Kes tappis elektriauto?

[ruudi]

Vs: Kes tappis elektriauto?

Üks "miinus" on elektriautol veel tootja jaoks, ta ei vaja õlivahetust ega nii tihedat hooldust nagu sisepõlemismootoritega autod seega jääks autotootjal see raha saamata. Sealt filmist käib läbi ka see mõte, et enne tuleb ikka naftaga ja õlidega võimalikult palju raha teenida ja alles peale seda kui see raha on käes paisata müüki elektriautod.

[moi]

Vs: Kes tappis elektriauto?

On ka elektriauto sulgemisele ja keelamisele vastupidiseid liikumisi atoehitajate poole peal.
Nii kui USA suurtel autofirmadel hakkasid miljardites kahjumid paistma, tõid nad kohe oma elektriautode prototüübid välja ning lubasid need kiiresti tootmisse viia. GM Volt ega teised suurte firmade autod muidugi veel müügis ei ole.

[andreie]

Vs: Kes tappis elektriauto?

Elektrit saab teatavasti ka muudmoodi, kui fossiilkütuste põletamisest. Tuule- ja hüdroenergiast alates lõpetades tuumakaga.
Muide, tuuleenergia sobib akude laadimiseks vägagi hästi.

Saab, aga kas ka toodetakse muudmoodi?

Enamus elektrienergiast tuleb fossiilkütustest ja niipea see ei muutu.

Tuuleenergia osa näiteks eestis toodetud elektrivõrgust ei hakka lähitulevikus ületama paari protsenti.

EV1 andmeid ei tea, aga meelde on jäänud, et täna elektriautodes kasutatavate plii-happeakude elueaks on pakutud 500 tsüklit 80% mahtuvuse juures, liitiumidel 2000 tsüklit 80% mahtuvuse juures.

Jah, hiinlaste ZEV Smiley akud kestavad 500 tsüklit (kas tõesti nii palju), iga korraga saab läbida 80 km, akupaki hind on 22 000 krooni ja kaal 384 kilo. Kilomeetri peale kulub akusid keskmiselt 50 sendi jagu.

Kui auto on vähegi tõsisem, mitte naljanumber ZEV ja tegemist maanteesõiduga, siis ilmselt akude amortisatsioon kilomeetri kohta on suurem kui 50 senti, pigem 1 kroon. Pereauto bensiinitarve on täna täpselt sama.

Ilmselt siin on ka vastus, miks GM EV1 omanikud olid vaimustuses. Nad said oma autodest enne lahti, kui jõudis kätte akupaki vahetamise aeg.

Samamoodi võib küsida, et kui mul kord aastas on vaja vedada 10 inimest, kas pean selleks otstarbeks auto asemel/lisaks ostma bussi?

Mitte nii drastiliselt, sõidan nädalavahetuseti linnast välja (või linna sisse). Edasi-tagasi, 2x180 km.

Sellise vahemaa mugavaks läbimiseks peab elektriauto tööpiirkond olema vähemalt 200km. Veelgi parem, kui oleks vähemalt 400km.

Vedelkütusel töötavad salongisoojendused on oluliselt ökonoomsemad, kui sisepõlemismootoriga ilma kütta. Kõikvõimalikud Webastod ja Defad on teada-tuntud tooted ka meie maal.

Nõus. Minu viga - ei ole tuttav nende asjadega.

Ma arvasin, et sellele küsimusele vastus on juba selge.

Ei ole see asi nii klaar:
1. Elektriauto kulutab lõppkokkuvõttes ikkagi fosiilkütuseid ja niipea see ei muutu.
2. Keskmise läbisõidu korral tuleb näiteks iga kahe aastat tagant pliiakusid välja vahetada 400 kilogrammi jagu. Kas see on ökom kui bensiini põletamine?
3. Hind. Hiinlaste elektriauto maksab 150 000 krooni (ZEV.ee andmetel) ja see on kahekohaline linnasõidu kökats. Mis maksaks normaalne elektriauto?

[stosoorok]

Vs: Kes tappis elektriauto?

Ilmselt siin on ka vastus, miks GM EV1 omanikud olid vaimustuses. Nad said oma autodest enne lahti, kui jõudis kätte akupaki vahetamise aeg.

oot kas asi mitte vastupidi ei olnud? nad ei tahtnud ju nendest lahti saada, vägisi võeti ära. meibi mäletan valesti, vaatasin filmi mingi paar aastat tagasi.

[reuter]

Vs: Kes tappis elektriauto?

vihjati sellele, et selleaegsete akude vahetus oleks maksnud vb suurusjärgus 100...200kEEK ehk siis kasutatud auto väärtusest pea pool. kas pärast sellist hinnapakkumist oleks inimesed ikka veel nii rahul olnud?
bensiin ei ole odavam, lihtsalt seda raha võetakse inimeste käest jupikaupa ja siis, kui neil seda on... tavainimesel ei ole raha sellises mahus, et teatud aja tagant osta enadle uuesti oma autost algul veerand, hiljem pool jne

[a1]

Vs: Kes tappis elektriauto?

Uurisin lehte: http://zev.ee/ ja sealt edasi mootorite ja kontrollerite hindu.
Ausaltöelda olin väga ebameeldivalt üllatunud, sest ma ei kujutanud ette, et need asjad nii palju maksta võivad.

Aga eks sedavõrd rohkem peab loomungulist lähenemist siis olema
Kui jätta kõrvale igasugused põnevad featuurid, siis kui keeruline on analoogilist "reostaati" kodustes tingimustes, laiatarbe juppidest, järgi teha?
100V pinget ja 100A voolu pole just väga hullud suurused.

Mootorsõiduki tehnonõudeid lugedes leidsin:

L kategooria sõidukid
f) L6e kategooria (kerge neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass ... akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW.
g) L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass ... akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW.

Ehk siis L6 on roller ja L7 mootorratas.
15kW 550kg kerega peaks üsna äge olema ja mõne liitrise jaapanlase näljutaks ilmselt vähemalt mootorrattaks küll

[reuter]

Vs: Kes tappis elektriauto?

näljutama väga ei peagi, kui võtta doonoriks juba selliste parameetritega linnaputukas. need 45km/h kiirusele tehtud, seega neil ka vedrustus ja kõik muu kerge ja odav. elektriajami jaoks võiks käike kah pigem vähem olla.
kui õigete inimeste käest küsida, siis mõnesaja ampri tüürimine pole just ületamatu. mul liikuril 450A(3*150A) peaks püsivalt lubatud vool olema, hetkeliselt vist suuremgi. ausalt pinget ei oska öelda, aga 100V peaks olema küll, peaks järgi vaatama, vb ka 500V.
võimsuse saamiseks 2 võimalust: palju voolu või palju pinget. esimese jaoks lihtsam akuküsimuse lahendamine(vähem jadaakusid tekitavad vähem ebaühtlast laadumist/tühjenemist), teise puhul kütab kontroller vähem.

[moi]

Vs: Kes tappis elektriauto?

On meie põhjanaabridki kohe tootma asumas akusid vägagi paljulubava tehnoloogia alusel:
http://www.frost.com/prod/servlet/pr...docid=34239544
http://www.europositron.com/fi/techniques.html
Juttu nii soome kui inglise keeles.