Päikeseenergia effektiivne kasutamine

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Minu lolli mõistuse järgi võivad erineda kõigepealt amplituud ja sagedus, siinuse faas ja siinuse moonutus.
Sagedust annaks sünkroniseerida põhivõrguga, amplituudi saaks hoida samal tasemel, kuidas aga siinuse kuju ja moonutuste erinevus praktikas mõju avaldab? Pole sellele eriti mõelnud.

Ilmselt on ka see tähtis kas tegu on elektri suunamisega põhivõrku või tarbimise jaotamine. Kui saaks nii et põhivõrgust võetakse vaid puudujääv energiahulk siis oleks süsteem täitsa hea, kuid kas inverter saab olla sedavõrd adaptiivne et järgida kõiki põhivõrgu parameetreid "on the fly" ja korrigeerida enda väljastust?
Põhivõrku toodetud energia suunamist ma parem ei hakka üldse nuputamagi, EE selle üle eriti ei rõõmusta nagunii.

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

On ka seadmeid, mis suudavad suht täpselt jagada koormust erinevate allikate vahel, aga minu haardeulatusest jäävad need välja. Küll aga saan ma maja elektrit plaanida nõnda, et kõik väiketarbimisahelad saaksid lülituda inverterile, kui päikest/akut piisavalt peaks olema. Teoreetiliselt oleks võimalik ka mitmeastmeline süsteem teha, kus ahelaid lülitatakse inverteri otsa vastavalt saadaolevale päikesele, aga see on juba natuke kõrgem matemaatika ja eeldaks ka ahelate koormuse mõõtmist. Mõõtmine pole iseenesest keeruline aga kõikide tulemuste summeerimine ja lihtsalt kohandatava algoritmi väljatöötamine on kaugelt üle minu võimete.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Aga võibolla siis pigistada silm kinni muundamiskadude suhtes ja teha süsteem nii et põhilised tarbijad oleksid alaliselt inventeri taga ning laadimisenergiat võetakse vajaduse tekkel põhivõrgust juurde? Inverter oleks siis sobivalt dimensioneeritud, mingid keerukad tarbimisalgoritmid jääksid mängust välja. Lahendad liigse tühjenemise korral laadimise võrgust ja peakski süsteem olema lollikindlam. Põhivõrgu energia maksumust arvestades võiks ju nii teha? Pealegi - looduslik elekter tuleb ju nii ehk naa muundada.
Kukkus väga loll mõte välja?

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Kaugeltki mitte loll mõte ja tegelikult olen ka ise natuke seda kaalunud. Asja saaks korraldada, kui selles koosluses oleks 2 eraldi muundamisahelat. Kompaktse süsteemi sees on reeglina üks trafo, mis pinget ülespoole või allapoole muundab, korraga ei õnnestu hästi.
Teine teema on muidugi selle piiri määramine, kus maalt peab võrgust juurde võtma.
Esialgu katsun päikese võimalikult tõhusalt akudesse toppida, siis vaatan, mis ülejäänust edasi hakkab saama

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Viimasel ajal tuleb järjest juurde tarbijaid, mis on nõus madalapingelise alalisvooluga.
Neis saaks toita ilma erilise muundamiseta.

Ainus 1-wire kivi mida mul on õnnestunud osta oli akulaadija.
Kaks A/D muundajat, üks pinge teine voolu jaoks.
Kui see pista vana PC külge (100 eek tükk) saab sinna kirjutada lihtsa C programmi,
mis vool suunda ja pinget jälgib. Ja lülitab mis vaja.
DOSi või Win 95 all on see tehniliselt lihtne.

Hoopis teine lähenemine oleks selle paneeli kommuteerimine.
Kas oleks võimalik kindlaks teha selliste paneelide
ühe elemendi parameetrid ja elementide koguarv.
Hakka või netist otsima
Need oleksid ilusad algandmed mõtiskluseks.
Eriti see, et miks neid EI TOODETA mugavamatena.

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Tavalise releega saab ka teha kaitserelee, mis voolu suunda (pinge suhtes) oskab jälgida. Kui saab juba releega, saab ka OV või transistoridega teha. Relee eelis on suurim töökindlus, kuid suur omatarve, transid või OV-d on energiasäästlikumad.
Tegelikult teeksin ma asja palju lihtsamalt, sest liigne seadmete arvuga jõuame lõpuks sinna, kus rohkem auru kulub abiseadmetele kui asjale endale. Seega ajaksin ma asja lihtsamini, süsteemis on üle ja alapinge relee. Ülepinge relee ülesanne on kuhugi sokutada liigne päikeseenergia (aka veesoojendi või radiaator) mida ei saa enam akudesse mahutada (liigpinge hakkab edasi akus keetma ja kiiresti manalateele saatma), alapinge relee lükkab akudele järgi akulaadija, et kaitsta neid liigtühjenemise eest, ühtlasi selle ahelaga on tagatud probleemivaba päikeseenergia tarvitite varustamine. Nagu näete pole mingit hüper-super juhtelektroonikat vajagi.

[raivo]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

sünkrooninvertereid ( hoiavad end võrguga sünkros ) täiesti toodetakse aga kas nii piiratud võimsusega , pole kindel. seejuures on 2 probleemi : esiteks kui pole vastavat lepingut EEga ei tohi energiabilanss minna negaiivseks, ehk EE võrku ei tohi energiat saata; teine probleem on esimese erijuhtum, nimelt kui EE võrgus pole pinget, peab EE võrgu inverterist lahutama. Kuna kodutarbija võimsusgraafik kipub hüplev olema on kompenseerivat süsteemi keerukas teha, see tähendaks et süsteem oleks kaetud energiamõõdikutega ja üle jääva energia jaoks oleks dünaamiline koormus ( küttekehad ntx).
On olemas ka tüüritava väljundvõimsusega invertereid millel väljundvõimsus sõltub sisendpingest, aga ega seda sisendpinget dünaamiliselt tüürida lihtsam ole.
Lihtsam tuleb jaotada koduvõrk kaheks, nagu eespool juba soovitatud :nn. suurevoolu võrk ( köögitehnika peamiselt) ja nõrkvoolu võrk ( meedia, arvuti, eluks vajalike süsteemide toide) .
nõrkvool käiks läbi UPSi, mille võib ka ise kombineerida ostes toiteploki, akud, inverteri ja lisades tuulegeneraatori v päikesepaneelid. Nagu juba eespool öeldud, energia mis akudest üle, tuleb kütteks vms kulutada.
Kogu krempel tahab muidugi ka juhtimist, s.t. mikroarvutit vms, PC unustame ära, see võtab rohkem energiat kui päikesepaneel toodab. Kui lisaenergiat ei toodeta, ehk tuult ega päikest pole, ja akude laetus langeb alla seatud normi ( X %) peaks ka nõrkvoolu ümber lülitama otse EE võrku, sest AC/DC > Aku > DC/AC ahea kasutegur pole vist väga kõrge.

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Alapinge releega saaks kommuteerimist teha ka ilma akulaadijata, alla alapinge lülitatakse päikeseenergia tarvitite grupp otse võrgupingele. Sel juhul on eeliseks ühe liigse muundusastme kadumine, kuid puuduseks ümberlülitamisel tekkiv särtsukatkestus. Ilma katkestuseta saab teha vaid sümistorlülititega, kuid isetehtuna on need väikse töökindlusega, valmislahendused aga kallid. Sünkrooninverter oleks sama asi (kuid selle hind!?).

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

See ümberlülimine pole probleem. Ühikas panin arvuti ja teleka jaoks relee, mis klõpsas seinapistikust valgustiahelale, kui esimeses toide millegipärast katkes. Toimis hästi, arvuti ega teleka töös mingeid muutusi ei täheldanud. Ülejäänud seadmeid häirib see ilmselt veel vähem.
Alapingereleest on üksi vähe, tarvis oleks ka seda ülemist piiri reguleerida ja ka võimaldada vajadusel võrgust laadida.

"raivo" on asjale pihta saanud. Paneelid on olemas ja talutava suurusega akupakk ka. Nüüd ongi vaja veel tõhusat päikselaadijat ja hea, kui see oleks inverter/laadijaga samas kestas ja alluks samale mikroprotsessorile.

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Kuidas selle süsteemi energiabilanss on?
Palju päevas siis keskmiselt saab? aga nädalas keskmiselt.

Palju on elamises tarbijaid, mida annaks kohe otse alalisest toita?
Valgustus, pliit. vast ka arvuti, TV.
Küte, külmutuskapp.

Sealt ajalisest nihkest tuleb siis ka akude kogumahtuvus.

Kui päike "rikki" läheb,
siis on seda EE võrgu, trafo ja alaldi abil lihtsam asendada kui
ise 220 V 50 Hz teha.

Alalise (pinge) kasutuse poole liikumine paistab nagu suundumus olevat.

[OSX]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Mikroarvuti võibolla ei pruugigi teab mis palju kulutada, kui kasutada CF "ketast" ja sellist emmet - http://www.mini-tft.de/xtc-neu/produ...Mainboard.html
siis võib energiatarve olla ka ca 10-12W kandis ilma ekraani kasutamata. Muidugi tuleb ülearused kellad/viled keelata.
Kui kasutada teda nagu "targa maja" osana siis näeksin justkui mõtet.

Kui palju tarbiks mitte-PC juhtimine?

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Kui alapinge relee lükkab tarvitid otse võrgupingele siis akud jäävad ilma koormuseta ja päikesepaneel hakkab neid laadima, kui laeb (kui päikest on). Kuid igal juhul need akud ei tühjene. Seega pole akulaadijat vaja.
Ülepinge releed on nagunii vaja akude kaitseks, et sa neid üle ei keedaks.
Võib olla tuleb hüstereesi teha, et kui päiksepaneel omab nõrka voolu ja jõuab üle alapinge sätte piisavalt kiiresti laadida siis relee ei hakkaks plõksima vaid võtaks ehk natukene ülevalt.

[reuter]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Ma ei tea, palju saab, sest pole veel asju üles pannud. Kui saabun kodumaale panen üles. Paraku teada saamiseks oleks ikkagi vaja kontrollerit.
Otse toitmine on tore, aga pinge on madal ja sellest ülekandekaod. Mul ei tule paneelidest ka tühijooksul 100V välja, seega otsetarbimine jääb ära. Vb kaugemas tulevikus mõtlen, kuidas nt 216V nimipingele üle kolida ja siis otse suuremat osa kodust toita... Trafod ja asünkroonmootorid tahavad paraku ikkagi vahelduvat

Arvuti võib ju tarbida 10...12W, aga täiturid tulevad sinna lisaks. Miski kiibi otsa ehitades saaks koos täituritega tarbe vb alla 10W. Mul pole vaja mingit ulmelist graafilist liidest, manuaalne nupust keeramine + dioodskaala või 2 rida vedelkristall mõne nupukesega oleks täiesti piisav

akusid on vb vaja laadida selleks, et ka vihmase ilmaga masin kuurist välja sõidaks. Eriti ei lohuta, kui mitu päeva on vihma olnud ja akud ei kavatsegi üle veerandi välja anda

[A.R.]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Paraku teada saamiseks oleks ikkagi vaja kontrollerit.

Miks?
Kui koormad aktiivtakistusega ja mõõdad päeva jooksul pinge saad arvutada nii keskmise võimsuse kui koguenergia. Ilma igasuguse kontrollerita. Ainult arvutiga ühendatud voltmeetrit on vaja.

[kalvis]

Vs: Päikeseenergia effektiivne kasutamine

Muidugi soovid on suured ja sulle on tõesti vaja vaid kontroller või arvutijälgimist.
Muidu piisaks sinu juhtumil kaugjuhitav või ajareleega akulaadija vaid lisaks panna, mis lükkab täiendava laadija taha igaks juhuks. Või jääd algse väljapakutud lahenduse juurde, kus akulaadijad kui päikeseenergia tulevad samaaegselt akudele peale, mis variandi ma algselt välja käisin.