Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Gammakiirguse spektri saan ka mina üles võtta. Tegelikult pidasin küsimusega silmas eriti haruldast varianti - meteoriidi tükki. Meie astronoomidel on tükk, mis näeb välja enam-vähem sama moodi kui sinu pildil. Suurust arvestades erakordselt raske. Raudmeteoriit, Tunguusi kõmaka tükk pidi olema.
Aga see oleks muidugi erakordne haruldus... Hinnalt (kui dokumenteeritud) kallim kui kuld. Ilma paberiteta pole just väga väärtuslik.
Tiheduse jörgi saaks tõesti materjali kindlaks teha. Proovi mõõta eespool kirjeldatud meetodil.
Gamma- ja muu ioniseeriv kiirgus ei ole inimesele kuidagi tuntav. Suure aktiivsuse korral jäävad elektroonikat sisaldavad asjad (käekell) seisma või lähevad lolliks. Kui nii, siis pole midagi teha, võta 1 Saku ette ja oota.... Aga ilmselt pole tegu sellise tükiga. Igaks juhuks - pese alati ja hoolega käed peale kamaka puudutamist. Väldi organismi sattumist igas viisis.
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!
Katsu see tihedus/ õigemini maht ja täpne mass teada saada-siis on tükkmaad lihtsam. Krt. ammu ei ole enam seal Tähe/Ropka jäätmejaamas enam seda Leninit näinud, ehk on see läbi lastud ja oled ühe osa omanik? See number on imelik ja samas tüki enda kuju on ka natuke kaheldav Lenini teooria kohta, pigem ikka nagu mingisugune valund, nagu sai .
Pakun, et kui materjal on kõva (noaga raske sälkida), siis on pronks, kui pehmem, siis messing. Kui lausa laastusid saab lõigata noaga, umbes nagu alumiiniumist, siis kuld.
Ka tiheduse mõõtmine pole teabmis raske. Vaja ainult ämbrit, pesukaussi, ca 1L mahuga mõõdukannu ja saunakaalu. ja vett. (ja õlut,- muidugi, kui vanus lubab.) Peaks vist igas majapidamises leiduma.
Mõõtmine käib näiteks nii: Avad õlle. Siis paned pesukaussi ämbri ja täidad ääreni veega. Võtad lonksu õlut. Siis lased selle juraka ämbrisse, liigne vesi voolab pesukaussi. Selle kallad mõõdunõusse, võib ka osade kaupa. Saad teada ruumala. Jälle lonks külma õlut. Massi saad kaaludes. Veelkord sõõm õlut. Tiheduse saad massi ja ruumala jagades.
Kuld on raskem/tihedam kui vask (üle 2 korra - mis tundub uskumatu, aga kui igapäevaselt kullakange ei käsitse kõrvuti vasktorudega, siis ei pane tähelegi, eksole), vask on raskem/tihedam kui pronks või messing. Tihedustabeleid leiad "metal densities" järgi miljoneid.
Lõpuks võid südamerahuks veenduda, et puhas kuld pole. Aga selleks ei peaks tegelikult tihedustki mõõtma, nagu ülalpool mainitud.
Õlu oli vajalik selleks, et kui kamakas kullaks ei osutu, siis vähemalt on õlu olemist meeldivamaks teinud. Vanusepiirangu korral asendab õlut nooruslik entusiasm, ehk offcial disclaimer: "lapsed, ärge seda kodus järele tehke".
Noaga paraku suht raske lõikuda toda Õlle jaoks vanust ülegi väheke.Ühesõnaga tegu siis suht kindlalt pronksiga.Ämbriga natukene kehva mõõta sedasi,sest kamakas on mingi 60-70 cm pikk.Aga noh mis seal ikka sis.
Vahemärkuse korras, radioaktiivsusejutt ei olnud niiväga tõsiselt mõeldud. Kui üldse, siis radoon on paljudes kohtades väikeseks probleemiks.
Radioaktiivsusejuttu tasuks väga - väga tõsiselt võtta!
Teades, mida Eestist on leitud, eriti mis vene sõjavägi siia mõnele poole maha jättis ei saagi teisiti.
Kui metall on tundmatu, kollakas või ootamatult raske, siis tasuks KINDLASTI kellegi käest loendur laenata ja sellega korra vaadata. Radiatsiooni inimene ei tunneta kuidagimoodi, aga kiiritustõbi on väga-väga paha asi ja isegi alalävise doosi saamisel ilmnevad väga - väga pahad asjad järgnevas põlvkonnas, kui seda veel tuleb pärast kiiritada saamist.
Teiseks, isegi kui ei ole radioaktiivne ja ikka ei tea, mis on, siis parem kasuta näppimisel töökindaid. Mürgiseid raskemetalle nagu pliid, kaadmiumi võib ikka sisaldada.
Kui tahad täpset koostist teada, siis on keerukam, igasugu maakide ja sulamitega tehakse tavaliselt aatomemissioonspektroskoopiline analüüs. Selleks vajalik masin on tegelikult päris lihtne ja koduski valmis ehitatav, aga vaevalt et viitsid. Lämmastikhape on ka üks võimalus, vaata, kuidas võtab ja kas jääb midagi põhja. Kui keemialaborile juurdepääs (koolis?) võid ka täpsemalt analüüsida (lahustad tüki lämmastikhappes ja määrad ioone). Kui vajadus siis võin mingit juhendit pakkuda selleks.
Comment