Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Keegi siit õppinud inseneriks?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Keegi siit õppinud inseneriks?

    Kooli/eriala valik käimas ja vaja otsuseid teha. Ehk on teist siit keegi õppinud või õpib mingit sarnast ala, siis oleks hea kuulda kogemusi/soovitusi:

    Nimelt olen ise mõelnud minna inseneriks(või siis mõni spetsialist). Täpsema valdkonna peale, tõsi küll, on vaja mõelda. Mis valiku raskeks teeb, on see, et huvisi on paganama palju ja seetõttu spetsialiseeruda oleks nagu keeruline. EHk seotult midagi informaatikaga ka.

    Huvitun nt programmeerimine, mängu tegemine (sinna alla kuulub progremine, tekstuuride tegemine, helid, animeerimine, kontseptsioonid jne, terve mäng ühesõnaga), elektroonika (panna nt kokku ise igast vidinaid, sellel alal hetkel küll uus ja võhik kuid huvi on), multimeedia (igast veebidisain, üldse igasugune kujundamine, helide ja animatsiooni loomine), erinevate tehniliste lahenduste kasutamine (nt oli uudis et roboti põhjal uuritakse kuidas kalad ujuvad. Minu arust oleks leidlikum kasutada kalade peal "motion detection" meetodit - ühesõnaga erinevate lahenduste leidmine ja kasutamine erinevates valdkondades), Eelistan ka mitmekesist töökeskkonda, mitte ainult lauataga/arvutitaga toimetamist


    Esmane valik on silma jäänud Elektroonika ja bioonika TTÜ-s,
    mis hoiab endas päris mitmeid valdkondi ja tundub ka huvitav. Et on informaatikat, elusloodust, elektroonikat. Seetõttu, kellel sellega kogemusi võiks rääkida, õppejõududest, õppimisest, koormusest, erialaainetest, hilisemast praktikast jms!

    Teisena ehk Eesti Maaülikoolis Tehnotroonikat. Suhteliselt sarnane eelmisega. Kuigi sellest täpsem pilt puudub, mida ta endast kujtab, saab siis mingeid nö roboteid teha ??

    Siis oli mõte siis multimeedia alale. Kuigi sellel ei ole näha otsest inseneri kutset, huvitab see siiski ja alalõpmata tuleb vabast ajast mõnele nõu anda ja lahendusi pakkuda kuidas üks või teine värvilahendus, animatsioon ja helide kokkumäng võiks olla teistmoodi. Koolina pakuti mulle BFM-i.

    Või üldse mingi IT alane - arvutisüsteemid vms. Kuigi see vb liiga arvutikeskne. Meeldiksid sellised laiahaardelisemad. Päris arvuti taga olla ei taha, meeldib muid asju ka nokitseda. Arvuti oleks abivahend!

    Insener lummab ka seetõttu, et vb kui toimub spetsialiseerimine, siis hiljem saab alati teisi asju juurde õppida, mehhaanikat, sidet vms, seepärast oleks taoline valik hea, saab end erinevatel aladel täiendada ja sellega seonduvalt jälle uusi lahedusi otsida.

    Kui on teisi koole ka kus miskit huvidega sinnakanti erialasi(inseneriks õppimine) õpetetakse, siis oleks hea nendest ka kuulda. Samas kui on teada anda erialadest, millest vb kuulnudki pole, siis on ka need teretulnud.

    #2
    Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

    Soe soovitus, mine õpi seda eriala, mis sulle südamelähedane ja huvitav.

    Comment


      #3
      Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

      Multimeediat saab õppida näiteks Pärnus Saksa Tehnoloogiakoolis (DTS), õppeaeg 2 aastat, aastane õppemaks 22 000.- ja õpitakse Mac arvutitel (iMac).
      Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
      Konfutsius

      Comment


        #4
        Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

        Võid uurida ka Mehhatroonika eriala. Siin olen omadest kogemustest ka kirjutanud.

        Comment


          #5
          Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

          Ise õpin Tehnotroonikat EMÜ-s.Esimest aastat. Esimene poolaasa oli minu arvates huvitavam. Kõige paremad ja huvitavamad loengud olid õppejõuga, kellel nimeks Mart Hovi. Ta oskab panna inimesi kuulama ja kaasa mõtlema. Kuid on üsna karm. Kahjuks oli ka esimesel semestril selline õppeaine nagu ökollogia?! Sellest ma aru ei saanud mida teeb inimene ökoloogiaga, kes pm õpib inseneriks. Siis üks raske aine (minujaoks) oli joonestamine. Õppejõuks on V.Tusti. Loengu on igavad ja raamatupõhised. (Loeb raamatust rasket teksti ja vaja kiirelt konspekteerida seda). Füüsika kui selline aine oli meil koos TÜ omadega. Suhteliselt raske. Meie kursuselt sai läbi ainult 1/3. Praksid igal ainel (poolaastal oli vist 6- 7 erinevat ainet) vaheldumisi loengutega. Kõige huvitavam jälle Mart Hovi oma. Kujutas endast ette tekstitöötlust, raskemalt tasemel. Lõpus ka lihtkoeline programmeerimine. (HTML)

          Teisel poolaastal uus tunniplaan ja uued ained. Kohe, mis silma hakkas ja huvi pakkus oli programmerimine. Aga pettusin kohe algul. Esiteks kaks nädalat "programmeerisime" paberil ja teiseks õppejõud oli naine, kes ei tununud olema tasemel. Tegime lihtsaid skeeme a la kui jah siis j2rgmine ja kui ei sis end või algusesse. Õppejõud joonistas skeemi üles, kuid seal tegi ta juba kaks põhimõttelist viga. Programmeerisime Visual Basicu keeles.

          Kõige huvitavam aine teisel poolaastal kujune inglise keel. Õppejõud oli väga lahke ja meeldiv inimene. Oli küll nõudlik, kuid normid olid täidetavad. Aine sai sooritatud hindele A.
          Üks igav aine ka. Materjali teadus. Mina selles asjas võlu ei näinud. Loengud olid kuulatavad, kuid praks oli surmigav. Õppejõud Lemmik Käis rääkis 2 tundi jutti ja monotoonselt. See oli väsitav.

          Üldmulje on hea ja seltskond oli ka muhe. Paraku endal jääb üks aasta vahele. Vaja EV eest seisma minna.
          Julgen soovitada.

          Edu valiku tegemisel!
          Kogun vanu emaplaate ja mälusid. Tartus tulen ise järgi. 5689 seitse 375

          Comment


            #6
            Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

            Esmalt postitatud crypton poolt Vaata postitust

            Esmane valik on silma jäänud Elektroonika ja bioonika TTÜ-s,
            mis hoiab endas päris mitmeid valdkondi ja tundub ka huvitav. Et on informaatikat, elusloodust, elektroonikat. Seetõttu, kellel sellega kogemusi võiks rääkida, õppejõududest, õppimisest, koormusest, erialaainetest, hilisemast praktikast jms!
            Minul on seda TTÜ bioonika ja elektroonika õppimise kogemust kogunenud juba viis aastakest .

            Esimene aasta on kõige raskem. Eelkõige seetõttu, et näiliselt on vaba aega palju ning aja planeerimisel tehtud vead avalduvad alles eksamisessioonil. Kui keskkoolis kulusid viimased eksamieelsed nädalad puhtalt ettevalmistumise tarbeks, siis TTÜ-s kuhjub kogu koormus just nimetatud aega. Semestri viimase 4 nädala (kokku 16 + 3 nädalat eksamisessiooni) jooksul toimub umbes 80% kontroll- ja arvestustöödest ning laboriaruannete kaitsmistest. Põhjuseid on mitu, pedagoogilist laadi põhjenduseks võiks pidada väidet, et kui aine programm pole lõpuni läbitud, pole ka midagi kontrollida.

            Paljude jaoks saavad kirstunaelaks füüsika ja matemaatika. Viimasel ajal on nimetatud ained (2 füüsikat ja 5 matemaatikat) tõstetud teise aastasse. Mõlemad on tegelikult õpitavad ja läbitavad, kuid ainult siis, kui õppimisega kohe semestri alguses alustada ja korralikult loengutest ja harjutustest osa võtta. Esimesel semestril on nüüd vist ka loengutel osalemine kohustuslik.

            Nüüd ainete igavusest ja huvitavusest ka natuke. Õppekavas leidub aineid, mis tunduvad lihtsalt augutäitena ja tuleb n.ö tuimalt ,,ära teha". Samuti on aineid, mille läbimisest ei jää midagi külge, kuna need on läbitavad ilma sisust täielikult aru saamata või lihtsalt sisult pealiskaudsed (,,Sissejuhatus...."). Teiseseks põhjuseks on aine temaatika liigne laiahaardelisus ja liiga piiratud aeg, mille jooksul toimub iseseisev töö. Viimastel aastatel on olukord kodulaborite* levimise tõttu paranenud. Seevastu nn. projektiained annavad palju teadmisi ja kogemusi. Selliste ainete keskseks teemaks on mingi suur (kodune) ülesanne ehk kursuseprojekt, mille lahendamine eeldab iseseisvat õppimist, õpitu sisu mõistmist ja rakendamist. Tavaliselt on aine läbimiseks vaja sooritada ka eksam ja kaitsta oma projekti, kuid põhiline tähtsus on ikkagi projektil (näit. 40..60% lõpphindest). Sellisteks õppeaineteks on näiteks ,,Informaatika II", ,,Mehhatroonika" (MHK0030), ja ,,Kiipdisain".

            Kõige väärtuslikumaks kogemuseks pean ,,arenguhüppeid". Informaatika kursuste (sisuliselt programmeerimine + UML) alguses oskasin vaid elementaarset HTML-i, kuid poole aasta pärast tegelesime näiteks alamprogrammide rekursiivse väljakutsumise ja viitadega (kaudne adresseerimine). Mehhatroonika kursust alustades polnud ma varem C-keelega kokku puutunud, kuid projektis juhtisin LCD-ekraani ja andmete lugemist anduritelt, isegi algeline FIR-filter sai lisatud. Nimetatud kogemused annavad julgust iseseisvaks õppimiseks.

            * kodulabor - õpilasele antakse koju kaasa laboritöö sooritamiseks vajalikud seadmed ja katseobjektid, mistõttu laboritöö teostamiseks määratud aeg pole piiratud tunniplaanis toodud ajaga (harilikult 1 või 2x1,5 h). Seetõttu jääb võimalus mõõtmisi korrata (näit. aruannet kirjutades selgub, et mingi tulemus on ebareaalse väärtusega) ja materjalidest küsimustele vastuseid otsida. Minu arvates üks efektiivsemaid õppimisviise.
            viimati muutis kasutaja 6p45s; 02 m 2010, 01:06.
            Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.

            Comment


              #7
              Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

              Üldiselt lähtu rauka soovitusest. Ise TTÜ lõpetatuna võin siiski paar juhist anda - Konkreetne ala ei olegi väga tähtis, piisab teaduskonna tasemel valikust. Kui tahad just edukat läbilööki siis tuleb valida südamelähedase ala kõrvalala - N: tahad programmeerida, valid hoopis elektroonika. Programmeerimist õpetatakse elektroonika all nagunii, kuid peamiselt õpid iseseisvalt programmeerimist kõrvalt juurde. Kuid saad lisaks elektroonika ala. Nüüd võid peale kooli minna nii programmeerijaks tööle kui elektroonikuks, kui aga oleksid valinud programmeerimise ala siis saad tööle minna vaid programmeerijaks. Elektroonika on täna väga palju seotud arvutustehnikaga.

              Multimeedia mõttega mine kunstiülikooli või teatriülikooli. See ala nõuab rohkem kunstilist lähenemist kui riistvara tundmist. Õpetasin kunstniku 15 minutiga arvutis pilte ja filme redigeerima, kuid tema ei suuda mind ka 15 aastaga kunsti tegema panna.
              Minu arvates on su huvide kirjeldusele täitsa vastav elektroonika ja bioonika ala, saa vaid kooli sisse. Kui tundub ala valik lootusetu (eriti sissesaamise osas), kiika siis soovitatud mehhatroonika poole või vali energeetikas tööstusautomaatika või robotite eriala (sisult sama mis elektroonika).

              Comment


                #8
                Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                Esmalt postitatud 6p45s poolt Vaata postitust
                Õppekavas leidub aineid, mis tunduvad lihtsalt augutäitena ja tuleb n.ö tuimalt ,,ära teha". Samuti on aineid, mille läbimisest ei jää midagi külge, kuna need on läbitavad ilma sisust täielikult aru saamata
                Tartu Ülikool 1962.-1970. Füüsika. (1963-1965. sõjaväe mõõteriistade kontrolllabor 193.)

                1968. aastal oli meil üks selline aine. Jutt oli laengu liikumisest elektri ja magnetväljas. Muutuvas väljas.
                Erineva laengu ja massiga ioonid liiguvad seal erinevaid trajektoore pidi ja seda võiks kasutada. Võiks.
                Aga vaja seda polnud. Vast ainult TV torust arusaamiseks, aga seda oskab ju iga loll.

                ***
                2008. olin Saksamaal massspektromeetri seadistaja-kontrollija kursustel.

                Ja seesama idee on ära kasutatud kaasaegses riistas. Ionisaatorid, läätsed, lõksud ....
                Kõik sama nipiga. Ilus pisike ristake. Selge lihtne põhimõte.
                Ja lõpuks ilmub arvutiekraanile graafik selle kohta mis ained olid proovis.
                Vedelik massspektromeeter, gaas massspektromeeter.
                Eestis on neid kümmekond, MINU litsentsi omasid.

                Ülenurmes näitasin selle riista tööst ja häälestamisest väikest omatehtud filmijuppi. Rohkem küll sellest, kuidas metalltorus gaasiproov tõstetakse riista, võetakse ära otsakorgid, isoleeritakse ümbrusest, puhutakse heeliumiga läbi ja tunni aja pärast saadakse teada mida see toruke sisaldas. Nii 10-20-30 erinevat ainet.
                Ja 36 toru ootamas. Seda toru vahetust siis arvuti filmis, ootas ja filmis järgmist vahetust.
                Selline väike juhtprogramm.

                Too tõstmise sõlm ei tööanud päris hästi. Tuli üks kinnituskruvi kõvemini kinni keerata.
                Ainult paar päeva otsimist ja saigi korda.

                Ainult 40 aastat ja läkski vaja neid "mõtetuid" teadmisi
                Aitähh õppejõule.

                See oli jutt mõtetutest ainetest.

                P.S.
                Neid riistu on kõigis kõrgkoolides, füüsikas, keemias, bioloogias.
                Kui tulete õppima, siis näete täpsemalt.

                Comment


                  #9
                  Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                  Suured tänud vastajatele. Sain targemaks .

                  Suuremaks potentsiaalseks komistuskiviks pean endale füüsikat, keskkoolis sai sellega kasinalt läbi saadud, õpetamismeetod polnud meelejärgi. Õnneks on korralikud konspektid alles ja vajadusel saab neid kasutada. Plaanis hakata üht elektroonikaga seonduvat projekti tegema, eks näib kuidas hakkama saab :P.

                  Veel sattusin peale Tartu Ülikooli Arvutitehnika arvutiinseneri eriala peale. Ehk kellegil sellega ka kogemusi?
                  Hetkel on sissesaamistega head lood. Vaja ainult veel põhjalikumalt enesetunnet otsida, et mis endale sobiks.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                    Soovitan soojalt mõnda kohta mis praktikat ka annab, saaremaal oli vist mingi elektroonika alane. Eesti riigi ülikoolidest saad kahjuks ainult sellise paberi millega võib peldikusse minna. Praktika on olematu.
                    Oli aeg kus oli vaja elektroonikute oskusi hinnata enne tööle asumist. Test oli lihtne, 1 skeemike. No ülikoolist tuli siis hea paberiga tüüp, küsis xx xxx eeku palka, luges jupid yles, õige. Aga küsisid et mida siis skeem teeb või vähemalt tunda ära lülitusi. Siis oli mök mök. Tuli mehaatroonik kes juhtumisi oli ka hobikorras tegelenud asjaga. tegi testi 5+ ja küsis x xxx eeku palka.
                    Sain siis hiljem teada et praktikat on riigi ülikoolides 4 nädalat 4 aasta peale. Lektorid jahuvad antiiksetest inteli ptosedest. Nii polegi midagi head loota asjast.
                    Teine asi mida nüüd veel õpetatakse "programeerimise" pähe on PLC, nagu laste LEGO. Aga võiks lasteiaiast kaugemale saada ka ja osata neid lego klotse ehitada vajadusel.
                    Mainoris aga 1 lektor ütles nende kohta kes x aastat suva ala õpivad hästi- lapsepõlve pikendajad.
                    Seega praktikaga õpe ja asi mille vastu ise ka huvi tunned.
                    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                      murphy räägib täitsa õiget juttu. Lisaksin veel, et vahel jääb mulje, et ülikoolid suht rahapeal väljas. Aga minu soovitused: inseneriks ära tartu küll tule õppima, tehnotroonikat ammugi mitte ennem arvutitehnikat aga sellest hiljem. Kui sa inseneriks tahad saada siis ära kunsti ja muu jubinaga tegelema hakka, kui sul on kätt ja annet tuleb see iseenesest niikuinii ja pealegi informaatikat on lihtsam õppida netist abimaterjalide pealt, kui praktikas mingit skeemi kokku panna. Siis raskusest, kui tahad ennast proovile panna minne Arvutisüsteeme TTÜ-sse, samas soovitan ka teisi aineid (Elektroonika, MEhhatroonika) sealt samast koolist. Kui tahad kõva karjääri teha insenerina, mitte ainult piirduda palja elektroonikaga, mine õpi füüsikat Kui tahad kergemalt tule Tartu Arvutitehnikat, mida isegi õpin, võib öelda nii palju et informaatikat ained on mõtetult kirved ja mõtetult kasutud, erialased ained kipuvad tihti lahjax jääma ja korraldusliku poole pealt täielikult sakkima aga kui endal huvi asjade vastu võid sealgi targaks saada. Kui tahad praktikat ja kiiresti mingi paber kätte mine kutsekasse tartu mehhatroonikat 2 aastat lebo elu Nii et ma siin siis järjestasin raskusastme järgi, loodan et pikk tekst arusaadav edu sulle üks elu verstapostidest.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                        Peaasi, et teaduskonnaga mööda ei pane. Reeglina peale ühte aastat ei ole keeruline eriala vahetada ja aastaga peaks juba pisukese ettekujutuse saama, millega võiks tegu olla. Kui huvisid laialt, siis vali kindlasti mingi tegevharu - aitad ka riiki püsti seista. Kunst (ja mõneti ka disain) jms tegelikult kuskile miskit edasi ei vii ja alati võib seda endale hobikorras juurde õppida. Püsiva leiva lauale toomiseks peab aga nendel aladel väga hea olema. Seevastu reaalset füüsilist väljundit omav eriala(tegelikult ka programmeerimine) omab väärtust ka halvimatel majandusaastatel, sest kõigil on vaja, et tuli laes põleks, autod-bussid sõidaks, sidekanalid töötaks ning vesi toas ja solk väljas oleks.
                        Nagu eelpoolgi mainiti, siis lemmikala lähedane kõrvalharu oleks parim, nii enda silmaringi laiendamise, eneseteostuse, motivatsiooni, töökohtade valiku jms sarnaste asjade poolest
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #13
                          Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                          Seda praktika juttu olen minagi kuulnud ja on soovitatud. Eks paljuski tuleb olla ise aktiivne.
                          Üldiselt kuidas nende õppekavade moodustamistega on? On ikka ju, et saab valida teatud aineid ja mingid ained on kohustuslikud. Nii saab ka ju vastavalt enda huvidele valida, mida õppida ja teada.

                          TTÜ Elektroonika ja Bioonikas oli bakalaureuses valikained üpriski vähe. Valikuvõimlaus avaneb alles magistris.

                          Huvi pärast Tartu Ülikooli Arvutitehnika osas vaatasin kuidas kujuneks erialasuund, vastavalt sellele, mis valikaineid saab valida jms. Siis edasi, kuidas spetsialiseeruda magistris.

                          Bakalaureuses oleks valida Tehnoloogia suunamoodul. Tehnoloogiasuund oleks vb inseneriõppijale omasem... Valikainetest saaks niikuinii programmeerimise võtta. Robootikat.
                          Magistrit saab juba valida siis kui on mingi kogemus olemas ja vastavalt edasistele huvidele. Elektroonikat rohkem võtta vms.

                          Et jh sellessuhtes elektroonika ja bioonka tundub siiki laiahaardelisem olema ja seetõttu huvitavam. On võimalus konkreetselt midagi ehitada ja siis nt sertifitseerida ja maha müüa.

                          Arvutitehnika on ikka rohkem nagu arvutikeskne, sest eks arvuti juppe osta(vastavalt hinna-kvaliteedi suhtele ja ühildumise järgi) ja neid kokku ühendada oskan ma küll.

                          Või olen ma milleskist eelnevast valesti aru saanud :P?

                          Kas siis selle eriala vahetamisega on nii et ainult teaduskonna piires ?
                          viimati muutis kasutaja crypton; 06 m 2010, 15:27.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                            Olen puutunud kokku ja kommenteerinud TTÜ elektroonika ainekavasi ja süveneb veendumus, et vähegi laisem tudeng võib saada oma lõpudiplomi kätte suhteliselt rumalana -õppeprogramm on lahja. Kui sind elektroonika huvitab, siis pead otsime ise praktikat. See on ainus võimalus kiirelt näha, kus teadmised otsa saavad ja mida tarvis juurde õppida. Tehnoloogia poolelt laiutab auk reaalse tootmise poole peal: millest trükkplaat tehtud on, miks ja kuidas sinna komponente peale saab ja mis tingimused selle juures täidetud peavad olema on noorele koolilõpetajale programmi kohaselt must maa. Rääkimata masinatest, mida selle juures kasutatakse. Arvuti ja programmeerimise poole pealt ei võta sõna. Nii et siit foorumist uuri, mis projekte kusagil tehakse, mis tasemel laboritööd ja muud võimalused koolides on ennast iseseisvalt harida. Kõiki asju simulatsiooniga selgeks ei saa, mõne komponendi peab ikka maketil suitsema saama, et põhimõtted ja seadused pähe jääksid.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

                              Esmalt postitatud A-rap poolt Vaata postitust
                              Kui tahad praktikat ja kiiresti mingi paber kätte mine kutsekasse tartu mehhatroonikat 2 aastat lebo elu Nii et ma siin siis järjestasin raskusastme järgi, loodan et pikk tekst arusaadav edu sulle üks elu verstapostidest.
                              Selles suhtes jutt täiesti õige, et mingi paberi sealt saab. Nimelt kursuse läbimise kohta ja see ka kõik. 2a tagasi oli ka võimalus siis pooleks aastaks Võru khk-sse minna ja teatud asjad-eksamid juurde teha, et natuke rohkem ja parem paber kätte saada.

                              Comment

                              Working...
                              X