Päikeseenergia effektiivne kasutamine

[erku]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Ma poetaks sõna sekka pööramisest.
Kunagi 90. alul sai teenuse korras valmistatud sati taldrikute jalgu, nii tavalisi kui ka pööratavaid. Mootori ajameid ei valmistanud, need ostis klient ise, aga kogu alus koos pööra-pea ja kinnitustega sai tehtud. Põhimõte ju sama- pööramisel peab asi järgima teatud kindlat fikseeritud horisonti (horisont on teatud kindla parameetriga kõverjoon).

Siis, samuti peaks saama ka teha ajamit mis pööraks päikesepeegleid. Küll selle vahega, et iga teatud aja tagant tuleks horisondi punkti kõrgust muuta, kuna päikese trajektoor muutub kogu aeg.

Suur häda ja probleem oli pööra moororite ja mehaanilise ajamiga (reeglina harjadega mootor ja tiguajam trapetskeermel). Need ei kannatanud üleval tuule käes meie niiskust+külmust ja kiilusid halbade ilmadega pidevalt kinni.

Kuulsin hiljem et üks klient oli oma 3m läbimõõduga panni pannud pöörama hüdraulikaga (piltlikult), st et oli pannud auto tulede pesuri pumba ringi ajama trahvoõli ja taldriku küljes solenoidid lülitasid väikeseid silindreid. Seda ma kahjuks ei tea kuidas ta asenit mõõtis, sest pööretelugejat ta enam kasutada ei saanud.

[reuter]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Lp. reuter, ehk midagi selle taolist http://cgi.ebay.co.uk/BZ-MPPT500-500...ht_1528wt_1165 hind on igatahes soolane. Kas MPPT laadijat saab kasutada kui on p-aneelid ja tuulegeneraator?

Hind on selline vahepealne. Hiinast saab tunduvalt odavamalt, aga kui läänepool ringi vaadata, siis reeglina on ikka kallimad

Natuke uurisin seda värki, tuulele MPPT ei sobi. Pm kasutada saab, aga tuulikut ei tohi koormusetta jätta. Seega on sellele parem kasutada kontrollerit, mis kogu ülejääva energia kuskile soojuseks kütab. Viskad lisatennid boilerisse ja voilaa.

[vtl]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Mõnda aega tagasi just arutasin ühe astronoomist sõbraga, kuidas muutub päikese teekond taevas erineval aastaajal, et kõige optimaalsemalt päikesepaneeli keerata.
Nüüd leidsin sellise netilehe, kus üks tegelane oli 6 kuu jooksul "pildistanud" päikese teekonda üle taevalaotuse. Tehnika selleks oli üsna lihtne: võttis konservikarbi, torkas pisikese augu küljepeale ja pani sisse tüki fotofilmi, mille tulemusel valmis lihtne pinhole kaamera. Karbike oli tagaaias juunist detsembrini. Tulemuseks pilt, kus on näha päikese teekond taevas kuue kuu jooksul. Nagu artikli lõpust võib lugeda, on sarnaseid eksperimente tehtud ka varem.
Link ise ka: http://helpmyphysics.co.uk/wordpress/?p=276

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Kui nüüd vaadata vtl'i lingitud pilti siis tundub et kaks asendit, suvine ja talvine elevatsioon on justkui piisav, kuna päikesepaneelid ei ole nii suunatundlikud kui satipannid. Kui talveasendis arvestada ka lumepeegelduse võimalusega (lumelt peegeldub tõesti arvestatav kogus valgust) siis võib ka talvine tootlikkus olla mõistlik.

[A.R.]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Huvitav pilt.
Kui vaatan kuidas päike liigub siis minu aknast vaadates jääb
sinna teekonna alla kümmekond sellist maja.
Kuidas teda seal pildil nii järsult muutuma saadi?
Poolusel tehtud pilti saab ette kujutada, ekvaatoril ka.
Aga see?
Hakka või maketti tegema.
Kohutav, Päike ja Maa liiguvad nii keeruliselt.

Kui kasutada sellist ristikujulist, 5st elemendist andurit, foto elementi-takistit ,
saaks peeglit kahe mootoriga panna päikest jälgima. Täpselt jälgima.
Tegelikult jälgiksime siis kiirguse maksimumi.
Öise liikumise võiks vast siiski teha automaadiga, tagurpidi.

Kui juhtute mõnda tähetorni siis seal on näha kuidas juba mitu sajandit
vedasid teleskoope mööda taevast kellamehhanismid.

[OSX]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

A.R. kas pole ohtu et selline pidevalt reaalajas kiirguse maksimumi tagaajav süsteem tarvitab saadava lisaenergia lihtsalt oma tarbeks ära? Või isegi vajab juurde pilvisema ilmaga? Kui nii siis saame kasu asemel kahju kuna süsteem läheb keerukamaks = kallimaks, vähem töökindlaks. Kas võimalik juurdevõidetud energia on seda kulutust väärt?

[A.R.]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Arvutasin siin mõni aeg tagasi sellise süsteemi energeetilist tasuvusaega. Oli umbes 17 aastat.
On ja ei ole. Hinnanuks oleks tarvis teada ka süsteemi tööea parameetreid.

Aga vaatame seda probleemi natuke teisiti.
Inimene paneb kokku sellise süsteemi, mis on võimeline Päikest jälgima.
Siis ta omandab ju arusaama sellest mehhaanikast, elektroonikast, programmeerimisest?
Nii on meil ju tegu juba natuke ettevalmistatud tehnikaala inimesega.
See mõtlemisvõime omandamine kaaluks ülesse nähtud vaeva.
Mängurobot on muidugi palju keerulisem aga alguseks ikkagi asi.

See oleks täitsa tore kursusetöö teema. Mõnes tehnikakoolis.

[Shele]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Ma arvan, et päikesepaneele ei pea pidevalt päikese poole keerama. Tõenäoliselt aitab, kui nihutada kord tunnis. Ja sobiva kaare (vertikaalis, igapäevaselt) saab teha lihtsa sablooniga. Ja iga nädal võib sada sablooni kergitada/langetada. Sellise asja saab programmeerida kalendrina ja kasutada saab suvalisi mootoreid, mis võtavad energiat vaid lühikeseka ajaks.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Teise vaatenurga suhtes olen nõus 100%.

Meenub nagu oleks ka Karutec enne oma lahkumist siit foorumist huvi tundnud sarnase süsteemi suhtes, mõistagi mitte seda otse välja öeldes.

Kui kellegil oleks kaks identset paneeli siis saaks isegi teha suht lihtsate vahenditega võrdleva katse, kus üks paneelidest oleks mingis optimaalses asendis ning teine paneel oleks kasvõi käsitsi seadistatav, näiteks mingi kindla ajavahemiku jooksul, 15minutit või pool tundi näiteks. Kui koondada siis mõõdetavad andmed pingest ja/või voolust ühte tabelisse, saame arvutada ühe päeva näitel mingi erinevuse isegi välja.

Ma oleks ise nõus olema see tola kes pool ööpäeva passib ja üles kirjutab kuid mul on vaid üks paneel kahjuks.
Mõnel ilusal nädalavahetusel poleks see küll teab mis segav ettevõtmine.

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Karutec katsus selgitada et planeetide liikumine on ettearvutatav sajanditeks.
See on suhteliselt uus avastus.

http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Kepler

Aga kui:
1. Mul on 4 "paneeli". Sellised 4x4. Laevad akusid.
Nendega võiks selle katse läbi viia.
2. Võib võtta ka ühe paneeli ja mõõta ära energia sõltuvus nurgast.
Lisaks mõõta hommikul, päeval, õhtul. Nädala jooksul.
Edasi on juba arvutuse asi.

PS
Mul olid mõõtmed cm.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Andreie postituse tõttu teema lõpu poole lisan siia karu küsimuse, http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...l=1#post299527

Tegelikult küll, ka ühe paneeliga saaks teha võrdlevad mõõtmised. Lihtsalt tuleb kasutada üht asendit mis vastaks nn optimaalsele ning on fikseeritav, teist asendit aga tuleks võtta vastvalt päikese asendile. Kui paneel kinnitada pööratavale teljele mis on "optimaalse" asendi tõusunurgaga risti siis hakkaks mõõtmine juba imiteerima ühe mootoriga juhitavat süsteemi.

Jääb veel üle mõelda milline oleks fikseeritud asendi parameetrid : tõusunurk ja orientatsioon ida/lääne suhtes, arvestades et tegemist oleks mingi teatud keskmisega päikese näilise teekonna suhtes. Ettepanekuid?

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Kui oleks vaja parameetreid nurkadest päikese suhtes siis:
Võiks joonistada sellise ringidega märklaua, tõmmata raadiused
Kanda raadiustele kraadid.
Panna see paneeli tasapinda ja kinnitada tsentrisse varras.
Varda varju suund määrab kaldesuuna ja
varda varju ning varda pikkuse suhe kaldenurga cosinuse.

Päikese käes peaks see "mõõteriist" töötama.

[vtl]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Huvitav pilt.
Kui vaatan kuidas päike liigub siis minu aknast vaadates jääb
sinna teekonna alla kümmekond sellist maja.
Kuidas teda seal pildil nii järsult muutuma saadi?

Ilmselt oli film mööda kopsiku seina kaarekujuliselt, moodustades ülilainurkkaamera.

[A.R.]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Ilmselt oli film mööda kopsiku seina kaarekujuliselt, moodustades ülilainurkkaamera.

Maja nagu pole välja venitatud? See mind häiriski.

[Padasonic]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Ma olen ka paar aastat hoogu võtnud, et olemasolevat paneeli katsetada. "Sihtimiseks" mõtlesin kasutada väsinud laserpea fotodioodide maatriksi. Kõikvõimalikke poolpiduseid plaadimängijaid vedeleb ju igal pool ja mul töö tõttu väsinud laserpäid ka üksjagu. Aga see tundus liiga kõrgtehnoloogiline. Kui vahepeal vihma sajab, siis saab masinal mõistus otsa ja peaks ikka igaks juhuks paneeli oletatavasse punkti keerama. Või kui tuulise ilmaga tuleb pilv pilve järel, siis selline sähvimine ajab jälle juhtme kokku. Kõige parem tundub ikka mõne aja tagant vastavalt etteantud trajektoorile nurkade korrigeerimine. Päikesekell pole küll eriti täpne aga paneeli näpu vahel keerutades tundus, et ebatäpsusest tingitud kadu on tühine. Kui vastavate ülekannetega mootorid (või samm-mootorid) kogu aeg paneeli kruviks, siis muutuks sääst miinusmärgiliseks. See oht on niigi olemas, kui paar nädalat järjest paksud pilved taevas, nagu viimasel ajal järest enam juhtub. Peaks vist mingi laia nurgaga fotoandur olema, et pilves ilmaga üldse mitte mootoreid asjata suristada.