Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist")

[radiotehnika35]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Ise kasutan 1mm puuri kuna peenemat pole ja neid kalleid ei raatsi osta kuna puurimis vahend(akutrell ja väike padrun mootori otsas) pole kõige paremad mul ja 1 puur on juba niimoodi otsa saanud.

HSS puurid ei ole kallid. Seal kus neid ise ostan on olemas alates 0,2mm hind 4eeku/tk.
Kõvasulam/karbiid on (suhteliselt) kallis.

[A.R.]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Mina käisin vanasti puure ostmas Moskvast Dsrsinski ausamba tagant poest.
Kui ära murdus, siis sellest teritati frees. Nendega freesisime plaadi jooni.

Aga nüüd on selline väike trell 27 V, ca 5 cm pikk.
Saab Tartu Tiigi poest. (tegelikult on mul seal 13,5 V toitmas.
Nende "tsangedega" ots. Pidin ikka panema vana mikoskoobi külge, et siis on hea üles-alla liikumine.

Puurina on hea see puur, mis on otsast peen ca 3 mm ja siis jämedam.
Tsentripuur või midagi sellist oli nimi. Kahe puuri otsaga selline.

[tazavi]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Mida te kõik nii hirmsasti puurite, et nii jämedaid puure kasutate? OK, juhtmete jaoks on arusaadav, kinnitusaukude jaoks on isegi vähe 1,5mm...aga neid ei ole ju nii palju? Hoopis rohkem ju auke kuhu lähevad komponentide (näit.transside ja mikroskeemide) koivad? Mul põhilised puurid 0,3; 0,6; 0,7; 0,8; 0,9; 1,0mm...sealt edasi on väike osa ainult auke.
Täitsa huvitav . Kõik tegelevad nii suurte asjadega ?

huvitav oleks teada, mida kodukasutuses nii väikse auguga tehakse? viasid? komponendi jalg ju ei mahu 0,3-sesse auku.. Ise olen kõik suuremad ja väiksemad asjad 1mm puuriga ära lahendanud, pärast lihtsalt nats rohkem tina ja korras ta ongi

[radiotehnika35]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

huvitav oleks teada, mida kodukasutuses nii väikse auguga tehakse? viasid? komponendi jalg ju ei mahu 0,3-sesse auku.. Ise olen kõik suuremad ja väiksemad asjad 1mm puuriga ära lahendanud, pärast lihtsalt nats rohkem tina ja korras ta ongi

Via-d jah. SMD puhul siis niisugused, mõningal juhul saab kasutada jämedamat puuri kuid näit. 0805 pad-ilt läbiviiku teha muidu jube jama...
Üldse see läbiviikude kasutamine on porno ja jama-hea tulemuse saavutab päris keerulise ja peene nokitsemisega-üldiselt see on siiski rohkem ajasisustamine ja enese rahulolu eesmärgil.
Tarvis oleks läbivasetust...kuid...niikaugel kui see kevadel oli...on see ka praegu ... Mõningast lugemisvara olen lugenud kuid tehnoloogia läheb üsna kulukaks-kas on kodusnokitsejal seda vajagi?


Pidevalt on tulnud ette, et isegi keskealised ja vanemad mehed küsivad: "mis asi ja milline on "karbiidpuur"", mõni lausa vihastab kui rääkides puurimisest ei räägi mitte ""puuriga" puurimisest" vaid "karbiidpuuriga puurimisest"
Igaljuhul niisugused need on: http://www.foto24.ee/album/49127/s1

[Padasonic]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Ma olen ühtesid ja samu puure ca 20 aastat teritanud. 10x luubi all teemantviiliga mõned korrad lükata ja peaaegu nagu uus. Ma tean küll, et rakised-nurgad-värgid, muidu olevat ilmvõimatu. Kui puur katki läheb ja spiraalist siiski mingi könt järgi jääb, siis on rohkem nohisemist aga asja saab sellestki. Umbes aastal 89-90 sai ostetud 2 komplekti puure 0,5-1,2mm. Igat mõõtu 5 tk karbis. Need on ikka hirmsasti tööd teinud aga lähematel aastatel pole neil lootustki pinsile jääda. Seejuures täiesti "tavalised" puurid.
Minipuurpink on samuti 25+ aastat vana. Kolme kiirusega. Kõige nobedam oli vist 3000rpm. Kui vaja ainult paar auku lasta, või ei mahu puuritav plaat puurpingi alla (näiteks mõne inseneride ämbri likvideerimiseks lisadetaili viisakamal paigaldamisel), siis kasutan vana kantava lintmaki 12V kerimismootorit, millele sai nelja kruvi lisamisega "padrun" tekitatud. Puurib edukalt ja 0,5mm puure on ainult paar tükki selle abil kildudeks lastud.
Aga olgu, ma rohkem ei levita siin väärõpetust.

[radiotehnika35]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

teemantviiliga mõned korrad lükata

Hm, kas siis tegu tavaliste HSS puuridega või karbiid? Ma karbiidil olen proovinud teemantkäiaga-tulemusteta . Ise seda ikka põlve otsas tõenäoliselt pea võimatu teritada. Aegade jooksul neid ikka katki läinud, jääb vaid paar mm pikk könt-see oleks ideaalne aga teritada enam ei saa, vähemalt käevahel mitte.
Eriti suureks probleemiks on see vene karbiidpuuride puhul-need on juba uuena liiga pika puuritera osaga-hea oleks see kohe uuene lühikeseks teha-et lõikeosa jääks vast 3-4mm, siis hoopis väiksem oht puuri murda.
Lääne omadest olen näinud 0,1mm puuri mil oli vaid 2,2mm tööosa, ülejäänu oli jäme tagumik .

>>> Väärõpetusi pole veel nagu kohanud-igal inimesel oma töövõtted, eks eri moodi saab ja ei saa 100% ütelda, et ei saa-vähemalt enne kui pole ise seda selgeks õppinud ja proovinud .

[A.R.]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Ise seda ikka põlve otsas tõenäoliselt pea võimatu teritada.

Kui me trükkplaate freesisime, siis oli seal üks proff graveerija. Tema teritatud puur-freesid pidasid vastu ca 80 m joont.
Kõik teised tegid täpselt samuti, aga tulemus oli sõltuvalt mehest 30-50 m.
Ka oli näpuvahel teemantkäiaga teritamine.

Aga ära muretse. Alguses, nii esimesed 20-30 aastat, ei tule välja, aga siis hakkab juba mõni asi õnnestuma.

[radiotehnika35]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Aga ära muretse. Alguses, nii esimesed 20-30 aastat, ei tule välja, aga siis hakkab juba mõni asi õnnestuma.

Seda nüüd küll ei oleks tahtnud kuulda. Õnneks neid puure saab ka odavamalt kui ELFAs...isegi kui need 500 auku puurivad enne purunemist on tulemust arvestades tegu ikkagi ära tasunud kraamiga .
Huvitav oleks näha seda käsitsi teritamise protseduuri-ilmselt on see teritamine sama asi nagu tavapuuridel-mõni teritab küll näiliselt õigesti kuid puur on ikka sama "terav" või "teravam" kui enne teritamist.
Vanadest teemadest hakkas ka silma, et need puurid kestavad tehase tingimustes tuhandeid auke, 8000 on silma jäänud paljude tööstuste andmetest-huvitav, palju suudab see puur teoreetiliselt puurida amatööri kasutuses (kui katki ei lähe) reaalselt ? 20 000 auku?

[A.R.]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Huvitav oleks näha seda käsitsi teritamise protseduuri.

Toda meest vist enam ei näe. Teritmised toimusid 85.-87. a. ja ta oli juba siis vanem mees.

Aga hiljuti oli mul vaja ühe mobla kinnituskruve välja puurida ja
siis sealt pimedate kombinaadi eest metallipoest otsiti mulle igasuguseid puure.
Siis põhiliselt vastupäeva käiguga. Polnud kallis ja neil oli neid igasuguseid.
Nii ja naapidi.

[velts]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Mina olen kasutanud juba üle 30 aasta ise kokkuklopsitud "puurmassinat" GAZ69 kojamehe mootorist ja kuni 6mm puuripadrunist. Puurmasinat hoian pihus, sest ta vibreerib pisut. Pihust puurimine on sarnane dremelile. Jäik kinnitus lõhub palju puure. Põhiline puur on 0,7, kasutan jämedamate aukude puurimiseks ka 1,0, harva vastavalt vajadusele ka jämedamat. Trükiplaadi kärnimisest püüan hoiduda, sest see põrutab augu ümbert vase lahti. Vene ajast on mul veel diagrammi paberit millel on ruudustik sammuga 2,5 mm. Vene kividele oli see ideaalne aga väljamaa kivid on sammuga 2,54mm. 14 ja 16 jalaliste kividega kõlbab ka 2,5 samm aga suuremaarvuliste kivide jaoks 2,5mm enam ei istu. Varemalt mainisin, et kärnimist ei poolda.Sellepärast kinnitan joonise papile ja aukude kohad torgin nõelagapapi sisse. Et nõel ei teeks väga suurt auku teen seda toimingut mõne vana ajakirja peal. Nüüd märgin naaskliga esimese augukoha ja puurin plaadi nurka augu. Pistan sinna näiteks takisti jalast traadikese, järgmise augu puurin juba papitükki kasutades diagonaalnurgast ja pistan sealt ka läbi traadikese. Nüüd on aukude võrgustik papitükiga kaetud ja alustan plaadi puurimist läbi nõelaaukude. Väiksema plaadi jaoks piisab kahest august, suurema plaadi puhul võib ka rohkem neid olla. Nõelaaugud papi sees asendavad kärne ja nõelaga toksitud joonis on täpsem kui kärnitud.

[Eggy]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Kusjuures see 2.54mm vahega ruudulise paberi saamine ei ole üldse raske, loominguliselt tuleb läheneda. Ükskord oli endal tavalist ruudulist paberit vaja ja ei leidnu, googeldasin siis 2 minutit ja leidsin lehe, kus paned ruutude parameetrid paika ja genereeritakse PDF fail mille prindid välja just selliste ruutude-ristkülikutega nagu isu on.

[Padasonic]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Hm, kas siis tegu tavaliste HSS puuridega või karbiid? Ma karbiidil olen proovinud teemantkäiaga-tulemusteta.

Sel ajal, kui need ostetud sai, ei teadnud enamus puurijatest mingitest HSS- või karbiidpuuridest midagi ja karbil pole ka mingit täpsustavat kirja. Lihtsalt metallipuurid ja kõik. Suure vaevaga oleks saanud hankida mingeid kuldset tooni espetsiaalseid elektroonikatööstuses kasutatavaid puure. Kuna teadjad ütlesid, et need on kallid ja lähevad kole kergesti katki, siis ei hakanud punnitama. Mul pole vaja päevas tuhandeid auke puurida ja kas ühe suurema plaadi puurimisele läheb 5 või 10 minutit (tegelikult kipub rohkem minema, sest vahepeal vaja erinevat mõõtu puure vahetada nii 3-5 korda), - pole aja peale puurimisvõistlus.
Aga kui ma paneks oma puurid masinasse, mis mitukümmend tuhat tiiru minutis teeb, siis oleks karbitäis varsti otsas, sest sellisel kiirusel läheb "tavaline" puur mehiselt kuumaks ja siniseks ning kulub mühinal. Sellises masinas kasutatavat puuri peab ka täpselt teritama, sest iga vale teritusnurk on saatuslik. Karbiidpuuri pole proovinud teritada, sest puudub igasugune vajadus nende järele. Iseasi, kui ma hakkaks trükkplaate tööstuslikes kogustes tegema. Enne suuremat puurimist lükkan puuriotsad luubi all mõned korrad teemandiga üle ja puurivad sahinal. Aga vanasti oli teemant kõige kõvem materjal ja peaks ikka karbiidist pikapeale jagu saama. Võibolla on vahepeal jõudude vahekord muutunud.

[A.R.]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Vene ajast on mul veel diagrammi paberit millel on ruudustik sammuga 2,5 mm.
Vene kividele oli see ideaalne aga väljamaa kivid on sammuga 2,54mm.

Kunagi oli meil tehtud SKB-s sisestuslaud, kus olid traadid täpselt 2,5 mm sammga.
Aga siis tuli välja et need millimeeterpaberid ei olnud kõik ühesugused.
Füüsika instituudi laos oli ca 20 rulli. Neist üks oli ÕIGE. (1,5 m peale.)
Katsusin niisutada, sain pea 3 mm paberi.
Õnneks on trükkplaadid tavaliselt väiksemad.

Nüüd on vajadusel saanud seda aluspaberit, võrk, 3 ringi joonega koos,
PostScript keeles lihtsalt kirjutada ja siis ise printida.

[vax]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Mul on tehtud kõvaketta mootorist väikeste asjade teritaja, väga lihtsalt - 25mm teemantketas keskmest 3mm poldiga külge ja vatitiku karbist korpus ümber. Mootorit juhib suvaline mudelimootori 10A ESC koos servo testeriga.
Asi teeb ilma kuumenemata päris korralikke pöördeid ja temants omab mootori otspinna näol väga täpset aluspinda. Mikroskoobi all saab ka kõige peenem puur uueks.

[Elektrik]

Vs: Puuridest ja puurimisest (lahutatud "vaese mehe trükkplaadist&quot

Noh, pildid siis minu puurimisest. Felchi värvimuusika parandatud trükkplaat. Vanad pildid, aga dremel koos alusega ikka sama.
Nii puurin mina.

http://img26.imageshack.us/img26/1718/pilt3.jpg
http://img26.imageshack.us/img26/5844/pilt2x.jpg
http://img685.imageshack.us/img685/8128/pilt1.jpg

Arenguruumi veel on, nii plaaditegemise kui ka puurimise osas.

1mm HSS puur dremeli otsas siis..