Veider digiTV

[murphy]

Vs: Veider digiTV

Analoog ja digi on vahe selles et asjad mis kasutavad resonansi siis analoog data edastus on palju aeglasem kui digi. Say. Saadetakse 1, täis power, võnkeringis (kas antenni ahelas vms) tekib võnkumine, say nüüd lükatakse saatja välja. Signaal ei kao kohe võnkeringist 0-i ja sealt jamad algavadgi. Frequency hopping (spread spectrum) asjadega saab veel rohkem nalja, kui on vähegi mingeid järelvõnkumisi kukub kohe edastuskiirus sest vigade arv suureneb.
Ehk teeks siis katse keegi teine. Sama elementide arvuga ja sama spektri vahemikuga LP ja yagi. Mõõta signaali tugevused.
LP pole lihtsam ehitada. Kõik elemendid peab ühendama. Yagi puhul oli aga et sai Al pulga kohe läbi PVC toru ajada. Seepärast ma üldse kirungi neid, lihtne teha aga ei tööta või töötab halvasti. Iseasi kui õiged need calcid on.
Aga pikka viha ei tasu pidada, ma pole ka pro aga toetun faktile mida praktilised katsed näitavad .
Aega yle jääb mingi hetk katsetab veel korra seda yagi. Teeb kõu seadmele RX antenniks. Siis saab juhtmeid ringi tõstes veenduda. Ehk keegi pro pakub välja joonised ehituseks. Elemendid on üksteisest isolaaritud ja 6mm Alumiinium varras.

[aqv]

Vs: Veider digiTV

...
'Yagi ja tema kloonid on ikka väga kitsa riba mäng. Kui Sa veel kasutad nn. U sobitust, siis kitseneb sagedusriba veel. ....

Midagi ei kitsene U-aasast (või äkki kellelgi siiski). U-aasaga sobitatakse silmusdipooli 300 oomine lainetakistus kaabli 75 oomise lainetakistusega. Sirgdipooli (2 sirget pulka) lainetakistus on 75 oomi ja siis pole sobitust vaja.

http://en.wikipedia.org/wiki/Dipole_antenna#Coax_balun

http://en.wikipedia.org/wiki/Dipole_antenna#Short_dipole

edit:

http://en.wikipedia.org/wiki/Balun#Autotransformer_type

[Shele]

Vs: Veider digiTV

Neid viiteid tuleb mõttega lugeda. lihtne, kahest osast koosnev dipool on SÜMMEETRiLINE 75 oomi.
Kokskaabel on ebasümmeetrilile ja nende korrektseks ühendamiseks tuleb lisaks U aasale lisada veel veerandlainetrafo, sest see sümmetriseerib U aas on 300 oomise takistuse jaoks. Silmusdipool on (kui ta osad on ühepaksused) on juba 300 oomi. Nii nagu seal esimesel pildil kujutatakse võib kokskaablit ühendada, kui signaali on ülearu.
Oluline on, et kõik need U aasad ja veerandlainetrafod on arvestatud ühele kidlale sagedusele. Ka antenn on seda ja kui need kokku panna, siis on kaks resoneerivat asja ja sagedusriba kitseneb veel.
Laiaribalised on ferriitjunnist trafoga sobitused.

[OSX]

Vs: Veider digiTV

Analoog ja digi on vahe selles et asjad mis kasutavad resonansi siis analoog data edastus on palju aeglasem kui digi. Say. Saadetakse 1, täis power, võnkeringis (kas antenni ahelas vms) tekib võnkumine, say nüüd lükatakse saatja välja. Signaal ei kao kohe võnkeringist 0-i ja sealt jamad algavadgi.

...??

Ebatavaliselt ... imelik jutt. Nagu laksu alt tuleks.
Igasuguse RF saatmise juures on olemas selline asi nagu kandesagedus, seda ei lülitata digisaatjas mingite bittide taktis! Kandesagedus on pidev signaal. Antenn võtab vastu nimelt seda kandesagedust, tal pohlad mida see kannab - analoogi või digi või pudru. Sellest mida edasi kantakse saab sotti tuuner, kui on digi siis võetakse seda, kui on analoog siis võetakse seda.

Kui katsetad kõule Rx antenniks siis millega teed TX kanali? Kui see saab mingi krt teab mis olema ja kokkuvõttes süsteemis andmed ei liigu siis on jälle yagi süüdi?

[murphy]

Vs: Veider digiTV

modulatsioon FM jõuab lõpuks signaaliks ilma kandesageduseta.Seal kasutatakse CRC-d et veenduda õiges paketis ja andmeid ka taastatakse veakorrektsiooni abil. Anyway eeldab see signaali mis tuli saatjast. Digi asjal on olemas bitrate. Mida suurem bitrate fix sagedusel seda vähem perioode kandesagedusest kasutatakse per bit. Nüüd on vaja say 10 poolperioode kohta 1 bit. Igasugune võnkering silub aga signaali ja muudab müra ja signaali suhet. Pole kasu tugevast signaalist kui lisaks saad sa hunniku müra. Proovi, pane kõu seadmesse 450Mhz peale häälestatud võnkering lisada, mitte 1 bit ei liigu kuskile.
Kõu seadmel on 2 otsa, RX ja RX/TX. Viimasel on sisemiselt vahel mux TX ja RX osa vahel. Seega kasutab sama antenni. Katse ajaks 2. RX otsa lahti jätnud ja RX/TX katsetanud võrdluseks hetke LP antenni mis töötab. Kõu puhul muidugi hea kui on TX ja RX eraldi, siis ei kasutata muxi. See annab ideaalolukorras 2x kiiruse vahe.
Bitrate määrabgi ära andmeedastus hulga. digiTV-l on hunnik infot topitud palju kitsamasse ribasse kui analoog asja puhul.Sagedus jäi ka enamvähem samaks.

Mine või osta mõni uus yagi tüüpi antenn võrdluseks digi TV kohta.
Igaljuhul yagi nii kõu kui wifi ja nordic 2,4GHz modemid puhul oli pointless.
Ühesgi kalkulaatoris pole näinud erinevust TX ja RX asja jaoks. Ehk leiad mõne seda kinnitava fakti?
Vb ajan tõesti jura aga reaalseid teste ja kirjandust paluks vastu mu kogemustele yagi osas.

[OSX]

Vs: Veider digiTV

modulatsioon FM jõuab lõpuks signaaliks ilma kandesageduseta.Seal kasutatakse CRC-d et veenduda õiges paketis ja andmeid ka taastatakse veakorrektsiooni abil. Anyway eeldab see signaali mis tuli saatjast. Digi asjal on olemas bitrate. Mida suurem bitrate fix sagedusel seda vähem perioode kandesagedusest kasutatakse per bit.

Valus, valus on lugeda.


Nu räägin siis kus kohast see analoogne siinussignaal mängu tuleb.
Esmalt lihtsustatud plokkskeem DVB-T saatjast - http://upload.wikimedia.org/wikipedi..._tx_scheme.svg
Selle ahela lõpus, enne antenni minekut on moodul nimetusega DAC and front-end.
Mis seal tehakse? "The digital signal is transformed into an analogue signal, with a digital-to-analogue converter (DAC), and then modulated to radio frequency (VHF, UHF) by the RF front-end." See raadiosagedus ongi kandesagedus ehk siis Carrier Frequency. "The occupied bandwidth is designed to accommodate each single DVB-T signal into 5, 6, 7, or 8 MHz wide channels."
Nii ok saime signaali õhku. Mis edasi? Vaja ju vastu võtta, kuidas? "The receiving STB adopts techniques which are dual to those ones used in the transmission. The analogue RF signal is converted to base-band and transformed into a digital signal."
Pane tähele, see jutt pole mitte lõpetatud analoogtelevisiooni kohta, hoopis meite tänane DVB-T töötab nii.
Palun, kuidas saab puududa kandesagedus?? FM modulatsiooni ei kasutata sellel puhul. Kasutatakse OFDM nimelist tehnikat.

[murphy]

Vs: Veider digiTV

ok jh DTV osas kodutöö tegematta. Seleta parem miks yagi ei tööta ja lp töötab. Informeeri kust pärineb su eri ehitus TX ja RX antennile? Põhimõtteliselt hakkas huvitama kumb siis parem kui võrrelda samade mõõtmetega ja enam vähem sama elementide arvuga antenne. Ehk lingid ka koha kust saaks mõistliku hinnaga võimendita yagi antenni eestis. LP-d terve turg täis. Teeb praktilised katsed, sama kaabel, sama suund ja sama kanal. Kumb annab parema signaali.

[OSX]

Vs: Veider digiTV

Nu ma ei või krt - kirjutan pika jutu ja tuleb postitamisel mingi jura et ma pole sisse loginud - samas kui akna ülaservas kinnitab et olen...

Võtan mingi aeg uuesti ette ja kirjutan teksti ette valmis - kolme sõnaga ei saa tehnikas kõiki asju seletada, kui siis ainult slaavlased!

[reuter]

Vs: Veider digiTV

Yagi plussiks on suur võimendus ja selektiivsus küljelt tulevate signaalide suhtes. Suunadiagramm on (väga) kitsas, külgedel parasiitsed "libled" on väiksed. Puuduseks on antenni kasutatavus ainul väga väikses sagedusvahemikus. Sealt võib ka probleem tuleneda. Kui antenn on "liiga täpne" siis tema ribalaius on väike ja laiaribaline signaal ei mahu läbi
Logo töötab laiemas vahemikus. Vahemiku määravad elementide pikkused. Selle vahemiku laiendamisega paraku kaotame võimendust (diagrammi kiir jääb lühemaks) ja ka antenn muutub tundlikumaks külgmistele häiretele.

Logo katteala on reeglina mõlemast otsast tunduvalt eemal reaalsest vastuvõetavast/saadetavast signaalist, seega probleme antenni töötamisega ei tule. Yagi puhul aga peab täpselt teadma, kui palju ja mis sagedusel saadetakse. Isegi mõnekümne megahertsi ulatuses kõrvalekaldumine võib anda juba oluliselt tunda

Olenematta signaali tüübist, levib õhus siiski analoog, nagu ka lõppkokkuvõtteks on audiovisuaalne väljund analoog. Järelikult saab seda võimendada antenniga, lisada selektiivsust võnkeringiga jne

[OSX]

Vs: Veider digiTV

Yagide valik mis DVB-T jaoks mõeldud - http://www.digi-shop.ee/PublishedSer...ew&groupID=342
Küsi julgesti, mees on ka muideks siinse foormi liige kuid "hoiab madalat profiili".

Yagi antenne soovitan vaadata kahes osas - esmalt poomi ja direktorid reflektorid, need moodustavad süsteemi mida vaadelda lainejuhina. Teiseks siis vastuvõtu element, paigutatud lainejuhti. Võimeline töötama ka iseseisvalt kuid siis puudub võimekus. Element on tavaliselt UHFis kas silmusdibool või sirgdibool. Viimast kasutatakse kas täislaine diboolina (tuntuim meile nn "poola rest") või 1/2 laine diboolina. Silmusdibool on lainetakistusega 240-300 oomi, sirgdibool teoorias 73 oomi, praktikas 60-75 oomi.
RX ja RX/TX erinevus. ...Lihtne, lainetakistus on erinev! Saatjad reeglina eeldavad et antennisüsteem on sappa ühendatud 50 oomine, mitte 75 oomine. Peale selle mõni saatja võib väljundis evida ka alaliskomponenti, sellist ei tohigi ühendada silmusdibooli külge. Sestap siis julgem on kasutada sirgdibooli.

Nüüd logoperioodilisest antennist. Kõige madalam vastuvõetav sagedus määratakse 1/2 dibooli mõõtmega, kõige ülemine samuti samamoodi, selliselt tekibki nn "kuuseke". Tuleb välja et logoperioodiline on lihtsalt eriehitusega 1/2 sirgdibool!
Kuna erinevad elemendid toimivad üksteise suhtes direktoritena siis omab sageduskarakteristk mõningast tõusu sageduse kasvades. Ja nüüd ühendamisest - 1/2 laine sirgdibool ühendatakse kaabliga otse, ilma sobitusi kasutamata. Miks? sest sobitus võib olla ebatäpne, põhjustab kadusid. On keegi nänud logoperioodilist koos sobitusega? Mina ei ole. Sestap võime ka yagi süsteemis 1/2 sirgdibooli ühendada otse kaabliga, TX võimelisel tuleb kasutada 50 oomist kaablit muidugi. Sirgdibool andestab kergelt vead lainetakistuse väärtusega, silmus aga mitte. 50 oomise süsteemi tarvis peaks silmus olema hoopis 200 oomine.

Kui meil on kasutada silmusdibooliga yagi siis seda võime rahus ümber ehitada sirgdibooliks, lainejuhi parameetrit ei muutu sellest milline element vastuvõtjaks on.
Silmusdibool on tegelikult relikt ajast kus sagedused olid madalamad, silmus ehituslikult mõõtmeid arvestades oli tugevam, kasutatav kaabel (lapik) oli suure takistusega, vene oludes ka saatja lisamine oli raske - poliitiliste põhjustel ju saatjat olla ei tohtinudki. Tänased uuemad UHF antennid kasutavad põhiliselt juba ikka sirgdibooli. Täna vahetatud Iskra X elementidega antenn näiteks oli sirgdibool, kaabel ühendub otse elementidele.

[murphy]

Vs: Veider digiTV

nojh TX/RX jaoks kasutasingi kõu puhul sirgdibooli kui yagi katsetasin, selle sobitusega olen ma kursis. Vale lainetakistusega antenni ja kaabli kooslus ei tööta never.
Logo aga võib ju koosneda ka 1 pikkustest elementidest kui fix sagedus. Näis hangib antenni, 1 tuttaval vaja saab enne temale paigaldamist võrrelda, kui müüakse ju siis töötavad. 11 elementi logo on ka võrdluseks olemas.
Teoreetiline küsimus et kui teha logo täis lainepikkusel elementidele siis vist lainetakistus sõidab paigast ära, samas võimendus peaks 5+ olema.
Plaanis ka 4x4 elementi (1m pikkus elemendil) helix ära katsetada, See aga nõuab suti rohkem vaeva.
Eks kui katsetatud saan panen siia kirja mis tulemus on.

[Shele]

Vs: Veider digiTV

Jutt hakkab tõele lähenema. Kui on huvi, mul on mõned venekeelsed raamatud igasuguste antennide ja fiidrite (ja süsteemide) kohta. Võin laenata, sest siia neid ümber kirjutada (koos joonistega) pole mõtet.
Paar märkust: on ikka dipool (mite b). Ja logoantennidel on koksiga ka ikka sümmetriseerimine: kaabel veetakse koos varjega ühe kollektortoru sisse.
Inimene õpib kogu elu,.... .

[vanemleitnant]

Vs: Veider digiTV

Valus, valus on lugeda.

Mitte dibool vaid dipool.
Isand Shele märkas enne...

[OSX]

Vs: Veider digiTV

Ka tühipaljas diPool sobitatakse - kaabel veetakse läbi ühe elemendi toru, joodetakse sissepoole jäävast otsast varje. See sobitus aga ei ole kummagil juhul teab mis täpne, logoperioodilisel on see rohkem esteetika küsimus - kui panna kaabel väljast otse ninasse töötab kah, detsibellides mõõta pole juhust olnud, katsetamist aga on ette tulnud. "Ninna kargamisel" läheb käest ära alles siis kui sinna ühendatakse kaks kaablit - eelmisel nädalal nägin sellist jagamis inimese juures. Analoogile kõlbas( kahele telkule), digiboxile aga oli liig.

[A.R.]

Vs: Veider digiTV

On olemas monitore millel on video ja helikanali sisend. Sobiv pistikupesa.
Kui võtta selline monitor ja digiboks - kas siis saame kokku televiisori?