Seieromeetri ehitamine

[vtl]

Nii ta on. mul üks tuttav sattus paanikasse: Poltergeist! Lastetoas säästukas plingib laes, nii 2-3 sähvatust minutus.

Eilse workshopi teemal: kui just külmkapp iseenesest ringi ei lennanud, siis polnud see mingi poltergeist vaid kõige tavalisem energofoor. Või siis luminofoor

[felch]

Vs: hõõglampide asendajad

Samast tööpoest veel: kas paneme "seieromeetri" ehitamiseks lähteülesande paika? Ilma nagu ei saa.
Mul on UFO-skoop, ehk midagi selle edasiarenduseks?

[vtl]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Kui Felch juba teema üles tõstis, siis valgustaks pisut kokkutulekul mainitud "seieromeetri" tagamaid.

Esiteks peab ette hoiatama, et tegu on tundlikku teemaga, mis kipub alati jääma kahe tule või vastasleeri vahele:
Ühelt poolt elukutselised skeptikud, kes üritavad kõiki nähtusi suruma üldtuntud füüsikaseaduste raamesse ning naeravad välja ka teoreetilise võimaluse, et mingi "elu" (või maailm) võiks eksisteerida ka väljaspool seda.
Teiselt poolt esoteerikud ja sensitiivid, kes vastupidiselt soovivad kõiges näha ainult müstilist ja seletamatut, kipuvad triviaalsetele füüsikanähtustele omistama tundmatute jõudude päritolu ja tihtipeale ei soovigi asjasse selgust tuua.

Teema ise aga seisneb selles, et aegade jooksul on meie ümber täheldatud palju anomaalseid nähtusi, mida ei saa alati kindlalt seletada olemasolevate teaduslike põhjendustega. Nähtuste hulk ja täiesti eri allikatest tulnud vaatluste sarnasus annab põhjust arvata, et tegu ei saa olla ainult juhuste, kokkulangemiste või väljamõeldiste ja ettekujutlustega.

Niisiis, oletame, et kusagil toimus mingi anomaalse nähtuse vaatlus. On selleks siis tundmatu päritoluga valguskera, seletamatu isesüttimine või asjade iseeneslik ümberpaigutumine, fotole jäädvustunud tundmatu päritoluga objekt vms. nähtus.
Uudishimulik inimene lähebki esimese ajana sinna kohta, kus väidetav vaatlus toimus ning üritab leida juhtunu jälgi või parimal juhul nähtust uuesti näha ja korrata.

Elektroonikutele peaks hästi selge olema, et ainult visuaalse vaatluse abil midagi leida või hinnata on väga raske, kui mitte võimatu. Seega on meil vaja keskkonnaparameetreid MÕÕTA. Mõõtmine annab võimaluse lokaliseerida anomaaliat, eksperimenti observaatorist sõltumata korrata ning kirjeldada seaduspärasust.
Küsimus taandub aga sellele, MIDA mõõta. Kõige esimese ajana saame (ja tuleks) mõõta neid suurusi, mida me tunneme ja oskame mõõta. On selleks siis elektrilised või elektromagnetilised anomaaliad, atmosfääri ioniseerumised, erinevad osakeste kiirgused (alpha, beeta, gamma), helilained infrasagedustel (mis võiksid mõjutada inimorganismi ja eriti aju tööd) jms. füüsikalised parameetrid. See on esimene samm selgitamaks ja isoleerimaks põhjust, miks kõnealused nähtused võiksid aset leida.
Paraku üldtuntud füüsikalised mõõtmised ei pruugi alati ühest tulemust anda.

Järgmise asjana tuleks aru saada, mida siis väidetavalt tajuvad ja tunnevad sensitiivid, pendli- ja vitsamehed, selgeltnägijad jt. inim-mõõteriistad. On ju teada, et pendel vms. abivahend on ainult "osuti", tunnetamine käib läbi inimese. Et aju- ja närvitegevus toimib läbi elektrokeemiliste protsesside, eksisteerib tõenäosus, et neid mõjutavaid keskkonnanähtusi on võimalik tundliku elektroonilise mõõteriistaga mõõta.
Teada on, et mitmed elusorganismid (nt. linnud) oskavad orienteerumiseks tunnetada maa magnetvälja. Üks selle ala spetsialiste, Prof. Dr. Gerhard W. Hacker (keda oli mul au eelmisel aastal Leedus toimunud konverentsil Earth's Fields and their Influence on Organisms kohata), on väitnud, et ka inimese ajus on magnetile tundlikud osakesed olemas. Küsimus ei ole isegi mitte selles, KAS me neid tajume, vaid selles, MILLISEID muutusi me tajume ja MILLENA me neid tajume.
Näide. Oletame, et anname andekale aafrika põliselanikule peotäie raadio ehitamiseks vajalikke juppe, skeemi ja juhised, kuidas need kokku panna. Oletame, et ta isegi monteerib skeemi õigesti kokku ja pingestab. Mis juhtub? Ülimalt tõenäoliselt ei hakka see aparaat mängima muusikat vaid ainult sahiseb, sest võnkeringid on sobivale lainele häälestamata. Meie shamaan võib ju poole ja trimmereid edasi-tagasi kruttida, aga tõenäosus, et kogemata satuksid kõik võnkeringid õigele sagedusele, on üsnagi väikene.

Kolmas ja viimane ülesanne on mõõta mõõdetamatut, ehk selliseid nähtusi, mida tänapäeva füüsika ei tunne ja mille otse mõõtmiseks ei ole teadaolevaid mõõteriistu. Ainus võimalus on hinnata selliste nähtuste olemasolu kaudsete mõjutuste kaudu ehk siis otsida vastuolu või viga mingi muu väärtuse mõõtmises.
Kui viimane jäi ebaselgeks, siis selline näide: kui tänapäevane inimene oleks 100 a. ajas tagasi sattunud ja väitnud, et meie ümber õhus (raadioeetris) on gigahertsistel sagedustel toimivaid sadu ja tuhandeid heli- ja videopilte ning ülimahukat andmeedastust, siis oleks teda ilmselt sama lolliks peetud, nagu mind praegu . Aga tõestada poleks saanud kuidagi, sest tehnoloogiat sellisel sagedusel toimuva kinnipüüdmiseks JA dekodeerimiseks sellel ajal ei olnud.
Küll aga oleks võimalik 900 või 1800MHz peal toimivat GSM telefoni tuvastada kaudselt, spetsiifilise müra järgi, mida ta tekitab madalsageduslikus aparatuuris nagu helivõimendid ja raadiod.

Jutt sai pikk, aga kindlasti mitte lõplik. Kui see tekitas mõningaid mõtteid, siis teema on avatud.

[vtl]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Kui eelnev tekitas küsimuse, et valdkond on nii lai, et ei oska kusagilt alustada, siis üks konkreetne ülesanne oleks teha mõõteriist, mis registreeriks Hartmanni võrgustikku ehk rahvakeeli ka vahel veesoonteks nimetatud kohti. (Täpsuse huvides peab märkima, et Hartmann ja geoloogilised veesooned on siiski kaks erinevat asja.)

Hartmanni võrgu näol on siis tegu väidetava maapõuest lähtuva kiirgusega, mille "seinad" moodustavad paarimeetrise vahega võrgustiku. Inimeste kogemused ja sealhulgas ka hulgaliselt erinevaid vähem või rohkem teaduslikke uuringuid ja statistikat väidavad, et Hartmanni võrgu ristumiskohal pikalt viibimine (nt. magamis- või töökoht) põhjustab inimesel väsimust ning tervisehäireid kuni krooniliste haigusteni välja.

Hartmanni otsitakse valdavalt pendli või vitsaga, aga teada on, et mõningad loomad tunnetavad ja väldivad (koerad) või eelistavad (kassid) Hartmanni võrgu sõlmpunkte. Ka sipeldad teevad pesa just Hartmanni võrgu kohale.

Füüsikaliselt räägitakse, et Hartmanni võrk väljendub üli-madalsageduslikus (3...20Hz) elektromagnetkiirguses, aga mitte ainult. Täpsemas põhjuses ja toimemehhanismis lähevad arvamused üsna lahku. Osad arvavad, et tegu on mingi kosmilise kiirguse peegeldusega maa sees olevatelt vormidelt (sealt ka seos veesoontega), teised pakuvad maa-sisest kiirgust.

Seega oleks huvitav valmistada n.ö. seieromeeter, mis suudaks reageerida Hartmanni võrgustiku peale ja võrrelda selle näite erinevate pendlimeeste poolt mõõdetud kohtadega.

Näiteks ülalviidatud seminaril osalenud inglastest uurijad Roy ja Alfred Riggs mõõtsid ca tuhatkond vähki haigestunute või surnute magamiskohta ning uurisid seost nn. geopatogeensete tsoonide ja tervisehäirete vahel. Peab märkima, et nende meeste töövahendid ei olnud mitte vits ja pendel, vaid just kohvritäis erinevaid "seieromeetreid". Mul oli võimalus neid aparaate küll oma silmaga näha, aga täpsemat tööpõhimõtet ja ehitust ei saanud tookord teada.
Teema, mida tasuks igatahes edasi uurida.

[moi]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Poleks sinust Vtl seda uskunud.
Kas on mõtet jalgratast uuesti leiutada: http://5497006912600339367-a-1802744...ects=0&safe=on

[vtl]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Poleks sinust Vtl seda uskunud.
Kas on mõtet jalgratast uuesti leiutada:

Et kui ka kusagil on tegeletud umbluuga, tuleks selles hirmus _kõik_ vähegi sellesuunalised uurimustööd maha matta, kuna äkki keegi naerab välja ja kleebib sildi seljale? Keskajal põletati "vale usu" uurijaid tuleriidal.

Tuletaks meelde Volke poolt kokkutulekul tsiteeritud sõjaväekindralit UFO-de kohta:
Mnje vsoravno, kto ani i potsemu, a nam interesujet, na kakom kerosine.

[marley]

Vs: Seieromeetri ehitamine

esoteeriline värk. samas on tõesti palju asju, mida kaasaegne teadus
veel ei oska selgitada. on see siis sarnase moonutus- ja võimsusnäitajatega
võimendusseadmete erinev kõla või koerte-kasside võime tunnetada
peremehe kojutulekut. või meie endi võime tunnetda, kui keegi lähedane
inimene meie peale mõtleb/helistama hakkab. mõlemad viimased fenomenid
on katseliselt tõestatud, ilmselt enamusel meist teada, aga toimemehhanism
on ebaselge.

seieromeetrile eelnevast arutelust ei ole teadlik, aga algatus on igatahes
toetamist väärt. mis sest, et sel ei pruugi käegakatsutavat tulemust olla,
tihti aga ilmub töö käigus "kõrvaltoimena" mõni täitsa kasutatav idee
või tehniline lahendus.

peaasi, et kohe ei trügiks eriti värvilisi ja teistmoodi kõikeselgitavaid
veebilehti produtseerima, vaid võtaks rahulikult (-;

[cyrix]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Sellel alal kipub olema, nagu vtl juba välja tõi, probleem selles, et mõõtmisi/vaatlusi segab oluliselt nn. oodatava väärtuse fenomen. Kõigil on oma visioon asjast ja nähtusi/tulemusi, mis sellega kokku ei lähe lihtsalt ignoreeritakse. Eriti kipub see nii olema esoteerika poolel, valitseb mütoloogiline maailmapilt, asjade teadmine ja tunnetamise võime on antud ainult valitutele. Teaduslik maailm üritab teooriaid redigeerida uute teadmiste valguses, aga ka mitte alati.
Igatahes peab olema kindel, et mõõdetavad seosed poleks otsitud vaid kirjeldaksid tõepoolest põhjuslikke seoseid.

Mis puutub kasvajate patogeneesi, siis see mehhanism on molekulaarsel tasemel nüüdseks juba päris hästi teada ning ma kahtlen et mingid geopatoloogilised punktid sinna midagi juurde annavad. Lihtsalt, kui kasutada multiparameetrilist korrellatsiooni (geneetiline predispositsioon, eluviisist ja elukeskkonnast tingitud tegurid) siis tuleb küsida, kas ühe parameetri (geopunktid, väljad, ...) mudelisse lisamine muudab korrellatsiooni märgatavalt (või üleüldse) paremaks. Kui muudaks, oleks ilmselt see sinna juba lisatud.

Üleüldiselt - inimestele meeldivad struktureeritud teooriad ja sümmeetrilised kujundid (kolmnurgad, ringid, ruudud, võrgustikud), jätab asjast põhjaliku mulje. Soovitaks kriitilisetl mõelda, kas seal taga on ka reaalsed maailma toimimise seaduspärasused. Kõike võib mõõta, oluliselt keerulisem on välja mõelda, mida see mõõtmine meile annab. Teadus algabki sealt, et võtame ühe konkreetse (mitte üldsõnalise) parameetri ja väidame, et see seostub põhjuslikult ühe konkreetse nähtusega. Ja selle tõestamine pole enam nii lihtne kui suuri sõnu teha.

Ühesõnaga - kui millegi mõõtmiseks läheb, aitan heameelega (kvaliteedihinnangud, mõõtemääramatuse arvutused, jälgitavus), aga ühest konkreetses workshopis käis küll ainult hämamine, et midagi on kuskil ja keegi olla näinud - see on anomalistide põhitaktika ja selle põhjal kahtlen et üldse millegi mõõtmiseks kuskil reaalselt läheb.

[juxx]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Cyrixiga nõus... olen näinud ka varem tegelasi, kes teavad kõike ja räägivad põhiliselt sellest, kuidas nad kõike teavad... (reiljan on üks selline :P)
...aga mõõtmisest.... esimene mõte on spektrianalüsaator... eriti laia ribaga, eriti hea tundlikkusega.. Sellega peaks olema võimalik veesooned pildi peale saada. ..riba laius on ilmselt teema, kompass (või pajuoks) näitab küll aga ei lahtrerda.
.... karm (<67GHz) analyzer maksab umbes1MEEK.. Kui sellega hakata talumeestele veesooni ja energiasambaid tuvastama, tasuks ilmselt nädalaga ära...miks küll keegi ei tee ?

j.

[Padasonic]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Poleks sinust Vtl seda uskunud.

Ka sina, Brutus!

Kuna ajapuudusel kokkutulekule ei jõudnud, siis ei saanud päris hästi aru, mis seieromeetrist jutt. Meenus umbes 20 aastat tagasi tehtud makett radiesteesia riistapuust (tegemist põhimõtteliselt elektroonilise pildaga). Midagi ta näitas aga kuna ma ise olen selle koha pealt tuim nagu telliskivi (pole aega olnud gurude juures harjutada, pildad liiguvad ainult kõva tuulega ), siis võrdlusmomendi puudumise tõttu jäigi selgusetuks ja lammutasin uuesti laiali, sest 1000 muud asja tahtsid proovimist. Kas sama riistapuu?
Kuulun kahjuks ka nende inimeste hulka, kes ei arva, et kui keegi formaliinipurgis ei loksu või testriga mõõta ei saa, siis pole seda olemas ja punkt. Liiga palju hämmastavaid kogemusi on elu jooksul olnud ja olen näiteks ise näinud, kuidas oskajad mehed aastakümneid tagasi maasse kaevatud kaableid (mille asukohta näitavad kaardid on ammu kaduma saanud ja kopa tund on kallis) ludinal üles leiavad. Kopp lüüakse maasse ja oh õudust - ongi kaabel täpselt seal. Masendav soolapuhumine ja parateadus, kas pole? Veesoontest ei hakka üldse rääkima - ei viitsi vaielda. Karmimaid kogemusi ei hakka kirjeldama,sest see läheb elektroonikast liiga kaugele ja ortodoksidele tuleb kiirabi kutsuda.

[felch]

Vs: Seieromeetri ehitamine

On vist tõsi, et enamik anomaalseid nähtusi leiab varem või hiljem päris reaalse seletuse ja et see pole üldse huvitav ja seetõttu ka unustatakse. Aga kunagi pole paha silmi lahti hoida. Inimene ei tea siiamaani oma planeedist suurt tuhkagi. Uusi nähtusi tuleb pidevalt juurde. Veel mõni aeg tagasi oleks neid peetud võimatuteks ja rääkijaid idiootideks. Veest raskem asi ei tohiks ju ka ujuda ühe tarkuse järgi. Ja Heyerdahli balsaparv oleks ka pidanud ruttu pühja vajuma.
Ehitamisega on muidugi raskem sest pole teada, mida mõõta. Aga arutleda ju võib ?

[A.R.]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Ehitamisega on muidugi raskem sest pole teada, mida mõõta. Aga arutleda ju võib ?

Kui võtaks ette pendli- või vitsamehe, edaspidi mees.

Teeks eksperimendi, määrame elektrikaableid.

Sile ala. Kui nt laudpõrandaga korvpalliplats siis alla veetud juhtmevõrk.

Mees kaetud ratastoolis või liikuvas kambris, asukohta ei näe,
kaamera fikseerib pendli-vitsa.
Samast kaadrist pole võimalik vaatlusega määrata asukohta.
Valguse abil suuna jälgimine kõrvaldatud.
Kaadri ja asukoha seos on fikseeritud.
Mees kas näeb pendlit eksperimendi ajal või näeb hiljem filmi.

1. etapp. Sõidame mitu korda kogu ala läbi.
2. etapp. Mees näeb filmi oma pendlist ja kirjeldab olukorda.
3. etapp. Võrdleme korduvaid asukoha kirjeldusi.
4. etapp. Saame mehe kaardi antud alast.
5. etapp. Teeme kaardi elektroonsete kaabliotsimis vahenditega.

Need seadmed tunnevad üsna sügaval olevaid kaableid.
Ehituse ajal kanalisatsiooni kaevamisel olid nad kohal.

On võimalik et osa inimesi tunnetab elektrivälja.
On võimalik et osa inimesi plufib.

Erinevus "Selgeltnägijast". Seal korraldaja tahab ja peab leidma selgeltnägija.
____________________
Teksti vasturääkivused on tingitud mõtte arengust

[openchip]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Kui võtaks ette pendli- või vitsamehe, edaspidi mees.

Teeks eksperimendi, määrame elektrikaableid.

____________________
Teksti vasturääkivused on tingitud mõtte arengust

mulle tundub et mina juba ehitan yhte seiero meetrit!

nimelt my 5ne tytar kaotas maal muru sisse taadi uuri,
yles ei leidnud, metalli otsijat ei ole.

nelja transiga metalli otsijat teha no toesti ei taha, pole
yldse kaasaegne, peab kruvikaga haalestama ja puha.

seega katsetan jargmist seadet (valjatootlus pooleli laua peal!)

ATtiny45 (mul on laojaak 2000
fuse: EXTERNAL clock!

DVD karbile keritud induktor laheb crystalli asemele
watchdog on enablitud, soft moodab kogu aeg
watchdog timeout perioodi

seega komponendid:

ATtiny45
C 20pf (et L vonkuma laheks)
C 0.1uF toitele
LED
pistik korvaklapi jaoks
toide: 3V


arvan et saan asja toole, oleks vist enam vahem minimaalne
metalli otsija. kaableid leiaks see muidugi

ja mine tea mis sellega veel leida voib

Antti

[Padasonic]

Vs: Seieromeetri ehitamine

Kaevasin vana kaustiku välja, kloppisin koid surnuks ja leidsin oma "seieromeetri" skeemi üles. Originaal on siin: RTE,1989, N08, lk 18. Venelastel on selliste, tundmatutes ühikutes mõõtvate riistade kohta tabav nimetus: показомер.

[openchip]

Vs: Seieromeetri ehitamine

nuts&volts 9/2009
reklaamitakse "Ghost Detectorit"
maksab $74.95
on kyll labane el/mag/rf valja mootur teine

antti