Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Kas keegi oskaks öelda mis mootorit selle projekti puhul kasutatud on ?
Kuskil ma kunagi lugesin et tehtud kamazi generaatorist kuidagi pidi. siit kysimus kas autogenekat on võimalik alalisvoolumootoriks ümber lõigata?
artikli lugemine on üle jõu käiv ponnistus? seal kirjutatud nii energiaallikast, kui ka mootorist.
autogene töötab edukalt mootorina. paraku on ta samatüübiline mootor, nagu ta genekana on toiminud. 3f genest saab 3f mootori ja alalisvoolu genest saab alalisvoolumootori. 3f genet saaks ilmselt käitada ka mudelismis kasutatavate 3f draiveritega(brushless motor driver). ma küll ei saa aru, miks neid mootoreid "brushless DC motor" kutsutakse
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Kas keegi oskaks öelda mis mootorit selle projekti puhul kasutatud on ?
Kuskil ma kunagi lugesin et tehtud kamazi generaatorist kuidagi pidi. siit kysimus kas autogenekat on võimalik alalisvoolumootoriks ümber lõigata?
"Pakiruumist? leiab 132-ampertunnise aku ning KamAZ-i alalisvoolu-generaator." - on seal samas kirjas.
Iseenesest päris kena retrohõnguline liikur (mopeed).
Mootor ei pea olema alalisvoolu, sobiva kontrolleriga saab kasutada ka vahelduvvoolu oma. Sellisel projektil oleks üsna mõnus kasutada 1-2 rummusisest mootorit.
(näiteks selle esiratas oleks hea süstal: http://www.zev.ee/index.php?id=24&id_lang=1 )
Akut peab laadima, see võtab / kulutab elektrit, niiet pole ta midagi puhas poiss.
Kui ise väntaks aku täis, siis oleks teine lugu.
Kui ma ei eksi, siis see sama härra oli ka telekas ja seal ta rääkis oma (valmis) tuulegeneraatorist millega ta laadis akusid. Arvestades et artikkel on juuni 2004, siis ma pakun, et ta on saanud tööle oma tuulegeneraatori ja ongi sama härra keda nägin mina telekas. Rääkis et tema ei sõltu absoluutselt EEst.
Reuter, kutsutakse BL DC mootoriteks neid seep2rast, et toidetakse otseselt DC allikast kogu kremplit. See mida kiiruseregu/muundi aku ja mootori vahepeal vooludega teeb ei tea ju meil mittekeegi ega vist vaevugi teadma. (Suur saladus ja laiskus) Rahvasuus levinud kutsung neile aga tehniliselt v22r. Muud tarka seletust ma ei oska anda.
kui panend 2f pealt 3f mootori tööle(nt puurpink), siis sellest ei muutu ju see mootor äkki alalisvoolumasinaks, kuigi neile kahele faasile paneks dioodsilla ja konde, ning alles pärast neid hakkaks 3f draiverit käitama.
tavalise mikromootori käitamine vooluvõrku ühendatud toitekuubikuga ei muuda ju seda vahelduvvoolumasinaks
on need mudeliajamid lühisrootoriga asünkroonmootorid või püsimagnetiga sünkroonmootorid? esimeste puhul saaks võtta 3f trafo, kerida sellele pisikesed lisamähised ja käitada neid mootoreid otse võrgust, sel juhul on nad ju vahelduvvoolumootrid. ka sünkroonmootorit saaks käitada, kui neile hoog sisse tõmmata.
alalisvooluajamil on mingid ümberlülitused, sest alalisvool tekitab püsiva ühesuunalise magnetvälja, pöörleva liikumise saavutamiseks on aga vaja muuta magnetvälja suunda, seega peame me selle suuna muutmiseks midagi kommuteerima. kuna selline kommuteerimine toimib enamasti mootori pöörlemisega samal kiirusel, siis on otstarbekas see kommuteerimine monteerida mootori võllile. et kommutatsioon ei kuluks väga kiirelt ja tagaks samas hea ühenduse, on selle kommuteerimise üheks pooleks kommutaator ja teiselt poolt harjad, seega võib pm öelda, et harjadevaba alalisvoolumootorit selles pöörleva masina mõistes tavaelus ei eksisteeri.
püsimagnetite puhul on püsiv magnetväli ja siis tuleb muuta mähiseid läbiva voolu suunda, et toimuks pöörlemine.
peavoolumootoril mõjutavad mähised üksteist staatorimähistel on voolust sõltuvalt ühesuunaline väli ja ankrul jällegi muudetakse välja suunda. saaks ka teistpidi, aga pole otstarbekas.
need ka peamised alalisvooluajamid elektrisõidukitel, seega teisi ei viitsi lahata
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Huvitav mis imeasi see GAZ-15 on? Pole sellisest veoautost kuulnud.
Loo autor ilmselt pidas silmas ikkagi "Molotov"-i e.GAZ-51.Mõlemad "silmad" on nimetet krusalt pärit.Muide GAZ-51 originaalgene samuti alalisvoolugene - ilmselt aga sellise liikuri jaoks nõrk.Kusjuures mulle tundub ,et loo autor on vist teisegi vea teinud - KAMAZ-il oli siiski vahelduvvoolugene.Pildil olev tundub siiski KAMZA starter olevat
PS.GAZ 15 võibolla saatanast ,sest NSVL autode hingekirjas teda pole
Härra Väärtnõule aga jaksu tegemistes!Pole temaga jupp aega kokku trehvanud...kuigi ise samuti samalt saarelt pärit
viimati muutis kasutaja maaalune; 19 m 2009, 14:39.
Brushless DC motor on ntks ka arvuti toite vent. Mis kasu sellest oleks kui kirjutatud oleks "alalisvoolu pealt töötava vaheldiga vahelduvvoolu mootoriga ventilaator kompuutri jahutamiseks" Tavakasutaja ei peagi teadma mis seal sees on, tema käitab seda ju alalisvooluga.
Muidu elektriauto artikli autor nõuka aja autodest ei jaga küll ööd ega mütsi.
Ma kahtlustan et see on siiski alalisgene, samuti sellelt müstiliselt Gaz 15lt.
Vahelduvvoolu gene puhul oleks vast juttu tehtud ka juhtplokist? Ei või ju olla korralikku pilti sellest genest.
Maailm oleks puhas ja süüta
kui poleks õllejogurtit
- Õ.Õ.
ilmselt see "müstiline" masin on suht vana ja neil vanureil olid ka pisikesed gened, seega erilist asja neist liikuri ajamiks ei oleks. seevastu 24V starter peaks 12V otsas käima päris pikalt ja püsima ka mõistliku temperatuuri juures. ma ei tea, kuidas kamsal on, aga enamus genedel on otstes puksid, need tuleks vahetada laagrite vastu, aga meistrimehele see pisiasi takistuseks ei tohiks olla.
arvuti vent on komplektne jupp ja seda tõesti toidad alalisvooluga, kuigi tegemist päris mootori seisukohalt on vähe teise asjaga. igal alalisvoolumootoril on vaheldi sees ja seepärast nad pöörelda saavadki. mehhaaniline või elektrooniline vaheldi ei muuda asja. kui aga vaheldi asub väljaspool mootorit ja on päris eraldiseisev jupp, siis on tema vaheldi ja teine pulk on mootor, mis tahab saada vahelduvat, toidad siis teda vaheldist või kuskilt mujalt
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
No nii! Nüüd õnnestus asja lähemalt kaeda - tegu vana MAZ-i(JAAZ-200 vist) alalisgenega.Kunagi kroonus olid selliste isendite 2-taktilised! neljasilindrilised diislid käitamas 500at -seid kompressoreid,millega laaditi õhutõrjerakettide pardasüsteemide ajurite balloone.Täpselt samasugused gened olid mootorite küljes.Muhus aga pesitses teadupärast Piiril 75-se kompleksi õhutõrje raketibaas ning Levalõpme küla läheduses - tehniline divisjon - kust neid asju võis naturaalmajanduslikus korras erastada
Omast kogemusest tean!Enne vägede lahkumist sai sealt üles ostetud kogu vaskkaablite arsenal+tuttuus Ivanovets kraana.Üks raketi stardiseadeldis peaks siiani ühe kohaliku mehe rehealuses alles olema, mille 2 viina ja ühe korraliku saunaõhtu eest kaubeldud sai.Seadeldis ei olnud töökorras - teadmiseks teatud struktuuride esindajatele
Comment