Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

    Mõnikord saab elektrolüüsi abil roostes keerulise kujuga raud detaile puhastada. Lihtne ning ülimalt efektiivne moodus mis samal ajal ei kahjusta rooste all olevat rauda.
    Praktikas toimib asi kõik 5+, kuid mulle isiklikult pakub huvi ka sael toimuv keemiline protsess - täpsemini jääkproduktid.
    Näiteks, kui kasutada elektrolüüdiks NaCl (söögisool), siis elektrolüüsi tulemusena peaks eralduma veest kloori gaasi?
    Electrolysis of NaCl
    2H3O+ + 2e- = 2H2O + H2(g)
    2Cl- = Cl2 + 2e-

    (Netist võetud, ise ei taipa sellest suurt midagi).

    Kui kasutada aga söögisoodat, siis peaks elu lill olema ?
    Electrolysis of NaHCO3
    2H3O+ + 2e- = 2H2O + H2(g)
    2HCO3- = H2O + 2CO2 + 2e-

    Siiani olen söögisoodat ise kasutanud. Midagi toxilist õhku vist ei paisku gaaside näol ning elektrolüüsilahus peaks ise ka igati keskonnasõbralik olema?

    Ning siis veel küsimus selle kohta, et kui panna + klemmi alla rauatüki asemel roostevaba tükk (+ klemmi all olev ese läheb rooste (hävineb) ning - klemmi all olevalt esemelt rooste eemaldub kui nad lahusesse panna ning alalisvool peale lasta), siis see roostevaba pidi kuuldavasti jällegi mitte keskonnasõbralik olema kuna väidetavalt pidi Cr eraldama? Samas peab see roostevaba tükk seal sigakaua vastu (roostevaba koostis on Fe, Cr ja Ni).
    Ehk on siin foormis keegi Keemia kraadiga ning saab asjasse selgust tuua?

    #2
    Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

    Kui suurepinnalised need detailid on mida elektrolüüsid?
    See kroomiteema vastab osalt tõele kuid vaevalt tonnide viisi materjale läbi töötled? Tegelikult on legeerterase suurem saasteprodukt hoopis nikkel, see on probleemsem kui kroom, igasugu nikli aurud ja muu saast (isegi mehaanilise töötlemise jäägid) on tervisele kahjulikum kui kroom. Kui suured kogused on siis arstlik kontroll aeg-ajalt, vereproovide näol ei tee paha.
    -superradical-

    Comment


      #3
      Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

      Soolaga nüüd küll pole mõtet lüüsida. Sool ise põhjustab ju meeletut korrosiooni. Kui hiljem vähimadki soolajäägid raua pinnale jäävad on ese varsti uuesti roostes. Elektroodiks võid kasutada mõnda raudanumat, see ümbritseb ilusti igaltpoolt ühtlaselt lüüsitavat eset ja ega ta nüüd niiruttu ka suurt elektroodi ära ei söö. Väiksemate asjade lüüsiks võid võtta näiteks koeratoidupurgi. Ühe korra kannatab seda kindlasti kasutada, kui hirm et auk sisse tuleb võid ju selle omakorda pista mingi kausi sisse. Suuremaid asju lüüsides 200L vaati annab ikka jupp aega kasutada enne kui hõredaks jääb.

      Comment


        #4
        Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

        Kõik õige, mis siiani kirjutasid, kui asja veidi lihtsustada. Tegelikult vabaneb hulk erinevaid aineid (kloor, hapnik, kloori oksiidid)
        Roostevabast vabaneb peamiselt Ni2+, kroomi vabanemise potentsiaal on kõrgem ja seda pea ei vabane, kuni niklit jätkub, siiski - ka Ni pole naljaasi, üsna tugev allergeen ja lümfotoksiline.

        On kaks erinevat asja, kas tahad detaili puhastada roostest, või katta galvaaniliselt. Kui ma sain õigesti aru, et eesmärk oli lihtsalt roostet maha saada, siis on söögisooda kasutamine elektrolüüdina mõistlik küll. Tööstustes kasutatakse tihti elektrolüüdina näiteks väävelhapet. Fosforhape on ka asi, mis võtab hästi rooste maha, ilma elektrolüüsitagi.

        Elektroodina võid kasutada söepulka, peab ka OK vastu.

        Comment


          #5
          Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

          Alati on huvi pakkunud muidu veel ka selline asi nagu elektrotsinkimine. On seda mingil määral võimalik ka kodustes tingimustes teha elektrolüüsi teel? Kui on, siis kuidas see välja näeb (mida kasutada).

          Happega saab ka siis muidu edukalt elektrolüüsida? Näit fosforhappega (mingit mürgist jama elektrolüüsi käigus ei eraldu?)?

          Comment


            #6
            Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

            Jah, on võimalik kodustes tingimustes galvaaniliselt tsinkida. Sõltub natuke sellest, mida tsinkida tahad - voolu juhtivat asja on päris lihtne, voolu mitte juhtivaga on rohkem mässamist. Selleks on Sul vaja detaili - läheb - klemmi külge, tsingisoola lahust (sulfaat on näiteks oleks hea, kloriid on paha siin juba kirjeldatud põhjustel) ning anoodiks (+) tsingitükki. See siis kehtib voolujuhtiva detaili kohta (teras nt.)

            Fosforhappe elektrolüüsil vabaneb vesinik ja hapnik, väikestes kogustes võib vabaneda ka fosforit, aga ei midagi hullu. Peamiselt vesinik-hapnik. Siin on mõned näited sadestamise kohta, küll nikli kohta, aga tsingiga käib samamoodi.

            Comment


              #7
              Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

              Kust seda tsinksulfaati saada võiks (või mõnda analoogset ainet). Aga tsinkida oleks vaja jah lihtsalt raudeset.

              Comment


                #8
                Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                Esmalt postitatud cyrix poolt
                ei midagi hullu. Peamiselt vesinik-hapnik.
                Ehk teie nimega paukgaas

                Comment


                  #9
                  Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                  Paukgaas jah. Aga kui ventilatsioon on OK, siis karta pole väga midagi. Ettevaatlik võiks küll olla. Meil kunagi oli keemiateaduskonnas ka praks, kus tehti paukgaasi, pooled ei saanudki pauku kätte, plahvatab üsna kitsas kontsentratsioonide vahemikus ja sädet on ka vaja. Teine asi on see, et elektrolüüsil saadav vesinik ei ole ilmselt eriti puhas - ei taha head pauku teha. Balloonist puhta vesinikuga oli küll päris kena pauk.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                    Peaasi, et lahti läheb, vastasel juhul mõnitatakse terve elu (ja peale surma ka).

                    Comment


                      #11
                      Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                      Esmalt postitatud cyrix poolt
                      plahvatab üsna kitsas kontsentratsioonide vahemikus ja sädet on ka vaja.
                      Vee lagundamisel peaks tulema üsna õige segu ja kui siis suitsu peale tuld ....

                      Tahtsin et ta vähemalt teaks mis on mis.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                        Jah, liiga ettevaatlik ei saa kunagi olla. Aga isegi kui hapnik kõrvale jätta, vabaneb rohkem-vähem kindlasti vesinikku, mis on ka üsnagi hästi põlev materjal ja see, kes sinna juurde suitsuga läheb on loll, vabandust väljenduse pärast. Ja lollidega juhtub niiehknaa igasugu asju.

                        Teemaalgatajale - Kemikaalide ostmisega on üldse keeruline, mõnesid asju leiab väetisepoest, Tallinnas on vist mingi keemiakaubanduse pood ka, paljusid asju saab tutvuste kaudu kooli keemiaõpetajalt ja keemiateaduskonna laboritest. Uude keemiahoonesse kolimisega jäi meilgi laboris üht-teist üle, aga nüüdseks läks juba utiliseerimisele.

                        Mis puudutab üldiselt elektrolüüsi keemiat, siis tegelasi, kes sellest midagi teavad ei ole just väga palju. Olen ise ka kunagi sellega tegelenud ja tekkinud küsimusi nii ise uurinud, kui mõnda asja ka küsinud elektrokeemia õppetooli teaduritelt, aga nemadki ei oska tihti vastata küsimustele, mis ikkagi konkreetsel juhul tekib. Põhiline probleem on selles, et ainete elektroodipotentsiaal sõltub peale standardpotentsiaali ka kontsentratsioonidest ning gaasiliste ainete puhul osarõhkudest lahuse kohal ja nn. ülepingest mida kõike aga dünaamilises protsessis (puudub tasakaal) ei oska keegi hinnata. Ühesõnaga - paljusid asju saabki ainult oletada ja ise proovida, et teada saada.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                          Mis puudutab üldiselt elektrolüüsi keemiat, siis tegelasi, kes sellest midagi teavad ei ole just väga palju. Olen ise ka kunagi sellega tegelenud ja tekkinud küsimusi nii ise uurinud, kui mõnda asja ka küsinud elektrokeemia õppetooli teaduritelt, aga nemadki ei oska tihti vastata küsimustele, mis ikkagi konkreetsel juhul tekib. Põhiline probleem on selles, et ainete elektroodipotentsiaal sõltub peale standardpotentsiaali ka kontsentratsioonidest ning gaasiliste ainete puhul osarõhkudest lahuse kohal, mida aga dünaamilises protsessis (puudub tasakaal) ei oska keegi hinnata. Ühesõnaga - paljusid asju saabki ainult oletada ja ise proovida, et teada saada.

                          Kas oleks ehk võimalik, et selles uues keemiahoones oleks kah nurgakene, kus Riik pisutki soosib uurimisi, et igaseemees ei peaks ise oletama ja proovima? Kes/kus oleks suunav/määrav jõud.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                            Uuritakse ikka igasugu asju, ka uues keemiahoones, aga...mingit läbimurret sarnases valdkonnas minu arvates lähiajal oodata ei ole, sest:

                            Esiteks peaks olema pädevus õpetamisel, mis taastoodab teadlasi ja tekitab õppijates huvi sellele suunale spetsialiseerumisel. Pädevus õpetamisel tuleneb aktiivsest teadustööst, lugemusest ja didaktilisest professionaalsusest - elektrokeemia on üks keerulisemaid keemiavaldkondi ning hetkel seda tudengitele eriti hästi selgeks ka ei tehta.

                            Teiseks peaks olema pädevus õppimisel, et oleks järelkasvu teadlaskonnale. Keemia ei ole hetkel eriti populaarne aine, ning sinna ei kogune palju tugevaid tudengeid, kuna ei ole väga häid töö- ja arenguväljavateid. Selliste poolrakendusteaduslike erialade juures, nagu elektrokeemia, on mujal maailmas ekspertiis ja tulevikuväljavaated koondunud tehnoloogiainstituutidesse, mis siinmail ei ole veel eriti väljendunud võimalus.

                            Kolmandaks - baasuuringute riiklik rahastatus - et saaks uurida ka asju, mis ei pruugi kohe kasutusse minna/raha sisse tooma hakata. Rahastamist ei saa muidugi väga süüdistada - oleks tulemusi, siis ka rahastataks. Kui pole kedagi, kes tulemusi teeks, ei ole ka raha. Ja kui raha ei ole, ei saa ka väga tulemusi. Selles mõttes on kihistumine päris tugev - olen käinud instituutides, kus on aparatuuri kümnete miljonite eest ja teises, kus enamus pärineb aastast 1960 ja sealtkandist. Kui artiklite hulka vaadata on ka erinevus mäekõrgune. Niiet Eesti teadusega paistab nii, et kus on, seal käib ja kus pole, sinna ei paista ka lähiajal. Samas aga - kui kuluefektiivsust vaadata, siis oleme mitme koha pealt maailma tipus, niiet lootusetu pole asi kindlasti.

                            O.T. Vabandust. Aga isiklikult puudutav teema, ei saanud kirjutamata jätta.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Elektrolüüsi puudutav keemia teemaline küsimus

                              ZnSO4 peab vist ise tsingist tegema (kuna valmiskujul seda vist naljalt ei leia käsimüügist). Tükk tsinki 99%'sse väävelhappesse ning mõne aja pärast on valmis? Reaktsiooni käigus vist eraldub ainult vesinik gaasina ning esijalgsest happest jääb alles tsinksulfaat (ZnSO4)?

                              Oskab aga keegi öelda, kust saaks tsinki? Ootaks eeskätt soovitusi sellekohta, et mis igapäevaelus kasutatavad asjad (mida oleks reaalne kätte saada) on puhtast tsingist?

                              Comment

                              Working...
                              X