Vs: HDD PIC slotti?
Kõikidel seadmetel ei pruugi olla PCI siini. On selleks siis väline kettabox, NAS (network attached storage), kõvakettaga teler, mediasalvesti, mp3 player vms. tehnikavigur.
Samuti eksisteeris teisi arvutiplatvorme peale PC, kus ei olnud PCI siini. Tõsi, need masinad kasutasid valdavalt SCSI kettaid.
Kolmandaks, arvutisisese laiendus-siini (nagu PCI) pikkus on piiratud, väliseid seadmeid ei ole võimalik (või on väga raske) teha. Siin ei ole reeglina hotplugitav. (Cardbus on erand), SCSI, SAS ja SATA on.
Neljas (vastu)argument on see, et masina sisemisele siinile kettaid ladudes saad teha ainult software RAID-i, kuna puudub RAID kontroller. Peale selle nõuab iga siinil olev seade (antud juhul siis PCI-ketas) oma individuaalset ressurssi (nt. aadressvälja ja katkestust)
Kui rääkida turu segmenteerimisest, siis jah. SCSI siin ja kontroller oli keerulisem ja seetõttu kallim toota. SAS ja SATA vahe on väiksem kui omal ajal PATA ja SCSI vahel.
Ei oleks. Kettakontroller on chipsetti integreeritud ja saab kasutada vähemalt sama kiiret (või kiiremat) andmeedastust, kui PCI kontroller.
Alustuseks tuletaks uuesti üle ajalugu, kuidas IDE/(P)ATA üldse sündis.
Erinevalt eraldiseisvatest MFM, RLL, ESDI ja SCSI kontrolleritest oli IDE ketta kontroller tegelikult ketta enda peal. Sellest ka IDE lühend, mis tähendas "Integrated Drive Electronics". Ketas ühendatigi sisuliselt otse AT arhitektuuriga (tollase 286) masina 16-bit siinile ja see liides sai nimeks AT Attachment Interface ehk ATA. Kontrollerikaart oli sisuliselt hästi lihtne puhver ISA siini ja ketta vahel.
16-bit ISA siin on aga teatavasti aeglane tükk (max läbilaskevõime oli overklokkimata siinil vist 8MB/s). Siis hakati otsima võimalusi, kuidas kontroller kiiremale (V)LB siinile saada ja kontroller arenes keerulisemaks.
PCI ajastul hakati integreerima IDE/ATA kontrollereid juba chipsettidesse, sest see oli odavam, kui toota eraldi kaarti.
Tänapäevane serial* kontroller on küll oluliselt keerulisem, kui omaaegne ATA kaart, aga see on juba omaette jutt. Ehk aitab ülaltoodud info aru saada, kuidas ATA kontroller oma AT siini pealt välja kasvas.
Esmalt postitatud kpihus poolt
Samuti eksisteeris teisi arvutiplatvorme peale PC, kus ei olnud PCI siini. Tõsi, need masinad kasutasid valdavalt SCSI kettaid.
Kolmandaks, arvutisisese laiendus-siini (nagu PCI) pikkus on piiratud, väliseid seadmeid ei ole võimalik (või on väga raske) teha. Siin ei ole reeglina hotplugitav. (Cardbus on erand), SCSI, SAS ja SATA on.
Neljas (vastu)argument on see, et masina sisemisele siinile kettaid ladudes saad teha ainult software RAID-i, kuna puudub RAID kontroller. Peale selle nõuab iga siinil olev seade (antud juhul siis PCI-ketas) oma individuaalset ressurssi (nt. aadressvälja ja katkestust)
Esmalt postitatud kpihus poolt
Esmalt postitatud kpihus poolt
Alustuseks tuletaks uuesti üle ajalugu, kuidas IDE/(P)ATA üldse sündis.
Erinevalt eraldiseisvatest MFM, RLL, ESDI ja SCSI kontrolleritest oli IDE ketta kontroller tegelikult ketta enda peal. Sellest ka IDE lühend, mis tähendas "Integrated Drive Electronics". Ketas ühendatigi sisuliselt otse AT arhitektuuriga (tollase 286) masina 16-bit siinile ja see liides sai nimeks AT Attachment Interface ehk ATA. Kontrollerikaart oli sisuliselt hästi lihtne puhver ISA siini ja ketta vahel.
16-bit ISA siin on aga teatavasti aeglane tükk (max läbilaskevõime oli overklokkimata siinil vist 8MB/s). Siis hakati otsima võimalusi, kuidas kontroller kiiremale (V)LB siinile saada ja kontroller arenes keerulisemaks.
PCI ajastul hakati integreerima IDE/ATA kontrollereid juba chipsettidesse, sest see oli odavam, kui toota eraldi kaarti.
Tänapäevane serial* kontroller on küll oluliselt keerulisem, kui omaaegne ATA kaart, aga see on juba omaette jutt. Ehk aitab ülaltoodud info aru saada, kuidas ATA kontroller oma AT siini pealt välja kasvas.
Comment