Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

plastmassireostusest...

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    plastmassireostusest...

    ...on räägitud ja ka pilte nähtud, aga midagi nii jubedat ja
    otsest näen küll esmakordselt. tõesti viimane aeg oleks
    tehnoloogidel ühekordselt kasutatavatele plastmassvidinatele
    iselagunev materjal välja mõelda.

    keele mittevaldajatele: tegu on surnud albatrossi"tibude" kõhu
    sisuga, laibad on pildistatud, nagu on, midagi pole muudetud ega
    liigutatud. pildistamiskoht asub vaikse ookeani põhjaosas Midway atollil,
    2000 miili (ca 3000 km) lähimast mandrist.


    #2
    Vs: plastmassireostusest...

    Suht rõve seis tõesti.
    otsija

    Comment


      #3
      Vs: plastmassireostusest...

      Nii tuleks kõik asjad ära keelata, mis on piisavalt väiksed mida saab mingi albatross alla neelata. Vaevalt ka metallist pudelikork kergemini seeditav on. Ja kõiki asju ei ole võimalik tega seeditavatest materjalidest.

      Comment


        #4
        Vs: plastmassireostusest...

        tahaks seeditavat coca-cola pudelit...

        100% plastidest tehakse täna ju mittelagunevast(rääkides inimelu pikkusest) mineraalõlist(naftast).

        Katsetatakse rukki "piimast" toodetud bioplasti, aga see kukub samasse kategooriasse biodiisliga. Madal kasutegur ja näljane inimene niiduki otsas, kes ellujäämise kõrvalt tahab ka oma järeltulijaid ellu jätta, kogudes teiste koorimise pealt kõvasti paberist, lagunevat raha...

        Plastmassireostus=paksutagumikuendalekasvatanudini meste mentaliteet...
        AKA The American Way of Life
        Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

        Comment


          #5
          Vs: plastmassireostusest...

          Esmalt postitatud Madlobster poolt
          Nii tuleks kõik asjad ära keelata, mis on piisavalt väiksed mida saab mingi albatross alla neelata. Vaevalt ka metallist pudelikork kergemini seeditav on. Ja kõiki asju ei ole võimalik tega seeditavatest materjalidest.
          metallkork vajub esiteks vees põhja ja teiseks laguneb plastmassiga
          võrreldes suht kergesti.

          näide totaalsest taaskasutusest 30 a tagasi: pudelikorgid läksid käiku
          eterniitkatuste löömiseks, kogu taara oli klaasist ja oluliselt suurema
          tagastusväärtusega kui praegult. ka kasutatud kilekotil oli turuväärtus
          ja poisikesed käisid ilma mingi käsuta neid, plasttaarat jm kapitalistliku
          maailma jäätmeid rannast koristamas...

          mitte, et seda aega eriti tagasi tahaks (-;
          aga praegusel hetkel on ilmselt pool kogu puditööstusest juba tootmise
          hetkel prügimäekandidaat. on see siis elektroonika, toiduaine, ravim
          või pakkevahend. progressi suurust saab edukalt hinnata prügimägede
          suuruse järgi... kusjuures viimaseid katsutakse suunata vähearenenud
          maadesse, tooraine välja ja prügi asemele.

          Comment


            #6
            Vs: plastmassireostusest...

            Piltidel tundub nagu terve lind oleks üks suur magu ainult. Mõnel pildil lausa prügi kaelast kloaagini, natukene nagu lõi pahhviks kuidas seda kola sinna niipalju mahub(kui just pole dramatiseerimiseks lisatud peoga).

            Väga hull igatahes.
            Condemn the hive.

            Comment


              #7
              Vs: plastmassireostusest...

              Elusorganism kannatab üllatavalt palju välja; näiteid ma ei hakka tooma...

              Kui ma õigesti tean, plastikureostus meres on suures osas pärit solgitorudest. Keerised meres on neid aja jooksul endasse kogunud.
              If you think education is expensive, try ignorance.

              Comment


                #8
                Vs: plastmassireostusest...

                pisukese uurimise järel selgub, et asi on veelgi hullem, osa plasti
                siiski lahustub merevees ca 30 kraadise temperatuuri juures...

                mõtlemata sellele, et need algse lingi linnud on ka ju nii või teisiti
                kellegi toiduahelas ja maomahlad on nii temperatuurilt kui koostiselt palju paremad lahustid kui merevesi.

                tulemuseks on see, et osa külmutatud kala meie poelettidel
                võib seda lahustunud komponenti juba sisaldada.

                Explore National Geographic. A world leader in geography, cartography and exploration.

                Comment


                  #9
                  Vs: plastmassireostusest...

                  sp ma merekala ei söögi, järvest püütud kalal võivad parasiidid sees olla...

                  Viskame epovaiku merre, reageerib selle bisfenool-A ga ja saame terve suure hunniku paate teha komposiitmaterjalidest. Super! Ja nende paatidega korjame kõik prahi ja läga kokku ning sureme ise nälga

                  Aga ausalt öeldes suht rõve ikka...
                  Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

                  Comment


                    #10
                    Vs: plastmassireostusest...

                    See si** ja sodi tuleks kõik sinna tagasi pressida kus ta tulnud on. Vaikses ookeanis ujuvad suured suured plastmassi sodist saared. Enne ei muutu siin midagi, kui maailmakorraldust ei muudeta. Arengumaadel on poogem sellest sodist ja viskavad kuhu juhtub. Googlesse "plastic pollution" sisse lüüa annab vägagi palju jubedaid pilte ja artikleid.

                    Comment


                      #11
                      Vs: plastmassireostusest...

                      ...jah, olgem siis õnnelikud, et Eesti on veel suhteliselt puhas ja mõnus koht elamiseks. Ja katsume seda sellisena siis ka hoida.

                      Comment


                        #12
                        Vs: plastmassireostusest...

                        vaadates netist neid plastiku pilte tekkis kohe teine mõte.
                        plastikud enamjaolt koosnevad 3 aines, süsinik vesinik ja vähesel määral hapnik, lisaks veel kloori fluoori jne.
                        See plast nüüd kokku koguda(mererannast anult boldooseriga vaja lükata).
                        kuumutades umbes 1000C enamus plaste lagunevad süsinikuks ja vesinikuks.
                        Söe matame maha. Vesinik, seda ei pea vist küsima mida teha.
                        Vesinikuga kütaks seda reaktorit ennast ka. Kussjuures ei oma tähtsust mis lisa aineid sisaldab ja mis tüüpi plastikud.
                        Vesinikuga võib liigutada masinaid mis plasti koguvad.
                        Oleks ju räige öko, lisaks saaks pappi ka veel vesiniku müügist.
                        Kilekotid,pakendid jne on näiteks polyetyleen, seal enamus vesinik sees.
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #13
                          Vs: plastmassireostusest...

                          Olen aastaid rääkinud, et plasti (prahi) uputusest lahtisaamiseks tuleb pakenditegijatele panna tingimus, et pakendid peavad olema ohutult põletatavad. Tegelikult põlevad üle 1000 C juures pea kõik plastid ohutuks, ainult seda temperatuuri pole tihti võtta.
                          Aga ma olen vist siiani valedes kohtades rääkinud.

                          Comment


                            #14
                            Vs: plastmassireostusest...

                            Taanis on palju elektrijaamu mis tegelevad prahi põletamisega. Kui ma ei eksi siis on seal prügilasse ladestatavate jäätmete hulk 10% ja lähiaastate plaanis on see 0-ks ajada.

                            aga see ei ole odav lõbu. prügila rajamine on odavam. ja ilmselgelt on veelgi odavam ookeani visata.

                            Comment


                              #15
                              Vs: plastmassireostusest...

                              Esmalt postitatud tsimpa poolt
                              Taanis on palju elektrijaamu mis tegelevad prahi põletamisega. Kui ma ei eksi siis on seal prügilasse ladestatavate jäätmete hulk 10% ja lähiaastate plaanis on see 0-ks ajada.

                              aga see ei ole odav lõbu. prügila rajamine on odavam. ja ilmselgelt on veelgi odavam ookeani visata.
                              Eestis põletab Kunda Nordic plastmassi, pidi odavam kah tulema + öko.

                              Comment

                              Working...
                              X