valguse kiirus jälle

[marley]

Vs: valguse kiirus jälle

muide, valguskiirusest kiiremat liikumist võib meist igaüks ka kodustes tingimustes katsetada: kõige lihtsam on seda teha laseriga. ja seda nii,
et erirelatiivsusteooriaga pahuksisse ei satu.

nimelt laseriga kiiresti üle kauge seina libistades: valgustäppi pole eriti keeruline
valguskiirusest kiiremini liikuma saada.

edit: vajutasin postitusnuppu kogemata poole pealt...

[virx5]

Vs: valguse kiirus jälle

muide, valguskiirusest kiiremat liikumist võib meist igaüks ka kodustes tingimustes katsetada: kõige lihtsam on seda teha laseriga. ja seda nii,
et erirelatiivsusteooriaga pahuksisse ei satu.

nimelt laseriga kiiresti üle kauge seina libistades: valgustäppi pole eriti keeruline
valguskiirusest kiiremini liikuma saada.

edit: vajutasin postitusnuppu kogemata poole pealt...

Sinu valgustäpp liigub 2x aeglasemalt, kui valgus, sest selle peegeldus peab sinuni tagasi jõudma, et sa seda näeksid.

[KaruTEC]

Vs: valguse kiirus jälle

Valgustäpp liigub kiiresti, kuid tuleb aru saada, et SEE EI OLE SAMA TÄPP.

[marley]

Vs: valguse kiirus jälle

nii, aga kui seina sees on reas fotoelemendid, mis registreerivad joonkiiruse
suurema kui c, kas siis on tegu teooria katselise kõigutamisena (-;

edit: virx, kirjelda, mis pilt vaatlejale siis paistaks, võttes ka Karu väidet arvesse

[KaruTEC]

Vs: valguse kiirus jälle

Mille joonkiiruse ? Täpi puhul ei ole tegemist _sellesama_ täpi liikumisega. Kausaalsus ja info ülekanne puudub, see on sama nagu paned kaksikud põlluservadesse ja vaatad ühte ja siis teist ning järeldad et ta liikus üle põllu hetekeliselt.

[marley]

Vs: valguse kiirus jälle

see on huvitav mõtteharjutus: kujutleme, et täpp joonistab seinale
mingi pildi: täpp liigub kiiremini kui c, infot saame siiski c kiirusel,
mitte kiiremini vastu võtta.

oletame, et ta joonistab ringi ja ruutu, vaheldades neid väga kiiresti:
kas näeme siis sudu või mingit ringi ja ruudu vahepealset kujundit?

[virx5]

Vs: valguse kiirus jälle

kiiremini vastu võtta.

oletame, et ta joonistab ringi ja ruutu, vaheldades neid väga kiiresti:
kas näeme siis sudu või mingit ringi ja ruudu vahepealset kujundit?

Sa näed siis mõlemat.

[qwerty]

Vs: valguse kiirus jälle

see on huvitav mõtteharjutus: kujutleme, et täpp joonistab seinale
mingi pildi: täpp liigub kiiremini kui c, infot saame siiski c kiirusel,
mitte kiiremini vastu võtta.

oletame, et ta joonistab ringi ja ruutu, vaheldades neid väga kiiresti:
kas näeme siis sudu või mingit ringi ja ruudu vahepealset kujundit?

Pole kunagi laseriga mänginud vist seega ei saa aru täpselt mida sa öelda tahad. Mis effekt seal seinal siis tekib, et mingi asi valguse kiirusest "kiiremini" liigub?

Kui laseriga suurel kiirusel mõlemat kujundit joonistada siis paistavad meile sealt mõlemad, kuid siin on tegemist PUHTALT inimese silma eripäraga. Samamoodi näed kasvõi CRT monitorilt ilusat pilti kuigi seal on vaid üks aktiivne piksel korraga helendamas.

[KaruTEC]

Vs: valguse kiirus jälle

Püsime topicus.

[murphy]

Vs: valguse kiirus jälle

Aeglasen näide on veejuga. Mida sa heal juhul teed painutad seda liikudes, kui joon kiirus on võrdeline veejoa kiirusega on suund 45 kraadi muutunud ja see muutub kiiruse edasisel suurendamisel järjest vähem AGA vee joa kiirus ei muutu vaata kuidas tahad.

[felch]

Vs: valguse kiirus jälle

Valgustäpi liigutamine on hea ja kaval mõte kuid minu teada keelas onu Einštein ka sellel valguse kiirusega liikuda. http://en.wikipedia.org/wiki/Speed_of_light (causality...) Wiki loos on huvitav märkus:

Thus, it is hypothetically possible for matter (or information) to travel from A to B, so there can be a causal relationship (with A the "cause" and B the "effect").

Et nagu päris ära ei keelataks... ?
Niisama valgusest kiirmini liikuda on lihtne, kiirus on c vaid vaakumi. Muudes materjalides aeglasem. Mõnes isegi üsna aeglane: http://www.wired.com/science/discove...1/st_alphageek

[KaruTEC]

Vs: valguse kiirus jälle

Felch, loe uuesti wikit, see mida sa tsiteerid ütleb ju selgelt et kausaalsus on seotud valguse kiirusega ja juhul kui sündmuste vahel olev aegruumiline distants on suurem kui lubatud, kausaalsus puudub.


Räägime veel täpist. See "täpp" mis seinal liigub ei ole kuidagi seotud oma eelmise "framega". See on sama mis vaadata kahte taevatähte ja eeldada, et nende vahel toimub pidev infovahetus, mis ületab valguse kiirust.

[murphy]

Vs: valguse kiirus jälle

the speed of light plays the crucial role of a conversion factor between space and time
Jäi silma hoopis selline asi, ma järeldaks pigem et aeg võis olla "kiirem" seda pole mitte mingil viisil ju võimalik tõestada. Aegruum on huvitav asi, me teame et on võimalik "aeglustada" aega liikudes suuremal kiirusel või kasutades suurt gravitatsiooni. Aga ehk on nö võimalus seda kiirendada. Inimesel on harjumis võtta kõik tema ümber olev referensiks ja tunnistada seda nagu nulli.


huvitav on ka
Hau and her associates at Harvard University have since successfully transformed light into matter and back into light using Bose-Einstein condensates

[marley]

Vs: valguse kiirus jälle

Karu, sa mõtled siis et igal hetkel on täpp erinevas taustsüsteemis
(ehk frames)? Kaldun nõustuma, muidu oleks raske seletada ka universumi
eri otstes üksteisest eemalduvaid galaktikaid ja nende kiirusi.

Murphy, "kiiremat" aega on samuti tõestatud nagu "aeglasemat", märksõnaks on taustsüsteem: ühelt poolt vaadates kiirem, teiselt poolt vaadates aeglasem.

Felc: nagu su wiki-tsitaat ütleb, võib täpp või vari liikuda kui kiiresti tahes
ilma erirelatiivsusteooriat kõigutamata. küll aga ei ole võimalik infot
kiiremini vahetada. ma selle detektoririba-jutuga pisut sinna tüürisingi --
mõttelise eksperimendi korras kiputakse ära unustama, et detektoritest
liigub info vastuvõtja/summeeriasse väiksema kiirusega, kui c.

edit: muide, head relatiivset aastavahetust: meid petetakse taaskord sekundiga (-;

[sebastian]

Vs: valguse kiirus jälle

Aegruum on huvitav asi, me teame et on võimalik "aeglustada" aega liikudes suuremal kiirusel või kasutades suurt gravitatsiooni. Aga ehk on nö võimalus seda kiirendada. Inimesel on harjumis võtta kõik tema ümber olev referensiks ja tunnistada seda nagu nulli.

Aga taustsüsteem ju määrab selle. Kiiresti liikuvas taustsüsteemis on aeg "aeglasem" ainult nn. seisva taustsüsteemi jaoks. Kui vaadata asja vastupidi, siis "liikuja" jaoks on "seisva" aeg hoopis kiirem. Kas pole nii?