Geet.(?)

[juxx]

Huvitav, kas sellenimelist tehnoloogiat on Eestis keegi proovinud ? ...endal vist niipea võimalust pole.

otselink on www.geet.nl .. Asja leiutaja sai maikuus hullumajast juba välja. :P

Väidetavalt saab muru niita, kasutades neljataktilise mootori kütusena 25% bensiini ja 75% vett

Üks lahe katsetaja on JL Naudin... ..veel mingil lehelt eraldab ta koduste vahenditega kraaniveest vesinikku

[martinj]

Vs: Geet.(?)

Peaks tegema vist Darwini teemade alamfoorumi

[felch]

Vs: Geet.(?)

Darwin siiski ei olevat olnud hull kuigi teda püüti igat viisi idioodiks tembeldada. Arusaadav: looduse kroon ja nüüd järsku...ahvist pärit.
Veest saab vesiniku eraldada elektrolüüsiga. Keemikutel on/oli säärane asi nagu Kippi aparaat, millest ka vesinikku sai. Täiesti toimiv asi. Lapsepõlves proovitud, sai pisikese paugu kätte küll (paukgaas!)
Muu kohta ei oska midagi öelda.

[andreie]

Vs: Geet.(?)

Vett saab küll sisepõlemismootorist läbi lasta - saab silindrid ja klapid hästi puhtaks

[cyrix]

Vs: Geet.(?)

Veest vesiniku saamine on küll võimalik üsnagi lihtsalt, automootorite juures on aga kaks aspekti, mis asja ebarentaabliks teevad:

a)Vesiniku saamiseks tuleb sisse panna natuke rohkem energiat, kui tema põletamisel pärast saab, küsimus on, kust see energia tuleb, kes selle eest maksab?

b)Vesinikautodes on suureks probleemiks vesiniku salvestamine. Ütleme et mul on liiter vesinikku, auto teeb korra plops ja see liiter on läinud. Oleks vaja mingit paaki, kuhu seda vesinikku saaks vedelal (k.t. umbes 20 K) või lahustatul (pallaadiumis näiteks lahustub) kujul panna. Selle kallal töötatakse, aga head lahendust veel ei ole. Sellest hoolimata esimesed vesinikuautod sõidavad.

Kippi aparaat on natuke teine asi, see toodab vesiniku tsingigraanulitest ja soolhappest. Geniaalse ülesehitusega asi sellegipoolest. Mul siin üks aknalaual lihtsalt ilu pärast.

[reuter]

Vs: Geet.(?)

kui nüüd täpne olla, siis vesiniku ja hapniku eraldamiseks kulub täpselt sama palju energiat, kui nende kokkusaamisel tekib. tehnilistel põhjustel ei saa me paraku kummastki protsessist 100% kasuteguriga energiat antud/võetud

edit: vett isegi mootorisse kallanud. kogust arvestades võis see protsent isegi suht sama olla. hinge võttis kinni küll, aga pärast käis mootor paremini ja võimsust oli kah enam. paraku karpast sisse kallates jõudis osa sellest ka karterisse, mis tähendas õli vahetamist. reeglina enne õli vahetamist saigi seda trikki harrastatud: pöörded põhja ja kilukarbiga karpast sisse niristama. vee hulka reguleerisin kõrva järgi mootori pöördeid kuulates

[vtl]

Vs: Geet.(?)

Väidetavalt saab muru niita, kasutades neljataktilise mootori kütusena 25% bensiini ja 75% vett

Erinevatel aegadel on vee lisamist sisepõlemismootori kütusesse katsetatud küll. Veneaegsetes tehnikaajakirjades on sellest omal ajal pikki artikleid. Vee roll ei olnud kindlasti mitte kütusena, vaid aurustumisel rõhu või plahvatuse ühtlasemas levitamises vms. (viimase koha pealt võib minu mälu mind ka petta). Kindlasti ei olnud vee kogus 3/4 kütuse hulgast ja kõrvalprobleeme oli seal ilmselt piisavalt palju, et praktilist kasu asjast polnud.

Felch: Sinu jutule lisaks täpsustuseks juurde, et elektrolüüs ja Kippi aparaat on kaks erinevat asja. Viimases ei tehtud vesinikku veest, vaid saadi harilikult soolhappe (HCl) ja tsingi omavahelise reageerimise tulemusena (2HCl + Zn -> H2 + ZnCl2). Kippi aparaat oli lihtsalt abivahend komponentide reaktsiooni läbiviimiseks, reguleerimiseks ja gaasi kogumiseks.

[kalvis]

Vs: Geet.(?)

Nimetatakse erialases kirjanduses viietaktilisteks mootoriteks, kuigi olemuselt neljataktiline. Tavalist automootorit on võimalik selleks ümber ehitada (ka selle õpetuse leiab googlega).
Auto käivitatakse nagu tavaliselt (töötab 4 taktilisena). Kui soe:
1. takt. Kütuse sisseimemine koos õhuga.
2. Algas kompresioon (kütus aurustub selles faasis)
3. Kompressiooni keskel (tegelikult 1/3 peal) on vee sissepritse. Asja sisu on, et vesi jahutaks kokkusurumisel tekkivat soojust, tekkinud soojus pidurdab kolvi käiku, kui nüüd maha jahtub siis pidurdub vähem või kui meeldib imetakse kolvi veid kaasa (toimub samuti jõu ülekanne kolvile).
4. Süüde koos plahvatusega ja jõu andmine kolvile
5. Gaaside väljastamine silindrist.

Mootor töötab 5 taktilisena soojalt, niikaua kui soojeneb töötab tavamoodi. Ümber ehitamiseks puuriti miniauk küljelt silindrisse, kus siis pumbaga pritsiti vett sisse. Kokkuhoidu andis 5% võrreldes ilma veeta. Kuid sellisel mootoril on ka probleemid, peamine oli vee külmumine talvel.

Veel on olemas 6 taktiline mootor, kuid see on spetsiaalselt vaja ehitada. Esimesed 4 takti on identsed
1. Sisseimemine
2. Kompressioon
3. Kütuse süüde, põlemine, gaaside paisumine
4. gaaside väljastamine
5. vee sissepritse ülemises surnud seisus, koos silindri jääksoojusest tuleneva lisapaisumisega.
6. Veeauru väljastamine.

Nii 3 kui 5 takt annavad kolvile üle mehhaanilist energiat. Selle masina kasutegur oli ka 10% suurem kui tavamootoril, kuid puuduseks on vee külmumine talvel ja vett kulus sama palju kui kütet. Kuid kõige hullem on paks aurupilv auto summutist, mis teeb linnasõidu võimatuks teistele. Mootori eeliseks on, et see ei vajanud jahutust.

[6p45s]

Vs: Geet.(?)

Vee põhiline eesmärk oli detonatsiooni takistamine (SHTZ-NATI mootoris).
Mootori õhuvõtutorustiku vahel käis eraldi karburaator, mille ,,segu rikastust" sai ventiiliga reguleerida. Aga sellist lahendust kasutati ligi 80 aastat tagasi.

[cyrix]

Vs: Geet.(?)

kui nüüd täpne olla, siis vesiniku ja hapniku eraldamiseks kulub täpselt sama palju energiat, kui nende kokkusaamisel tekib.

See võib nii olla, aga alati ei ole mitte. Sõltub tingimustest. Praktikas on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni vabaenergiamuudud enamasti lähedased, sest tingimused on lähedased.