Päikeseenergia effektiivne kasutamine

[mesilane]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Endiselt pole lahendatud paneelist tõhus energia saamine.

Veepaak katusele - tõhus Elektriks muundamine on madala kasuteguriga.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

On tõhus küll. Kuniks ära külmub.

Siis hakkab mõte liikuma et oleks võinud teha kollektori katusele, täita selle mingi antifriisiga ning paak oleks soojustatuna pööningul (või mujal sobivas kohas).
2x600liitrit säärane süsteem toodab täna juba niivõrd et muud kütet 120m2 elamine ei vaja.
Varsti ei ole selle soojaga eriti midagi teha, siis võiks seda hoopis elektriks muuta Peltieri elementide abil. On keegi Peltieri kasutamist mõelnud? Lisaks paneelidele ja tuulikutele võiks ju midagi sellist olla.
Saadav energia ei oleks eriti hüpleva iseloomuga, teatud kogused oleksid saadaval ka pimedal ja tuuletul ajahetkel. Veepaagid käituksid nagu aku, olles samal ajal tiba loodussõbralikumad (jättame suletud süsteemis oleva antifriisi välja).
Kombilahendusena mind see isegi huvitaks.

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Veelgi lihtsam oleks osa katust klaasiga katta katusekatte asemel ja selle alla veepaak. Ei mingit antifriisiga mässamist. Kui edasi mõelda siis veepaaki on vaja vaid tarbevee jaoks ning passiivmaja kontseptsioon leiabki, et kui teha aknad enamuses maja lõunaküljele siis on võimalik tagada et maja küte ongi balansis - keskmine päike kütab keskmiselt maja otse ära. Soojuspumpa vajatakse öise aja jaoks kui konstruktsioonide soojusmahtuvusest ei jätku või kui päikest ei ole. Lisaks teeb soojuspump tarbevett ning aitab temperatuuri tasakaalustada. Muidu passiivmajal on arvestatud, et suvel seda päikest liiga ei saaks siis katusekate räästaga ja akende paigutus on valitud niimoodi, et suvel eriti palju päikest sisse ei paistaks.
Passiivmaja põhimõtte ainus häda ongi, et seda saab edukalt kasutada uute majade ehitamisel, sest vanade puhul on ümberehitamine roppkallis. Kui aga katusel on plaan katet vahetada siis oleks mõistlik päiksekütte tegijatel mõistlik arvestada ja teha vajalikud muudatused.

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Paak on katusel, suvel saab ka õhtuseks pesemiseks enam-vähem sooja vett. Kollektorit ei ole, aga plaanin teha.

Hetkel on siiski vajadus saada olemasolevatest paneelidest elektrit võimalikult suure kasuteguriga.

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Üks võimalus on peegliga seda suurendada kuid kui ületad max voo siis pigem põleb paneel sisse.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Reuteri soov on siiski saada jälile efektiivsele laadimiskontrollerile, vastuseid selles suunas aga nagu eriti pole.

[Marti]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Ei lugenud välja mis see algne hind tuli?

[reuter]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Mille hind?
Komplektse kontrolleri hind, mis hetkel oleks saadaval, saaks 20kEEK kanti, aga sellel on šunt tüüpi laadimine.

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

saada jälile efektiivsele laadimiskontrollerile

Kui meil on akud, siis on enamvähem täpselt teada, kuidas neid parimal viisil laadida saab.
Kui meil on päikesepatarei, siis ka selle tunnusjoon on teada.
Patarei koosneb paljudest pisielementidest, mis on järjest-rööpi ühendatud.

Kui neid ühendusi kommuteerida, oleks võimalik saada suhteliselt sobiv reziim.
Võimalik on valida nii akude kui allikate järjestikust arvu.
Kui lülitiks on releed (väike kontaktitakistus), mis pulsi peale ümber lülituvad ja enam ei tarbi,
võiks saada üsna kõrge kasuteguri.

Vähemalt võiks see lahendus tasuda arvutust.
Ei usu et muundamine annaks paremaid tulemusi.

Nii VÕIKS ju saada teha?

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Akusid on mul 4x12V vahepealsed sillad on peidus järelikult on võimalik saavutada kommuteerimisega nimipinged 12V, 24V ja 48V. Paneele on 4. Need on hermeetiliselt suletud ja neid retsima ei hakka. nende kommuteerimisel oleks võimalik ideaaloludes tunnusjoone õiges alas saada pingeid ca 17V, 34V, 51V ja 68V. 51V juures jääks üks paneel kasutamatta ja seega ka 25% energiast. Tegelikud pinged võivad aga oluliselt erineda antud pingetest, sest päikese langemisnurk ja valgusviljakus minu tarbimiskoha jaoks pole konstantsed. Kõigele lisaks liigub ka see maksimaalne punkt sõltuvalt erinevatest keskonnatingimustest. Selle kõige tõttu oleks vaja kõrge kasuteguri jaoks seadet, mis suudaks pidevalt jälitada seda maksimaalset võimsuspunkti ja saadud energiat "sobitama" tarbijale, mis minu olukorras tähendaks fikseeritud pingele maksimaalse voolu tagamist.

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Ma ei mõelnud niivõrd seda hetke olukorda, vaid kuidas seda asja saaks "õigesti" ajada.
Paistab et on valed akud valede paneelidega.
Aga oleks ju võimalik TOOTA sobivaid paneele SOBIVATELE akudele.
Palju seal 17 V elemente järjest on?

20000 eek tükist peaks ju olema võimalik. Isegi natuke vähem.

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Teoreetiliselt on võimalik toota, kui akud tühjenevad kuni 60%-ni ja päike paistab konstantse intensiivsuse ja nurgaga. Nagu me teame, siis seda ei ole võimalik saavutada.
33W paneeli väljundpinge tühijooksul oli pilves ilmaga ca 14V, heledas päiksepaistes risti langemise nurgaga sai pingeks ca 21V. Talvel jääb vist see pingepunkt paika, aga voolu jaksab paneel rohkem toota.
Eelnevate asjaolude põhjal tundub, et see 17V ongi neil see "õige" pinge 12V nimipingega plii/geelakudele. Pinge järgi kontrollides võib sellise paneeli otse akule lülitada ja siis aku täitumisel lahti ühendada. Selles mõttes on kõik korras, saab ja on isegi teatavatel ilmastikutingimustel väga kasulik, kui paneeli maksimaalne võimsuspunkt on aku tegeliku pingega samal pingel või natuke kõrgemal. Vähegi eredama valguse puhul aga kasvab märgatavalt paneeli teoreetilise ja tegeliku võimsuse vahe. Eriti suureks saab see kasvada talvel suure külmaga, kui päike on ere ja lumi selle valguse paneelile aitab suunata.

[DVDRW]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Kõige kiirema tasuvusaja saab kui kasutada päikest sooja vee kütmiseks isetehtud kollektori abil.
Minu projekt läks maksma ~1000kr. tasuvusaeg ~2 aastat. Nüüd lähebki kolmas suvi, ehk siis nüüd teenib juba kasumit. ~700W/m2 annab see. Kollektor on 2 m2. Ehk siis kui päike paistab annab see 1400W (arvutatud veekeedukannu tarbimise mõõtmise põhjal)

Päike -> elekter on tänapäeval veel mõttetu oma ~20a tasuvusajaga.
Eesti energia elekter on selleks liiga odav

[reuter]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Kolin kohe vee peale ja kingin paneelid sulle, kui oskad öelda, kuidas see vesi kompaktselt minu sõiduriista liikuma paneb ja ka võimsuse tagab.

Katusepinda jagub, kui aega kah jaguma hakkab, kaalun kollektori tegemist. Seni aga püüan endiselt lahendada muundamise probleemi.

[mehka71]

Vs: Päikseenergia effektiivne kasutamine

Äkki keegi viitsib seletada võrguinverteri nõrku külgi ja millega peab arvestama. Muundamis kadu on siililegi selge, aga kuidas käituvad põhivõrguelekter ja inverteri elekter oma vahel? ETTE TÄNADES!