendest saaks paksema raamatu kui piibel. Põhiline on aga see et eesti insener teeb päeva tööd, saab selle eest oma päeva kopika, firma paneb kaks 0 juurde ja ühikud eurodes ja müüb softi uuenduse kliendile maha. Ok mis ma ikka mulisen eks iga üks on veeenunud selles mida näinud on.

[hamish]

Vs: Koolidest

..., see eesti tootmine on jura, kone on ka mu töökohas, moodulid tulevad seal. Eeesti insener on põikpäine ja kudagi ei taha aru saada et asjad tuleb korralikult teha ja mitte üle nurga ja suures koguses s***a....

kas või mis see nüüd seda puhku eesti inseneri võimekuse asjus tähendas?
kohe sealsamas järgnevaga saaks justkui nattida šveitslased ja eestlased kunnid

[murphy]

Vs: Koolidest

natuke segane mõte jh... eestlased on ses mõttes põikpäised et ei taha kaasa minna asjaga ja toota sodi, tahavad et asjad oleks korralikud. Press tegelastelt kes kuskil saarel palmi all puhkamas on peal, ülemused peavad tegema nagu öeldaks suurt kasumit. Eriti tore on veel see et see palimi all puhkav tegelane pole elus mitte ühtegi korda tehases käinud. Vaadake enda ümber enamus asju mida müüakse siga odavalt ja palju reklaamiga, asi ise on sodi ja kaugel sellest mida reklaam ütleb.

[hamish]

Vs: Koolidest

khm
nojah, tegelt ma arvan, et vaatamata segasele väljendusvormile oled sa eestluse patrioot omas mahlas(töökeskkonnas) ning seda ilmselt ka õigustatult ja välja teenitult

omalt poolt ütleks sõna eesti tehnikainimese kaitseks:
kui suur hulk eestlasi ei põrka tagasi lahenduse lahtijuurimisele(vt reuter), siis nö hästi haritud ja arenenud riiklusega kõrgharitud härrased teevad justnimelt oma kitsast riba peitudes reglementide kuhja taha, tuues sada ohutustehnika reeglit ettekäändeks ülima osavusega
sageli, kui mitte valdavalt peites oma küündimatust sellisel teel
mis saab selliselt käituva inimese enesemüügi argument olla?
aga loomulikult vaid see, et ainus asi, mida ta valdab, on ülikõrgel tasemel õpitud!!!
pahatihti on see ülim teadmine suuresti kogum teadmistest kuidas kavalalt mulje jätta
mulje tippklassi spetsialistist

eestlase miinuseks samades oludes on ebapädev esitusvorm
no ei oska lihtsalt sekeldustest mitte huvituvale saksale meele järgi olla
aga otsustava hinnangu töömehe väärtusele annab ju justnimelt see "juhtoinas" - jällegi kord suure-suure tõenäosusega vaid suure esitus- ja kõneosavusega variser
mis oleks siis selliselt paika saanud juhtfiguuri targemaid tegusid?
loomulikult lasta töö ära teha pädevail
hinnangud ja edutamised aga peavad poliitiliselt õieti paika saama
edu pant - pädev trebla - tulebki peapidi kaablikapis hoida
muidu tuleb veel laua äärde ja ütleb midagi kohatut, heidab varju saksale

kahjuks on sellisest olustikust välja ainus tee massiline paberkate
seda öeldes kokkuvõttes ehk postitasin ka teemasse

omadest vitsadest õpitud, btw
elan juba neli aastat keskkonnas, kus paber on jumal

[raivo]

Vs: Koolidest

murphy, kas räägid tehasest mis E tähega algavas linnakeses ? käisin seal kunagi töökohta uurimas, ei küsinud keegi türistore ega midagi elektroonikastki, oli kaadriosakonna juhataja , kel mingit süsteemi ( peale naeratamise) polnud ja mingi pooljobu tsehhijuhataja kes kah elektroonikast tuhkagi ei jagand ( ning ilmselt kartis alluvuses kedagi endast kompetentsemat) . lubati helistada, aga küllap sai kõnekaart tühjaks. olen känud ka ühes tõsisemas ülelahe kontoris kus solgutati matemaatika, IQ ja EQ teste teha. rollimäng lisaks.

[ronald]

Vs: Koolidest

Ei piisa sellest, et probleemi tunnistavad mingid tegelaskujud kuskil foorumis. On vaja et probleemi tunnistatakse haridusministeeriumi ja ülikoolide ladvikutes ja lõpuks keegi madalamal hakkaks ennast liigutama.

Muidugi, ülimalt kasulik oleks kui reaalse kogemusega insenerid koolides ka õpetamas käiks. Saaksid helgemaid päid endale praktikale värvata.

Eelnevate väidete kohta, et õppima peab ise ja ülikool annab vaid diplomi: paraku nii see siin on tõesti. Tuleb välja et ülikool on vaid üks suure eelarvega diplomiveski! Noh, tehakse seal siis mingeid naljakaid valikvastustega teste, et jääks mulje nagu diplomi saamiseks peab midagi tegema ka.

Need kes maksavad suurt raha ja laenavad ennast lolliks, et minna kuskile välismaale normaalsesse ülikooli õppima, on lollid, sest sama hästi võid sa kõike oma peaga õppida ja kodus põlveotsas teha.

[felch]

Vs: Koolidest

Lugesin just uut EDN-i elektroonilist numbrit ja hakkasin sellest ja antud teemast inspireerituna mõtlema: kuhu niimoodi jõutakse? Öeldakse küll, et peale mind tulgu või veeuputus kuid see uputus jõuab niiviisi üsna varsti pärale.
Murphy kirjeldatut olen ka ise kogenud (aga vene kroonus õpitu aitas edukalt poohui "attitudet" säilitada). Eks neid ajakirju ole ka kindlasti paremaid kuid 20% sisu ja 80% reklaami...?! Murphy "inseneegrid" on vist samuti poliitiliselt korrektselt tänavalt üles korjatud, "koolituse" läbinud ja siis kliente teenindama pandud. Ajab näpuga mööda troubleshooting chart-i, ei leia ja ongi päev õhtal ning kopik kõliseb taskus.
Kuid aeg läheb ja hiinlased jõuavad lõpuks ka heaolu ühiskonda ning nende "insenerid" ei tea,mispidi takistit skeemi ühendada kui seda kusagil pole konkreetselt märgitud.
Tõesti põnev kuhu nii jõutakse. Elame huvitaval ajastul, kas pole

[reuter]

Vs: Koolidest

see kollane hädaoht on tõsine. ja hullem on see, et mingi aeg on mõned aru saanud, et takisti asendil ei ole tähtsust. kõik suurfirmad toodavad asju Hiinas. selleks, et säiliks mingisugeni kvaliteet, tuleb vähemalt osadele õpetada, kuidas ja miks asjad täpselt käivad. kuna nemad autoriõigust millekski ei pea, siis võtavad nad tasapisi oma tegemised käsile ja teevad samu asju, mis neile on õpetatud, aga seda oma nime all. see aga ähvardab meie mõistes majandust kokku lasta. nemad muidugi õitsevad, aga meie raha ei ringle sedaviisi järjest enam meie ümber, vaid üha enam hakkab voolama kaugele itta, kust tagasi tuleb piskuna metallivaraste taskusse

[murphy]

Vs: Koolidest

E tähega linnake jh. kuna sa seal käisid?