Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

 Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #61
    Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

    Esmalt postitatud TeeTL poolt
    Kuni elekter tuleb samast fossiilsest allikast nagu toaküte, polegi vahet, kas valgustis suur ports energiat soojusena toa lisakütteks läheb või ei. Eesti hallides ja külmades oludes on abiks ikka, kui tuba hõõglambist lisakütet saab.
    Lampide lisaenergiat võid võrrelda otseelektriga kütmisega, mis on üsna kallis. Pealegi vt. järgmist lõiku.

    Esmalt postitatud virx5 poolt
    Aga miks nad kõigepealt elektriradiaatoreid, pliite, soojapuhureid ära ei keela? Need ju kütavad 100% õhku. Nõme värk. Ei säästa nad sittagi sellega. Aga kui nimetada need pirnid ümber küttekehadeks, mitte valgustiteks, siis peaks saama ju neid toota ja müüa?
    Ruumisoojendamise seisukohalt on suur vahe, kas Sa paned akna alla nt. suure pindalaga ja madala pinnatemperatuuriga õliradiaatori või riputad keset tuba sama võimsa triikraua.
    GSM: 5039624

    Comment


      #62
      Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

      Esmalt postitatud vtl poolt
      Kõik uued Osrami ja Philipsi säästukad on aeglase käivutusega ja neil on andmetes lisaks töötundidele ja garanteeritud lülituskordade arv antud.
      Ei tea, kas need Poolas(?) toodetud Philipsi (valge-rohe-oraanži pakendiga, pakendil kirjas 6 aastane tööiga*) säästukad ka sinna alla käivad? Igatahes olen neid tarbinud ja ei ole nagu ka midagi kurta - ei vanemas eas aeglasemat starti ega tuhmimaks jäämist, mida säästuelu alguses igasuguste noname ja unknown name säästukatega sai nähtud. Ja no 64 krooni ühe lambi eest pole minumeelest palju.


      Mis puutub aga hõõglampide varumist, siis millist tootjat seal eelistama peaks? Pole neid nagu katsetamise eesmärgil erinevaid proovinud, alati on vajadusel esimene ettejuhtuv ostetud.
      Ning kas see on vaid minu paranoia, aga kas teile ei tundu, et viimase 5-10 aasta jooksul on muutunud kas pirnipesade ehitus või on hõõglampide sokli kuju muudetud, mis on põhjustanud pirnipesades külgmistes kontaktides mingi kaarleegi tekkimist, mis lihtsalt kontakti ja pirni vahele mitte elektrit juhtivat kihti põletab? Hakkab see hõõglambi vilkumisega lambis, kuni lõpuks see pirn seal üldse ei põle, ilma et läbi oleks läinud.

      Aga muidu kokkuhoiu teemal näeksin keelu asemel nende hõõglampide müügipiiramist pigem mingi keskkonnamaksu näol. Ja pooldaks pigem seda, et välitingimustes piirataks mingeid 300+ vatiste halogeenidega värske õhu kütmist. Ikka meeletu, kui paljudel õhtuti majade ees a la 500W-sed halogeenid, selle asemel, et mingi 70 või 150W-ne kõrgsurvenaatrium või metall-haliid panna...

      Comment


        #63
        Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

        Esmalt postitatud vtl poolt
        Lampide lisaenergiat võid võrrelda otseelektriga kütmisega, mis on üsna kallis. Pealegi vt. järgmist lõiku.
        Mõni aasta tagasi üks mees ühes ehitus-(???) rääkis et kõige odavam energialiik on kütteelekter. Vast lugesid?
        Kontrollisin, on õige jutt küll.
        Seega tuleb hästi palju tarbida, siis on odav.

        Esmalt postitatud vtl poolt
        Ruumisoojendamise seisukohalt on suur vahe, kas Sa paned akna alla nt. suure pindalaga ja madala pinnatemperatuuriga õliradiaatori või riputad keset tuba sama võimsa triikraua.
        40 kraadise radiaatori ja 140 kraadise triikraua kiirgusspekter kahtlemata erineb.
        Kui kahted, võime arvutada. Musta keha kiirgus.

        Aga kui meil on kinnine ruum ja triikraua kiirgus jääb pikemaks kui 800 nm ehk temeratuur all 800 C,
        siis kuhu see energia sealt ruumist kaob?
        Muidugi, kui tegu oleks hõõglambiga, siis võiks osa energiat lahkuda läbi akende.
        Aga ka siis, kui kardinad on ees, siis neelavad nad kiirguse ja tekitavad akna juures tõusva õhuvoolu.
        Täpselt samuti käituvad seinad ja põrand.

        Või kuidas?

        Comment


          #64
          Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

          Üks huvitav asi veel, mis ma oma eelmises postis mainitud Philipsi säästukate juures märkasin, hoolimata, et kõik on täpselt sama tootja ja sama tooteseeria. Nimelt on mul siin kõrvuti täna soetatud isendite karbid:
          14W (75W hõõglambi ekv.) 800 luumenit, 100mA;
          20W (100W hõõglambi ekv.) 1100 luumenit 130mA;
          23W (125W hõõglambi ekv.) 1500 luumenit 165mA;
          Ja imestama paneb, et neil on selle energiamärgise peal olevad kategooriad erinevad: 14W ja 23W on "A" kategooria isendid, aga 20W-ne on "B".

          Comment


            #65
            Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

            Esmalt postitatud A.R. poolt
            Mõni aasta tagasi üks mees ühes ehitus-(???) rääkis et kõige odavam energialiik on kütteelekter. Vast lugesid?
            Kõik oleneb, millega võrrelda. Siis sai kütteelektrit võrreldud kütteõli ja järjest kallineva gaasiga.
            Antud hetkel võrdlesin otseelektrit soojuspumbaga (mida samuti elektriga ringi aetakse). Vabandan, et ei konkreetsemalt täpsustanud ja mõte Sulle kohe kohale ei jõundnud.

            Esmalt postitatud A.R. poolt
            40 kraadise radiaatori ja 140 kraadise triikraua kiirgusspekter kahtlemata erineb.
            Kui kahted, võime arvutada. Musta keha kiirgus. [...]
            siis kuhu see energia sealt ruumist kaob?
            Keegi ei olegi rääkinud sellest, et energiat ühel juhul rohkem kaoks, kui teisel juhul. Küsimus on pigem selles, kuidas see soojusenergia ruumis jaotub. Miks tehakse õliradiaator suure pinnaga ja täidetakse õliga, kui võiks ju lihtsalt radika sees oleva tenni stepslisse pista? Miks lisatakse puhurile ventilaator?
            GSM: 5039624

            Comment


              #66
              Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

              Esmalt postitatud vtl poolt
              Keegi ei olegi rääkinud sellest, et energiat ühel juhul rohkem kaoks, kui teisel juhul. Küsimus on pigem selles, kuidas see soojusenergia ruumis jaotub. Miks tehakse õliradiaator suure pinnaga ja täidetakse õliga, kui võiks ju lihtsalt radika sees oleva tenni stepslisse pista? Miks lisatakse puhurile ventilaator?
              100% nõus.Jahutusel kui ka soojendamisel on oluline soojusülekanne.Mida suurem kütte-/jahutuspind jne.jne...Muidugi siin kehtivad omad reeglid -võimsusele vastavad optimaalsed soojusülekande pindalad.
              Kõik meeldiv tuleb lambist...

              Comment


                #67
                Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                Esmalt postitatud vtl poolt
                Miks tehakse õliradiaator suure pinnaga ja täidetakse õliga, kui võiks ju lihtsalt radika sees oleva tenni stepslisse pista? Miks lisatakse puhurile ventilaator?
                Et soojust kiiremini ära juhtida. Muidu tenn läheks liiga kuumaks ja muutuks ohtlikuks. Puhur sulataks end üles, kui ta soojust ära ei puhuks. Hõõhlambi puhul neeldub enamik soojust seintes ja põrandas ja ta asub enamasti kõrgel, kus keegi teda näppida ei saa.

                Ega seda soojust siiski sealt pirnist vaja eriti pole. Külmemal poolel aastast hoiab tuba võibolla pool kraadi soojemana, aga suvisel ajal kütab küll ilmaasjata. Ei usu ka, et säästupirnide levimisega katlamajades vunku juurde keeratakse.
                viimati muutis kasutaja virx5; 31 m 2009, 00:30.

                Comment


                  #68
                  Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                  Esmalt postitatud felch poolt
                  Oskad ehk juhatada, kuskohast säärast osta saaks? Kas Megaluumenist?
                  jah, www.megaluumen.ee või siis http://www.rautakesko.ee/est/firmast/shops
                  viimases muidugi muid brande ka ja isegi kallimaid.

                  Comment


                    #69
                    Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                    Esmalt postitatud vtl poolt
                    Kõik oleneb, millega võrrelda. Siis sai kütteelektrit võrreldud kütteõli ja järjest kallineva gaasiga.
                    Antud hetkel võrdlesin otseelektrit soojuspumbaga (mida samuti elektriga ringi aetakse). Vabandan, et ei konkreetsemalt täpsustanud ja mõte Sulle kohe kohale ei jõundnud.
                    Sai hiljuti arvutatud. Puu (lepp, kask) ja gaas on kõik kuskil 70 s /kWh.
                    Elekter 60s + konstant, mis tarbimisest ei sõltu.
                    Kütteelekter öösel 20s + konstant.

                    Soojuspumba kasutegur on ka kuskil 3 korda, seega ....
                    Selle kütteelektri kasutamist minu jaoks piirab liiga väike energiavajadus.
                    Kui nüüd viia elektrilküttele kogu suur maja, või tänav või linn oleks see ilmselt kasulik. Kui lisada soojuspumbad, veel kasulikum.

                    Kui läksin gaasiküttele, siis see üleminek maksis ca 40k. See on minu 4-5 aasta küttekulu. Kuuldavasti süsteemi pisiremont läks maksma 3000. Seda pidavat tegema kord aastas nn hooldus.

                    Soojuspumba süsteem on kuskil 80k, kümne aasta energia. Palju lisandub sellele remondi arvelt?

                    Kui salvestada öösel üheks päevaks piisav kogus ja seda siis järgmisel päeval kasutada, saaks tõsta ööelektri tarbimist ja vast oleks see aparatuur isegi odavam kui soojuspump. 1-2 5kW UPS-i + lisaakud.

                    Esmalt postitatud vtl poolt
                    Keegi ei olegi rääkinud sellest, et energiat ühel juhul rohkem kaoks, kui teisel juhul. Küsimus on pigem selles, kuidas see soojusenergia ruumis jaotub. Miks tehakse õliradiaator suure pinnaga ja täidetakse õliga, kui võiks ju lihtsalt radika sees oleva tenni stepslisse pista? Miks lisatakse puhurile ventilaator?
                    Kui energia kaoks oleks see küll vägev avastus. Nobel nagu naksti.
                    Kui õliradiaatorit mitte täita õliga siis ta ei ole õliradiaator. Seepärast on kõik õliradiaatorid täidetud õliga.

                    Aga kõik elektriga soojendavad kehad ei ole ju õliga täidetud, on lihtsalt suurema küttepinnaga.
                    Ja see madala temperatuuri nõue on vast ka rohkem ohutustehniline.

                    Madalatemperatuurne radiaator annab soojust ära põhiliselt soojusvahetuse kaudu. Seega suurem pind on seal kasulik. Puhur on natuke kuumem, aga ühes punktis koos - kanname soojuse õhuvooluga laiali.

                    Lamp on kõrgel temperatuuril ja suurem osa energiat lahkub kiirgusena. Paneme taha reflektori - saame suunata. Kiirgus jõuab kuhu tahame, neeldub ja soojendab.
                    Seal taevas on aegajalt selline punane täpp - see soojendab ka samal põhimõttel. Tema on ka "kuum" keha.

                    Nii tundub mulle, isiklikult.

                    _______________________
                    P.S.
                    Mis on selle TehnoWiKi lingiga? Seal on pidevalt mingi muutv sodi.
                    Küsisin ühelt moderaatorilt aga ei vastust ega muutust.
                    Kas mingi globaalne jama?

                    Comment


                      #70
                      Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                      Esmalt postitatud A.R. poolt
                      Sai hiljuti arvutatud. Puu (lepp, kask) ja gaas on kõik kuskil 70 s /kWh.
                      Elekter 60s + konstant, mis tarbimisest ei sõltu.
                      Kütteelekter öösel 20s + konstant.

                      ...
                      et numbrid segaseks ei jääks:



                      elekter ~147 s/kWh (tavatariif)
                      -

                      Comment


                        #71
                        Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                        Esmalt postitatud marcor1 poolt
                        et numbrid segaseks ei jääks:



                        elekter ~147 s/kWh (tavatariif)

                        Jah, tarbimisest sõltuv võrguteenus tuleb ka juurde, seega 50s + kasutusest sõltumatu konstant.

                        Ikka kasulik. Kulutad palju on veel odavam
                        viimati muutis kasutaja A.R.; 31 m 2009, 11:19.

                        Comment


                          #72
                          Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                          Esmalt postitatud A.R. poolt
                          Kui salvestada öösel üheks päevaks piisav kogus ja seda siis järgmisel päeval kasutada, saaks tõsta ööelektri tarbimist ja vast oleks see aparatuur isegi odavam kui soojuspump. 1-2 5kW UPS-i + lisaakud.
                          Lihtsam oleks ju võtta piisav akumulatsiooni paak, kui keskküte on. Upsidega kütta oleks kaunis nüri tegevus.


                          Õismäel keskküte 1200kr/MWh ehk 120s/kWh. Tarbimise hulka suurendab veel trasside peal kasvav aastarigne rohelus.

                          Comment


                            #73
                            Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                            1 tonnine veepaak on eramajale piisav 1-3 päeva salvestuseks.

                            Comment


                              #74
                              Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                              Kütteks kõlbab kindlasti soe vesi aga selleks et kasutada ka teisi seadmeid,
                              (PC, TV, kohvikann, elektripliit) päeval "ööhinnaga" sobiks see UPS süsteem.

                              Ja kasutegur on 100% - kõik läheb lõpuks soojuseks.

                              Sellel UPS-il on mul ka veel teine mõte.
                              Praegune gaas on talutav aga kui kaob elekter,
                              on ka gaas kasutu. Sinna pole palju vaja aga ilma ei tööta.
                              (300mA ca 70W, kui kütab)
                              viimati muutis kasutaja A.R.; 31 m 2009, 12:45.

                              Comment


                                #75
                                Vs:  Euroliit kaotab müügilt hõõgniidiga elektripirnid

                                Esmalt postitatud A.R. poolt
                                ...Soojuspumba süsteem on kuskil 80k, kümne aasta energia. Palju lisandub sellele remondi arvelt?...
                                80k (või rohkemgi) maksab maasoojuspump.

                                Õhk-õhksoojuspumba ostsin mina 4x väiksema summa ehk ca 20k+km eest. Sobib nendele inimestele, kellel pole maad kollektori jaoks ja/või põrandaküttetorusid põrandas ja/või puudub soov eelmainitud ehitustöödeks.
                                GSM: 5039624

                                Comment

                                Working...
                                X