Kas müüt või tegelikkus?

[andreie]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

No ma saan aru, et sellise ahvatleva pakkumise puhul tekivad mõningad kahtlused ja kust neid ikka küsida kui tehnikainimeste käest.

Tehnikainimestele räägitakse kogu aeg igiliikuritest ja tasuta energiast ja veega sõitvatest autodest. Kõik paluvad vaid välja uurida, kas töötab või ei tööta. Oleme sellest kõigest üsna tüdinud.

P.S. Otsene vihje: If you think education is expensive, try ignorance.

[Padasonic]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Ma olen kümmekond aastat tagasi proovinud. Kettaga voolumõõtja pingemähis (sellel on täitsa mitu keerdu), milles ca 160mm ferriitpulk, selle järel opakas ja kesknulliga mikroampermeeter. Ägedama magnettormiga lehvis osuti natuke. Igasugu mõnekümne meetri raadiuses asuvate tehniliste aparaatide magnetilised impulsid olid palju paremini jälgitavad. Aga et selle värelusega näiteks LEDi vilgutada... ma ei taha selle peale mõeldagi, millised peaksid mähise mõõtmed olema. Ruutkilomeetrid vist tulevad mängu. Ja siis peab veel järgmist magnettormi ootama, et läpakat laadida...
Tõmmake kosmosesse kahe ringiuhava satelliidi vahele mähis, siis on vast rohkem särtsu lootust saada.

[A.R.]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Tõmmake kosmosesse kahe ringiuhava satelliidi vahele mähis, siis on vast rohkem särtsu lootust saada.

Kui satelliit on magnetväljas ja tal on kahel pool koormatud mähised
siis sinna peab mõjuma mingi jõud. Seda võiks siis kasutada roolina.
Huvitav, kui tugev see magnetväli seal on?

"Kosmilises magnetväljas sõuavad satelliidid nagu Jaanson olümpial."
Kõlab ju ilusti.

Sellise mudeli annaks teha, kus Maa asemel on magnetpulk ja
satelliit on telje ümber tiirutavad mähised.

Hakkab nagu elektrimootor välja tulema.

[kalvis]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Neile kellel on "perpetum mobile" haigusesündroomid:
1. MDH generaator - paned jõekaldale fooliumkilet kummalegi poole ja ühendad nn plaadid vooluringi. Jões laetud osakesed läbivad plaadivahet ja rekombineeruvad. Maa magnetväli ja jõe voolukiirus tekitavad vooluringi. Esimese sellise MDH ehitas eletriteaduse isa füüsik Maxvell ise. Pinget sai 1 V, voolust piisas mõõteriistade liigutamiseks
2. Lennutad tuulelohe, millel köie asemel traat, äikese ajal ülesse.
3. Soovitavalt kas soomes või kanadas või venemaa tundras vead 1000 km traadipaari. Ühe traadi maandad. Maapinda tabavatel laetud kosmoseosakestel on graniidis halb liikuda ning takistuste erinevuse tõttu liiguvad eelistatult mööda kaablit. See annab tõestatult palju voolu ja pinget, elektriülekande süsteemid on magnettormide ajal selliste lisavooludega püsti hädas. Samas nende sedasi veetud kaablid on sulle konkurendiks (neil on nad just tasandusvoolude kõrvalejuhtimiseks).

Järgnevas ei saa enam särtsu maa enda elektromagnetilisest väljast, kuid EE liinidest induktsiooni teel. Mida lähemal oled elektriliinile, seda suurema särtsu saad (kauguse ruut).
1. Kerid nii palju keerde puntrasse kui saad ja paned soovitavalt 1 f liiniga risti (3 f liinil on väli väga nõrk, kuid äärmine traat ebasümmeetriaga siiski indutseerib) võimalikult lähedale. Tekib õhktrafo ja võimalus on välja meelitada voolu kindlasti mA-des, kuid ehk isegi 1 A lähedal.
2. Paned laetud fooliumplaati või traati paraleelselt võimalikult liini lähedale, üks ots maha. Tekib elektrostaatiline trafo, pinget saad palju, vool sõltub plaatide pindalast. Kui saaksid paar kilomeetrid vedada siis piisab rohkemast kui lambi põlemapanemisest, saaksid teleka ja mõne kodumasinagi tööle.
Ainus jama on, et EE saab sind varguses süüdistada, sest selle tarbimise võrra suurenevad liinikaod.
Mõlemaga kombineerides on ehk võimalik saada kaks kärbest korraga.

[moi]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Sa ei karda, et mõni hull saab neid järgi tehes surma?

[fomoco]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Kas mobiili ja telemasti kiirgust annaks ka kuidagi koguda?

[kpihus]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Sa ei karda, et mõni hull saab neid järgi tehes surma?

Noh saab darwini preemia, mis siis ?

[A.R.]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Kas mobiili ja telemasti kiirgust annaks ka kuidagi koguda?

Kui vansti oli Ülikooli raamatukogu asemel raadiosaatja
siis seal ümbruskonnas kõik tänavavalguse lambid põlesid ööd ja päevad.
Kas olid harilikud või need ökotorud enam ei mäletagi.

Kui nüüd seda valgust kasutada akude laadimiseks
siis on ju ülesanne täidetud.

Mobiiliga on veel lihtsam.
Kui ta panna kohvikannu alla pidevalt helistama,
siis peaks kohvi kauem soe püsima.

[W@ldur]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Kui ta panna kohvikannu alla pidevalt helistama,
siis peaks kohvi kauem soe püsima.

Lisaks, et tassi vee peale pidi vist suurusjärk miljon tundi karjuma, et ta keema läheks

[martinr112]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

1. Kerid nii palju keerde puntrasse kui saad ja paned soovitavalt 1 f liiniga risti (3 f liinil on väli väga nõrk, kuid äärmine traat ebasümmeetriaga siiski indutseerib) võimalikult lähedale. Tekib õhktrafo ja võimalus on välja meelitada voolu kindlasti mA-des, kuid ehk isegi 1 A lähedal.
2. Paned laetud fooliumplaati või traati paraleelselt võimalikult liini lähedale, üks ots maha. Tekib elektrostaatiline trafo, pinget saad palju, vool sõltub plaatide pindalast. Kui saaksid paar kilomeetrid vedada siis piisab rohkemast kui lambi põlemapanemisest, saaksid teleka ja mõne kodumasinagi tööle.
Ainus jama on, et EE saab sind varguses süüdistada, sest selle tarbimise võrra suurenevad liinikaod.
Mõlemaga kombineerides on ehk võimalik saada kaks kärbest korraga.

Milleks selline jama, parem juba kohe "konksud" peale visata.

[TeeTL]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

1. MDH generaator - paned jõekaldale fooliumkilet kummalegi poole ja ühendad nn plaadid vooluringi. Jões laetud osakesed läbivad plaadivahet ja rekombineeruvad. Maa magnetväli ja jõe voolukiirus tekitavad vooluringi. Esimese sellise MDH ehitas eletriteaduse isa füüsik Maxvell ise. Pinget sai 1 V, voolust piisas mõõteriistade liigutamiseks

Pane kompass mööda käänulist jõge ujuma ja saad ka energiat - mõõteriist ju liigub (osuti suhtes, või vastupidi, kuidas kunagi).
aga kas see energia tõepoolest tuleb Maa magnetväljast ? või pigem ikka jõest?

ime et keegi veel vihmageneraatoriga ei tegele. kuigi, see oleks isegi tunduvalt efektiivsem ja ohutum kõigest eelkirjeldatust. mõelda vaid, kui palju tonne vett "tühikäigul" otse kodus alla sajab! ja kui mitu korda seda veel kasutada saab - kõigepealt taevast langmise kineetiline energia, siis katuselt allavoolamise energia, ja siis võib lasta sellel merre kulgeda ja vahepeal samast veest ka hüdroelektrijaamas surakat teha!

[ahtoo]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Mis te jamate selle elektriga!Mõtelge parem igapäevase toidu peale.Ma leiutasin masina,mis otse paekivist sealiha toodab.Kahjuks ei saa teile tehnoloogiat avaldada.Te müüks Eesti rahvuskivi lätlastele seapähe maha.Ka on mul pooleli projekt,kuidas sitast võid toota.Pooleli sellepärast,et pealemäärida juba saab.Head leiutamist!Jaan"ahtoo"Tatikas.

[A.R.]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

kuidas sitast võid toota.

See on siis bioigiliikur.
Selline 4 jalaga, annab akustilist signaali "MUU".

See saia tootmine käib ka umbes samamoodi.

Ja mõlemad töötavad ju!!!!!

Kui need kaks ühendada pole muud vajagi.

[racingtime94]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

Ma arvan, et kui oleks leiutatud piisavalt efektiivne ja odav energia tootmis viis siis me teaks sellest, sest need google skeemid suhteliselt teoreetilised ja neid mõtlevad välja poole arulised. Kes midagi muud ei viitsi teha ja ei oska.

[OSX]

Vs: Kas müüt või tegelikkus?

ime et keegi veel vihmageneraatoriga ei tegele

Meenus et mõni aasta tagasi juhtusin kuskilt satilt nägema mingit dokfilmi. See oli mingist troopilisest piirkonast kus pidevalt mingit vihma niristab...ja seal oli tehtud nii et katuselt koguti kogu vihmavesi kokku ühte torusse, see käis esmalt langedes generaatorist läbi ja siis ... koguti joogiveeks. Mida sellega laaditi või kuidas kasutati ei tea, ei mäleta kas üldse seda näidati kuid meelde jäi et selline lahendus oli olemas.