Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

idee

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    idee

    Vahel tekivad igast mõttevälgatused.
    Tekkisi siis selline, raketimootor, pmst hübriid tüüpi ainult et vahetatakse kohad oksüdeerijal ja kütusel. Hübriid mootoris on kütus parafiin vms ja oksüdeerija N2O või O2.
    Need raskesti saadavad ained. Idee tekkis aga et kui panna parafiini asemele amooniumnitraat või kaaliumnitraat ja N2O asemele propaan või butaan.
    Kahjuks aga google andis 0 infi selle kohta. Peaks asi hea olema sest lähteainete tihedus on suurem. Et kas ma olen esimene kes sellele mõtleb või on mu mõttes mingi suur bug.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    #2
    Vs: idee

    Tahad raketti ehitada või lihtsalt mõlgutad õlle kõrvale mõtteid :P
    Idee tasandil võiks ju asi töötada, kno3 eraldaks põledes hapnikku ning sinise tulelondi saatel läheks rakett taevapoole. Seda asja funktsioneerivana tööle saada on paraku aga suht keeruline. KNO3 peaks olema paigutatud siis raketi allaossa kus toimub põlemine ning olema paigutatud sinna nagu kolb silindrisse kus keskelt jookseks tal läbi auk millest läheks läbi butaan. Kno3 on aga kristalne aine mis ei hoia hästi kuju ning kui põlemisprotsess hakkab lüüakse see põlemiskamber kno3'st arvatavasti lihtsalt tühjaks.
    Üks võimalus oleks kno3 kuulveskis peeneks jahvatada ning siis 5% vett juurde panna ning pressi all talle kohe õige kuju anda - sellest saab peale kuivamis väga tugev tükk. Kuid ma ei näe kuidas selline hübriidrakett oleks parem, kui näiteks musta püssirohu peal tehtu? Ehituselt hulga lihtsam ning butaani vahetab välja süsi ning väävel (veel lihtsamini saadaolevad asjad).
    teine asi selle hübriidi puhul pähe kargab on see, et kuidas gaasi õiges koguses peale lasta?
    viimati muutis kasutaja qwerty; 23 m 2010, 10:52.

    Comment


      #3
      Vs: idee

      Mul on ka üks idee. Võimalik et kuskil siin mainitud juba seda, aga igaljuhul mõte liikus selles suunas, et pesuruumis äravoolutoru vahetada mingi meetrine jupike alumiiniumist toru vastu näiteks, see teadupärast hea soojusjuht ja siis sinna ümber kerida seesama vasest peenem veetoru, või kui soojendab piisavalt, siis toru alla paralleelselt vedada. Tekib hea soojusülekanne sedasi. Tagantpoolt laseks boilerisse vee sisse sinna spiraalis ümber alumiiniumist kanalka keritud toru. Peaks selline sujuv soojusülekanne tekkima. Pesemas käies jookseb äravoolu miski pea 30 kraadine vesi lihtsalt minema, saaks 5 kraadi kandis kanalivee mingi 15 kraadini juba soojendatud, lühendaks see boileri seesoleku aega tunduvalt ning seega ka elektriarvet. Kogu see krempel lomulikult soojustada kenasti ja peaks igati kasulik vigur saama.
      otsija

      Comment


        #4
        Vs: idee

        Selliseid asju on eri variatsioonides tehtud kümneid aastaid. Mingis ehituspoes olen isegi müügil näinud.

        Comment


          #5
          Vs: idee

          Või raiska. Peaks täitsa silmad lahti hoidma. Ehk tead ka lisada palju sellised soojendada jaksavad vett ülespoole?
          otsija

          Comment


            #6
            Vs: idee

            ei mõlgutanud ja kohe ehitama ei jookse kuigi tegelenud nende asjadega mingi aeg.
            Esiteks gaasi kogust reguleeritakse düüsiga ja hübriid on tiba ebaeffektiivne sest puutepindala suureneb kütuse põledes.
            Väävel ja süsi on paha idee, põhjus on selles et see põleb liiga kiirelt. Lisaks väga ebastabiilne.
            Ise mõtlesin rohkem ammooniumnitraati, sellel on sulamis temp madalamal kui lagunemis temp ja saab ilusti vormi valada. habras on ta küll aga vast mitte hapram kui parafin mida ka kasutatakse.
            Kunagi seganud kokku amooniumnitraati ja diislit (tol ajal ma ei teadnud misasi on ANFO, polnud vene keemiaõpikutes ja arvutit polnud), mu segu oli ka oluliselt paigast ära, lendasi helesinise leegiga 30-40m kõrgusele ja tehes sellist omapärast "raketi" häält.
            Amooniumnitraati kasutatakse väetisena, maapiirkonnas saab seda pangega soodsalt. Butaan või propaan oleks olemas valmis baloonides, vastavalt raketi suurusele.Peaks välja arvutama kas 40-l balooniga saab orbiidile .Katsetamiseks peaks võtma 100ml butaani.
            Ammooniumnitraat laguneb N2O ehk sama mida hübriidid läbi aegade on kasutanud.

            Süüdata saaks kui lisada yles otsa amooniumnitraadi ja söepulbri seib, see on selline väga aeglane püssirohi.

            Sest vahet pole mida põletad kas hapnikus butaani või butaanis hapniku.
            NASA ju ka arendab metaani keskonnas töötavat reaktiivmootorit, mäletamist mööda kütteks oli vist CO2.
            viimati muutis kasutaja murphy; 25 m 2010, 23:17.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment

            Working...
            X