Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Peltier ja seonduv

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Peltier ja seonduv

    Kindlasti mitmed juba avastanud peltieride veidi odavnenud hinnad, juttu on aga siin foorumis vähe olnud ...
    Esmalt postitatud murphy poolt
    Tuulegeneraatori laadimisregulaator teemas
    ... ostsin ebayst peltieri elemente 500W 400 eeka tükk ... 2 tk pistan tööruumi kütteks, võidan max 2x küttes, ... nõme on et vaja 30V 32A toitekat ...
    Mis oleks siis sobivad peltieri eelised ja kasutuskohad?
    Millist kasutegurit võiks oodata soojusvaheti asemel (lisaks) kasutades kütmisel?
    Esmalt postitatud moi poolt
    teemas Küsimus: Peltier kliima
    ...Tavalise kompressoriga konditsioneeri soosjuslik kasutegur on kuni 10 korda suurem kui peltieril.
    Siin teemas võiks käsitleda veel soojuse juhtimist peltieri pindadelt, salvestamist jne
    muidugi ka peltieri toitmist, juhtimist vast temperatuurile ...

    Uue teema põhjus: võiks ju ehitada mingi kütteseade, nii hobi korras, mida saaks tulevikus kuskil ka kasutada ...

    #2
    Vs: Peltier ja seonduv

    Esmalt postitatud kfl poolt
    Siin teemas võiks käsitleda veel soojuse juhtimist peltieri pindadelt, salvestamist jne
    muidugi ka peltieri toitmist, juhtimist vast temperatuurile ...
    Ja miks ka mitte sellest kuidas Peltieri elementi kasutada elektri tootmiseks
    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

    Comment


      #3
      Vs: Peltier ja seonduv

      peltier annab rohkem soojust, kui sinna elektrit sisse lased, sest selle üks pool läheb külmaks ja neelab energiat ümbritsevast keskkonnast. ega sel vist muud rakendust nii kangesti olekski, kui suvel palavaga tibake toasoojust boilerisse pumbata. paraku võimsused neil suht väiksed, teisalt toimivad nad suht madala pinge ja alalise pealt, mis nõuab suhteliselt korralikku toidet. kui seal peltieri kõrval mingi toide õhku kütab, siis tuba jahedamaks ei saa, küll aga boileri vett...
      vb saaks mitut peltieri jadas kasutada ja võrgust eraldamatta lihtsalt silla ja PWM abil(ehk kõlbab ka sümistor ja sild), sel juhul poleks erilist soojakadu, kuid ühenduskohad ja peltier ise ka võivad enam mitte nii kasutajasõbralikud olla.
      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

      Comment


        #4
        Vs: Peltier ja seonduv

        ja ma hankisin, plaanis tõesti tuba kütta. Suvel kont. Eeelis on see et pole ühtegi liikuvat osa, lisaks lihtsa polaarsuse vahetamisega saab soojuse suunda muuta. Komperssoriga see väga raske. Kasutegur jh natuke nadi, juurde saab kui stackida, siis aga ei saa suunda muuta sest võimsused peavad erinevad olema
        viimati muutis kasutaja murphy; 22 m 2009, 14:01.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Peltier ja seonduv

          Esmalt postitatud reuter poolt
          ... vb saaks mitut peltieri jadas kasutada ...
          mõtlesin ka seda ...
          et siis hangiks järgnevad jupid:
          http://shop.ebay.com/items/__Solid-State-Relay
          http://shop.ebay.com/items/__Dual-Di...rol-Controller
          http://shop.ebay.com/items/__10pcs-T...er-Peltier-12V
          üle 1k.- läheks ära
          no juhul muidugi kui sobib jadamisi ühendada, alaldama peab ka veel

          vastasel juhul saaks ärkasutada ehitustrafot, nagu see veneajal vibranuia järgi käis

          siis lisaks vasktorust, tinast vms kättesaadavast materjalist radikad leiutama, kogu kola kasti ja makroflexi ... kui õhu peal, siis plaatsoojusvahetile lisaks,
          või maakütte katseeksemplariks.

          Comment


            #6
            Vs: Peltier ja seonduv

            http://shop.ebay.com/items/?_nkw=Gig...elay&_osacat=0
            Mis sellel viga on. Muide see temp kontrolleriga vaata ette, 1-2minutit on of aeg on normaalne või PWM (>100Hz). Asi selles et teatud ajavahemikega jahtumine ja soojenemine killib kristalli. Esimene laseb tempil ühtlustuda ja lülitab siis. Teine (pwm) võngutab kiirelt et ei teki ebaühtlust.
            Sa ei pea hunnikut jadas kasutama. Traffosid on ka olemas. Pealegi ma ei riskiks kuskilt pinge ülelöögiga eriti kui kondents vee oht.
            Keegi ei keela veel propaani(töötab kuni -41C) peale heatpipe teha, siis pole ühtegi liikuvat osa. Algul võid muidugi butaaniga katsetada, rõhk väiksem aga töötab kuni -0.5C . On veel gaase aga need 2 kättesaadavamad, tõsi tuleohtlikud aga kui juba torus siis pole hullu, pealegi ei vaja saa suurt mahutit seega kogus väike.
            EDIT:
            Veic mööda, heatpipe töötab ikka kuni tahkumis temperatuurini mitte keemis tempini norm rõhul, seega butaan on täiesti ok.
            viimati muutis kasutaja murphy; 23 m 2009, 17:31.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: Peltier ja seonduv

              Esmalt postitatud murphy poolt
              ... Muide see temp kontrolleriga vaata ette, ... Teine (pwm) võngutab kiirelt et ei teki ebaühtlust. ...
              kus seda temp juhitavat pwm hankida saab? Tänapäevased temp kontrollerid peaks päris taibukad olema, olen analoogseid kasutanud : http://www.sure-electronics.net/meas..._Ver1.0_EN.pdf ebays ~500.-eeksu
              Esmalt postitatud murphy poolt
              ... Sa ei pea hunnikut jadas kasutama. Traffosid on ka olemas...
              trafo on hulga surisevat vaske, aga ega kahju ka poleks ühte vene täkku katsetamise jaoks ohverdada
              Esmalt postitatud murphy poolt
              ... ei riskiks kuskilt pinge ülelöögiga ...
              seda ma juba mõtlesin kui makroflexi mainisin, muidugi ei uurinud ma, milline on selle vahu niiskuse imavus ja läbilaskevõime
              Esmalt postitatud murphy poolt
              ... heatpipe...
              kuna butaani-propaani toru konstruktsioon ei tekkinud silme ette kuidagi, siis arvestasin juba vett alarõhul oma mõtetes
              Esmalt postitatud murphy poolt
              butaan on täiesti ok.
              seda saab tulemasinate täiteballoonist (30eeks), kui toru ja balloon sügavkülmutada siis ka suht väikeste kadudega torusse ... milline selle toru konstruktsioon? ilma aurusti, kapillaartoruta vmi põhimõttel kuumutuselemendiga külmkapid töötavad?

              ... me võime siin jaantatikat panna, aga kas keegi mõned arvutused ka teeks ... ma võin viilida, kui hea seltskond siis tina ka panna

              Comment


                #8
                Vs: Peltier ja seonduv

                Esmalt postitatud murphy poolt
                http://shop.ebay.com/items/?_nkw=Gig...elay&_osacat=0
                Mis sellel viga on. Muide see temp kontrolleriga vaata ette, 1-2minutit on of aeg on normaalne või PWM (>100Hz). Asi selles et teatud ajavahemikega jahtumine ja soojenemine killib kristalli. Esimene laseb tempil ühtlustuda ja lülitab siis. Teine (pwm) võngutab kiirelt et ei teki ebaühtlust.
                Sa ei pea hunnikut jadas kasutama. Traffosid on ka olemas. Pealegi ma ei riskiks kuskilt pinge ülelöögiga eriti kui kondents vee oht.
                Keegi ei keela veel propaani(töötab kuni -41C) peale heatpipe teha, siis pole ühtegi liikuvat osa. Algul võid muidugi butaaniga katsetada, rõhk väiksem aga töötab kuni -0.5C . On veel gaase aga need 2 kättesaadavamad, tõsi tuleohtlikud aga kui juba torus siis pole hullu, pealegi ei vaja saa suurt mahutit seega kogus väike.
                EDIT:
                Veic mööda, heatpipe töötab ikka kuni tahkumis temperatuurini mitte keemis tempini norm temperatuuril, seega butaan on täiesti ok.
                Murphy, ehk räägid sellest Peltierist natuke-milleks seda muidu kasutatakse? Vaatasin neid, et soojuse eemalejuhtimiseks peaks saama kasutada, aga miks neile veel radikat selga on tarvis kui suurema võimsusega (kasvõi seesama 545W-ne?). Kunagi arvasin, et see jubin toimib ise radikana aga võta näpust. Selle koha pealt ikka täitsa loll aga huvitav jupstükk on jah.
                -superradical-

                Comment


                  #9
                  Vs: Peltier ja seonduv

                  Need elemendid EI söö sooja. Nad genereerivad sama palju sooja lisaks kui pumpavad. 500W element jahutab ideaal tingimustel 250W. Kasutatakse neid pea kõikjal kus kompressor on otstarbetult suur ja kasutegur pole oluline. Lisaks on neil oma temp delta mis tavaliselt jääb sinna 60-70C kanti maks võimsusel. Lisaks kohtades kus suunda vaja vahetada. Vett ei saa kasutada lihtsal põhjusel, see tahkub 0C juures. Alla selle on sul nagu tavaline vask toru. Ise plaanin teha butaaniga. PMST Al prose radikas, keevitan küljed ette ja kaane peale. Torud läbi seina. Teisele poole auto salongi radikale sarnane radikas aga mitte plastik otsadega. Radikate keskpunktid ühele tasemele(kui vaja nii jahutust kui kütet). Täidan butaaniga lihtsalt jättes 2 ventiili selle nö nelinuga diagolaalidesse ja ühest täidan teisest lasen õhu välja, kui on siis täidan kuni radika keskpunktini.
                  Kuidas asi töötab on lihtne. Oletame et element eraldab sooja(st jahutab ruumi). Butaan aurustub radikas . rõhks suureneb, väljas teises radikas suureneb rõhk ka aga kuna seal temp madalam hakkab butaan kondenseeruma ja sooja eraldama. Vedelik voolab vaba vooluga alumist toru pidi tagasi ja aurustatakse taas. Tulemasina gaas jh odav. Puudus on et suht keskmine aurustumis soojus.
                  Elfas on müügil jahutus aerosool. See on parem, väga suur aurustumis soojus ja ja veeldamis rõhk pole ka väga suur.Lisaks ei põle ega soodusta põlemist.

                  Selle temp kontrolleri kohta niipalju et kui mõeldud seal kasutamiseks siis ok.
                  Ma ise näppinud yhte ormoni universaalset mis PWM-ist 1s pikkade impulsidega, see tapab elemendi ära, p ja n siirded on ju sarnaste mehaaniliste omadustega mis klaas.

                  Makrfleks hoia kaugele, võrdle pesukäsnaga. Lisaks kui satub elementide alla siis põlevad need pealt otite andmist. Kasuta kuumakindlat silikooni see pole ideaale sooja isolaator aga parem kui ei midagi.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Peltier ja seonduv

                    http://www.youtube.com/watch?v=Rt1BcxJRfmE
                    http://www.youtube.com/watch?v=b2Dak...eature=related

                    Comment


                      #11
                      Vs: Peltier ja seonduv

                      peltieri kasutegur peaks vastupibgestamisel veel pisem olema, kui õiget pidi, seega ma ei näe väga suurt iva selle tagurpidi pingestamisel.
                      soojus aga veele liiga ei tee, seega sedapidi probleeme pole. toa poole siis lahmakas alumiiniumradikas, millele vajadusel vent peale hingama. enne boilerit peaks muidugi olema siis pisike vee paak, mida see peltier soojendaks, vastasel juhul läheb boileri sisendtoru lihtsalt väga kuumaks ja rohkem soojust hakkab isolatsioonist tagasi lekkima, samuti ei lähe siis ka külma pool nii jahedaks ja suvine jahutamine pole enam nii tõhus.
                      tegelikult poleks ka niisama jaheda vee transpordil probleeme, kuni tsirkulatsiooni maht piisav on - vette mahub lihtsalt nii palju energiat, et mõnisada vatti jahutust seda külmuma naljalt ei pane.
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #12
                        Vs: Peltier ja seonduv

                        Esmalt postitatud reuter poolt
                        peltieri kasutegur ... soojus aga veele liiga ei tee ... vajadusel vent peale hingama. ... väga kuumaks ... ei lähe siis ka külma pool nii jahedaks ...
                        et siis toas suvel õhku jahutada ja samas soojaveboilerit kütta ...
                        aga kui mõni muu lahendus plaanis (maakontuur->põrandaküte, ventilatsiooni soojusvaheti sisse-väljapuhkel või mõni muu), mis numbritega peaksarvestama?
                        millisel temperatuuril peltieri kasutegur kõige suurem? millise punkti temperatuuri järgi peaks pinge pealeandmist reguleerima? mitut punkti oleks vaja jälgida (radiaatori temp, soojuskandja temp, vajalik ruumi temp, võimalikult madal temp. hoonest väljapuhkel)?
                        milline soojusvaheti tüüp oleks
                        lihtsaim ehitada,
                        lollikindel juhtida
                        soodne akumuleerida (ilmselt vesi, siis peaks aga kasutama mitut eri temp.ga boilerit)

                        ok, väga tõsiselt ei tasuks asja võtta, tegemist hobikorras laboratoorse tööga ja igaüks katsetab kättesaadavate vahenditega
                        viimati muutis kasutaja kfl; 25 m 2009, 22:13.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Peltier ja seonduv

                          õhk õhk on lihtsaim, võid vent süsteemile vahele pista, kasuteguriga on nii et üldiselt -40 - 100C töötemp on norm, tähtis on temp delta(2 poole temp vahe) mite temp. Kasutegur peaks suurim olema kui temp on võrdne(st suudab jahutatava keha jaheda hoida. kasutegur on olematu max delta juures(60C).
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Peltier ja seonduv

                            kasutegur muutub mingilt maalt ühest allapoole. kuna peltier on suht õhuke ja juhib suht enam-vähem soojust, siis mingilt maalt hakkab soojust lekkima liiga palju ühelt poolelt teisele. sai testitud erinevaid isendeid rineva pinge ja vooluga, ning selgus, et maks voolu korral, kui külm pool oluliselt energiat juurde ei suuda hankida, muutub kasutegur pea olematuks ja mingi temperatuuride erinevuse korral sai pinget vähendada ja temperatuuride vahe isegi suurenes, kuna elementi köetava ja seega ka lekkiva energia hulk vähenes
                            Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                            Comment


                              #15
                              Vs: Peltier ja seonduv

                              Millegipärast müüakse samade numbritega peltier elemente väga erineva hinnaga. Näiteks:
                              Westbalt: 4x4cm, 6,4A, 14,9V, 53W - 150EEK
                              ELFA: 4x4cm, 6A, 15,4V, 59,4W - 1009EEK

                              Peaaegu 7 kordne hinnavahe. Antud näide on tõesti üks äärmuslikumaid aga sellegipoolet hinnad väga erinevad.

                              Milles asi? Kas odaval on küljes "müügimehe" numbrid või kallil "firmalogo" juurdehindlus?

                              NB! Kui kirjutad oletuste baasil siis lisa ka juurde "oletan et ...".
                              Beers of Estonia

                              Comment

                              Working...
                              X