Trembita 002 S trafo

[6p45s]

Vs: Trembita 002 S trafo

klemm 1 pealt sain takistuse ...

Mis oli takistuse väärtus? Korras on siis, kui 200 Ω piirkonnas mõõtes ei ületa paari-kolme oomi. Muud variandid tähendavad, et ahelas on veel midagi peale juhtme (transistori siirded, takistid jms.).

[vuss]

Vs: Trembita 002 S trafo

Pole ka raske 4 kruvi lahti keerata, plaat teistpidi ja ongi näha, kas 1 ja 10 vahel on rada või mitte.

[henri503]

Vs: Trembita 002 S trafo

jah ühendus on olemas,.nr1 ja nr 10 on ühe raja peal.
1,3 oomi on takistus.

[6p45s]

Vs: Trembita 002 S trafo

Kas kaitsmed FU2..FU5 on terved (takistus alla 10 Ω)?

Kui kaitsmed on terved, võiks hakata alalisrežiime mõõtma. Skeemil on mõnede juhtmete juures kirjad ,,+1,8 B", ,,-39 B" jne. Need tähistavad alalispinget ,,maanduspunkti" suhtes, vene ,,B" = ladina ,,V". Samuti on näiteks sisendis (V1 baasil) kasti sees tähis ,,~0,5 B" - need tähistavad vaheldusvignaali amplituudi ega pole praegu olulised.

Ühenda testri must juhe maanduspunktiga ja vali alalispinge mõõtmise piirkond (V DC). Piirkond vali suurem kui on mõõdetava pinge eeldatav väärtus - näiteks + 40 V (klemm 3 ja sellega ühendatud ahel) mõõtmiseks sobib 200 V piirkond, + 1,1 V mõõtmiseks aga 2 V piirkond. Punase juhtme ots suru vastu mõõdetavat punkti, kui plaat on radade poolelt üleni lakitud, terita juhtme ora eelnevalt viiliga teravamaks. Pinged võivad skeemil näidatud väärtustest erineda kuni 10%, kuid nende vahel on teatavad seosed - näiteks pinge transistori V10 baasil ja klemmil 9 peaks erinema 0,5 V võrra, sõltumata (lubatud 10% vea piires loomulikult) pingest klemmil 9. Nende seoste tõttu oleks hea, kui saaksid skeemi võimsusvõimendi osast teha screenshot-i (,,Print Screen", MS Paintis ,,Paste" ja lõika sobiv osa välja), kirjutada ,,xxx B" kõrvale mõõdetud pinged ja selle pildi siis siia üles riputada.

Natuke offtopic-utka.
Mõõtepiirkond näitab mõõdetava füüsikalise suuruse suurimat väärtust, mida selles piirkonnas mõõta saab. Näiteks 200 Ω piirkonnas saab mõõta nende takistite takistust, mille takistus pole suurem kui 200 oomi. Samuti saab 2 V piirkonnas mõõta pingeid, mis ei ületa 2 V (tegelikult oleks enamiku digitaalsete multimeetrite korral õigem öelda, et pinge absoluutväärtus ei tohi ületada 2 V). Loomulikult tekib küsimus, miks ei võiks teha testrit, millel olekski ainult 2 MΩ mõõtepiirkonnaga oommeeter, 1000 V piirkonnaga voltmeeter ja 10 A ampermeeter. Põhjuseid on kaks, esiteks ei saaks 2 MΩ piirkonnaga oommeetriga mõõta takistust väärtusega alla vähima järgu väärtuse ehk antud juhul 1 kΩ (tavalise multimeetri 3,5-järguga ekraani korral). Teine põhjus on mõõteviga, mis digitaalsetel (numbernäiduga) mõõteriistadel antakse kujul E = x% Rdg + yLsb, kus esimene liidetav näitab vea seda osa, mis on võrdeline mõõtetulemusega ja teine seda osa, mis on sõltumatu mõõtetulemusest. Kui y=6, siis ei saa 2 MΩ piirkonnaga oommeetriga mõõta põhimõtteliselt täpsemalt kui 6 kΩ, mis tähendab, et täpselt 10 kΩ takisti mõõtmisel võib tulemus olla 4..16 kΩ. Samas 20 kΩ piirkonnas vastab samasugusele y-väärtusele viga vaid 60 Ω, mistõttu mõõtetulemus selle sama 10 kΩ takisti mõõtmisel on (kui mõõtetulemusega proportsionaalne viga oleks 0) 9,94...10,06 kΩ. Loo mõte oleks selline, et mõõtmisel on viga seda väiksem, mida suurema osa moodustab mõõtetulemus mõõtepiirkonnast.

[ainpaasalu]

Vs: Trembita 002 S trafo

Annan sulle au sellise viitsimise eest siin pikalt ja laialt seletada.

[henri503]

Vs: Trembita 002 S trafo

Kaitsme takistus oli 1,3 mõlemal.neid muidu assju teen pärast poole.

[henri503]

Vs: Trembita 002 S trafo

3 raja peal on +36V olemas.miski asi hakkab peale pikemat töötamist radika vahel kärsama?ükski asi kuumaks ei lähe aga kärsa hais tuleb ikka?tuleb vist see võim maha müüa või lasta kellegil teisel korda teha....

[6p45s]

Vs: Trembita 002 S trafo

Liiga kergelt tahad alla anda. Üks kuumenemise põhjuseid (kui kuumenevad need traatspiraaliga rohelised takistid) on näiteks liiga suur jõudevool ehk üks seadetakisti tuleks õigesse asendisse keerata. Kui midagi kuumusest lausa silmeall pruuniks ei tõmba ega suitsema lähe, võiks pinged ikkagi ära mõõta ja skeemile kirjutada.

Teine vägagi mõistlik lähenemine oleks transistoride kontrollimine ilma neid esialgu skeemist välja jootmata. Enne kontrollimist tuleb toide välja lülitada ja toitelüüdid tühjaks laadida.
Kontrollimisest koos ülevaatlike illustratsioonidega on juttu selles teemas http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...ja-ilma./page4,
Fre postituses nr 47. Kui tester on lülitatud dioodimärgiga asendisse, peaks siirde päripinge (testri punane juhe n-p-n-transistori baasil ja must emitteril või kollektoril) olema 500..900 mV (testri näit ka vastavalt ,,500"..,,900") ja vastupinge (testri must juhe n-p-n-transistori baasil ja punane emitteril või kollektoril) üle täisskaala (tester näitab ,,1___"). Kuigi tegelikus skeemis on siirded paralleelis muude ahelatega, peaks mõõtmine midagi ikkagi näitama - kui transistori mõlema siirde mõõtmisel on testri näit mõlemat pidi ,,001"..,,004", on kontrollitav transistor arvatavasti lühises. Kehtib ka vastupidine - kui testri näit on mõlemat pidi ,,1__", on transisitoris ilmselt katkestused.

Annan sulle au sellise viitsimise eest siin pikalt ja laialt seletada.

Tänan! Aga eks see elus ju nii käibki, et vanem põlvkond jagas oma teadmisi ja kogemusi mulle ja mina jagan omakorda edasi, ...vähemalt püüan, nii hästi kui oskan.