Keegi siit õppinud inseneriks?

[andreie]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Veel sattusin peale Tartu Ülikooli Arvutitehnika arvutiinseneri eriala peale. ....

Hetkel on sissesaamistega head lood.

Oluline info: Suures plaanis on Tartu Ülikool vähemalt 10x PAREM kui TTÜ. Ei saa muidugi välistada TTÜ paremust mõnel alal.

Mängude ja muude multimeedialahenduste ja üldse programmeerimise kohta on kirjutatud kümneid raamatuid ja seega nende oskuste omandamiseks ei pea ülikooli minema - veelgi enam, ülikool pidurdaks sinu arengut. Nimelt, ülikool on rohkem mõeldud teoreetiliste baasteadmiste omandamiseks. Teoreetilisi teadmisi saad isegi nii palju, et >95% neist pole hilisemas elus vajalikud.

Kokkuvõtlikult ülikool on õige koht järgmisteks asjadeks:
1. ajude gümnastika (aga ka muidufilosofeerimine) kõrgemal tasemel heade kolleegide seltsis.
2. uute ja väga heade sõprade leidmiseks.
3. väga praktiline - tasuta keeltekool, nende seas ka eesti suurimad väliskaubanduspartnerid: soome keel, rootsi keel, saksa keel jne.

[murphy]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Väike lisa kh selle jutu peale.
Kui tiksud ülikoolis say 10-15a ja on kõva paber siis endiselt praktika 0 aga sujuvalt saad varajasele pensionile. Ehk samas kohas endiselt tiksud aga midagi enam pähe tampima ei pea ja rulli tiksub 10x rohkem kui riigipensil.
Seepärast ongi kõrgharidus investeering, algul saad miinimumi ja tambid kõikvõimalikke mittevajalikku pähe, aastaid hiljem tasub ära alles. Aga noh keegi peab lõpuks tööd ka tegema. Seepärast on kõige põhi ühiskonnas Vaasja kes 24/7 labidaga tööd teeb, ilma temata paber ei annaks miskit.

[A.R.]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Pole nagu keegi seda Ülikooli diplomit eriti näha tahtnud.
Aga see, et õige paljude asjade kohta avastad et ahaa,
seda ma tean, on ka huvitav.

Aga vast veel tähtsam on see, et kui ei tea ja aru ei saa, siis julged küsida ja
on lootus et suudad selgitusest aru saada. Või ise seletada.

Aga mis puutuv labidat, siis paari päeva pärast tulevad mehed suvilasse EL posti vahetama ja
ma küll ei usalda neid MINU kaablit välja kaevama. Seda ei saa lasta teha ei Vasjal, ei Jaanil.
Ise panin, ise võtan paar meetrit postist välja ja panen pärast tagasi.
Ei tapa. Vast.

[A-rap]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Oluline info: Suures plaanis on Tartu Ülikool vähemalt 10x PAREM kui TTÜ. Ei saa muidugi välistada TTÜ paremust mõnel alal.

Mille põhjal väidad et UT parem?? Ma pole küll TTÜ-s käinud, aga vahel tundub, et UT (konkreetselt arvutitehnika) hullemat kohta pole. Win 98-ga praksides ja oskamatud praktikumijuhendajad. Vahepeal tekib masendus, kui palju peab ise puurima. Jah see on hea ja olen aru saanud, et asja selgeks saada pead ise pusima, aga kui tehakse mingi asjaga algust, siis teinekord oled täiesti omapead ja see langetab produktiivsuse 0-i lähedale, eriti kui pole väga väga helge pea. Need asjad nagu peaks olema tasakaalus, mille eest see riik muidu maksab. Samas ei saa seda ette heita õppejõududele pigem üldine ülikooli poliitika, sest nemadki tahavad raha teenida - meie hariduse kvaliteedi pealt kokkuhoiuga. Ja kuna TTÜ-s rohkem insenerialasid, siis eeldan, et kogu selle pundi peale ka rohkem vahendeid ja materjale õppimiseks.
UT-s aga peab suureks plussiks märkima Füüsika Instituuti inimeste vastutulelikkust ja E saab alati kätte, vastupidi jälle MAT-INF teaduskonnas siiamaani 75% õppejõududest ja juhendajatest vahel ikka jätavad suht ¤)#%" mulje ja pealekauba on hinded palju raskemad tulema ja kui lähed ise riistvara õppima ja siis sind k¤"#taxe mingite AJAXITE ja muu tähenärimisega võtab ikka närvi püsti, no milleks, saaks aru kui seletatakse, aga sind vistakse lihtsalt tundmatusse vette ja siis raiskad palju aega nende asjade peale, selle asemel, et oleks aega kätte võtta jootekolb ja miskit kasulikku teha. Ahjaa ja kaks aastat juba õpitud seal ja keegi pole meile veel kolbi kätte andnud - siit tulebki see, et võid asjad selgeks õppida, aga konkreetselt miskit teha ei oska
Ennist oli juttu ka Kuressaare TTÜ kolledžist. Kui vaadata üldiselt tundub väga perfektne koht olevat. Aga samas kui näha kui "palju" lõpetajaid seal on, siis see oleks täiesti kuiv elu seal ja vaevalt,et keegi paari inimese pärast sinna raha hakkab kulutama ja head õpet annab. Enda kursusel ongi alla 10 inimese kõvasti ja selline kambavaim on väga vajalik, et edasi liikuda.
Seega Arvutitehnika enda huvi olemasolul ja õigete valikutega õppekavas on väga hea koht. Aga kaldun arvama, et raskekahurvägi tuleb ikka TTÜ-st.

[W@ldur]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Inseneriks kool ei tee.
Insenerindus eeldab loovat mõtlemist (eeldus), tahet (eeldus) ja võimalusi (praktika). Teadmised, mida püütakse edasi anda koolis, on nii (kaduv)väike osa, et pelgalt neile toetuma jäädes võib kooli redelil kõrgele tõusta, kuid tööd tehes mutta vajuda. Nagu on öeldud, ülikool ei taga midagi. TTÜ, elektroonika-bioonika (mina läksin aasta enne bioonika külgepookimist): kui ise poleks tegelenud enne ja ei tegeleks praegugi igapäevaselt töö- ja hobikorras sellega, oleksin vist viieline. Ja viielisi on ka. Ainult et läpaka toitekaid pean mina parandama. Pluss kõike muud ka. Kes tahab, see saab. Ja kes tahab, ei saa. Maitseasi.

[crypton]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Hirmus hea teema on välja kujunenud , sellessuhtes, et info aus ja huvitav. Tänan teid selle eest, huvitav lugeda.
Olen mõtisklenud ja oma sisemist tundmust uurinud ning arvan, et valik on mul tehtud. Selge see, endal peab nüüd olema indu ja huvi asjaga tegelema hakata. Usun, et seda ka on ja pole juba nüüd hilja alustada. Oleks hea vanemad hobid taas päevakorda tuua, milleks seni aega pole olnud.

Uurin siit foorumist teemasid ja vajadusel pärin siit mõningaid asju, elektroonikaga seoses. Alusmaterjali näib kõvasti olema.

[murphy]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Vasja teeb tööd. Kasvõi elektroonika. Insener mõtleb välja, Vasja laob kokku(vahest ka masina abiga). Chip-i mõtleb insener välja vasja kaevandab ikka liiva selle jaoks. See kus vaja liht tööjõudu on väga suur osa. Ei ole ainult sinu elektrikaabel ja sinu maa, piim ka ei kasva ka poeletil nagu mõned selles veendunud on, selleks vajad ikka Vasja abi. Mõtle oma mätta vaatest kaugemale ja avastad palju uut. Vasja all mõtlen ausat töö inimesi kel pole kõrget kraadi, mitte joodikust lontrust.

[juxx]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

mine Polütehnikumi.. (või tänapäeval ka tööstushariduskeskus) - saad praktika, käsitööoskused ja teadmise, kas ja mida tahad edasi õppida. Kui leiad, et ei taha, oled
sellegipoolest asjaliku/otsitud/tasuva ameti selgeks saanud.

..ja siis mine TTÜsse , õpi näiteks energeetikat.
(see sisaldab ka automaatikat, projekteerimist, programmeerimist, väljateooriat jms.. milleks miski vajalik on, see tunne peab ikka endal tekkima)

Sarnase ettevalmistusega ei peaks lähema 100 aasta jooksul tööpuudust tekkima.

[andreie]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Mille põhjal väidad et UT parem?? Ma pole küll TTÜ-s käinud...

Selles asi ongi, et pole käinud. Soovitan uurida.

P.S. Ausalt öeldes ma ei ole üldse kindel, kas ülikooliharidusega elektroonikainsener peaks üldse kolbi käes hoida oskama. Esiteks, käeline osavus ja insenerile vajalik analüüsi- ja mõtlemisvõime ei tarvitse sugugi ühes isikus koos esineda. Teiseks, tänapäevane elektroonika on tihtipeale nii peen, et ilma täiendava väljaõppeta või pikaajalise kogemuseta teed kolviga rohkem kahju kui kasu. Kolmandaks, hobikorras kolvi käeshoidmine lubab muidugi läbivaugu montaazhi kokku tinutada ja jämedamat SMD tööd teha, kuid professionaalse kretinismi tasemelt on see lihtsalt ebahuvitav eelmise sajandi tehnoloogia.

[andreie]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Vasja teeb tööd. Kasvõi elektroonika. Insener mõtleb välja, Vasja laob kokku(vahest ka masina abiga).

....
Vasja all mõtlen ausat töö inimesi kel pole kõrget kraadi, mitte joodikust lontrust.

Just nii ongi. Tööülesannete jagamine - üks mõtleb välja, teine teostab, kolmas (või halvimal juhul esimene) kontrollib - on neetult efektiivne. Ideaalis on muidugi ka insenerid ja kõrgemad asjapulgad ausad ja töökad jne., aga tihtipeale piisab ka vaid tööinimese töökusest ja aususest.

[Radiool]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

andreie,
insener ei pea olema perfektne jootja aga ta peab teadma, mis on jootmise võimalused. Samuti peab ta teadma muude tehnoloogiate võimalusi ja norme asjade valmistamisel. Kui komponentide iseloomustamisel on parameetrid olemas ja nende põhjal insener neid oma süsteemi (tootesse/leiutisse) valib, peaks ta teadma ka, kuidas neid komponente on võimalik parimal moel plaadile kokku panna. Mul on konkreetne kogemus sisseostetud disaini tootmiskõlbulikuks tegemise üritusest, kus idee oli normaalne, aga realisatsioon plaadil lõppes krahhiga - pea kolmandik komponente tuli joota käsitsi - ei ole nagu tööstustootmine - seda hoolimata kahest kommentaaridega ja muutusettepanekutega analüüsiraportist ja kui protod ka EMC tüübikinnitusel läbi ei läinud, kanti projekt kuludesse. Konkreetsel juhul oli tegemist Helsingis asuva kodanikuga, tema kooli ma ei tea, aga sellesama praktilise realiseerimise oskuse nõrkust näitab seegi.

[martinj]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

kui ise poleks tegelenud enne ja ei tegeleks praegugi igapäevaselt töö- ja hobikorras sellega, oleksin vist viieline. Ja viielisi on ka..

See on nüüd päeva parim nali minu jaoks.

Aga kuna ma "rauakooliga" seotud, siis mõned sõnad.

Enne kui midagi teete (abiellute, registreerite foorumisse, lähete õppima ), mõelge, mis te selle tulemusega pihta hakkate. Mõelge, mis on asja eesmärk.
Olen tähele pannud, et ttü-s käivad mitut sorti tudengid.

1. Kes tahavad targemaks saada.
2. Kes tahavad paberit kätte saada .
3. Kes tahavad lapsepõlve pikenda.
4. Kes tahavad mingil muul põhjusel tudeng olla (õppelaen , organisatsioonid, soodustused jms)

Igal juhul eeldab tehnikaalal õppimine/tegutsemine tehnilist taipu, piisavalt leidlikkust , "polzunoovlust " ja pohhuismi. Tuupijatel ja õnnelelootjatel (neid kohtab sessi viimastel päevadel ja sageli esimest ja viimast korda) võib ju vedada aga millalgi kukuvad nemadki sisse.Ega igat ainet "i-phonet" kasutades ikka Läbi saa.
Nõus, et umbes 80% kogu asjast on ebavajalik aga ma olen kindel, et see asi muutub. Pealegi on selle "ebavajaliku" osa eesmärgiks ineneriliku maailmapildi tekitamine .

Samas, kogu meie poliitika jms on suunatud sellele, et õpime kellelegi. Et kui mul hea hinne, siis saan ma kiita.Ja sestap ongi asi orienteeritud "headele hinnetele" ja seda juba algkoolist. Rääkisin ühe tuttavaga, kellel põhikoolis "viieline" laps ja uhkustas, kuidas ta ise kodused tööd ära tegi ja õpetajaid pressis. Ütlesin, et laps jääb ju lolliks, aga ütles, et edasisaamise määravad hinded.
Ja sama asi on ka keskooli lõpus. Käis mul üks rühm. Küsisin, mida te õpite - me õpime riigieksamiteks. Kas siis selle nimel tasub vaeva näha, et üks päev "tark" olla ja pärast õllega see tarkus välja lasta ? Ja tulevad sellised viielised nii et medalid kaelas kolisevad (andku andeks need, kes tõesti neid medaled väärivad - tunnen ka neid ).
Oli ca 5 a tagasi üks neiu. Hakkas kontrolltööd tegema. Kuna mul asi arvutipõhine, siis loomulkult lendas kolinaga läbi. Jooksis siis minema niiet pisarad lendasid. Hiljem uurisin ja selgus, et see neiu polnud põhikooli lõpust ainsat neljagi saanud.

Veel üks näide - tuttav lõpetas ttü. Mingisse firmasse siis läks aga nädalapärast oli minu juures, et seal nõuti ka reaalseid teadmisi. Koolitasin venna välja nädalaga ja siiani suht edukas.

Ok, pikk jutt, si** jutt.
Ütlen niipalju. Kui midagi õpite, siis õppige seda vaid enda jaoks mitte et vanaemale, emale head meelt teha. See on teie elu, teie oskused. Nõus, et olemas aineid, mida ei saa muudmoodi läbi kui Iphone püksitaskus aga olgu need üksikud.
Meil on vaja inimesi, kes oskavad mõelda, seostada ,leiutada, lugeda ridade vahelt.

[Shele]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Elu on õpetanud, et eduks on vajalik selgeks saada kaks kategooriat:
Põhjus vs. tagajärg ja oluline vs. ebaoluline. Seda nii tehnikas kui elus. Säästab kõvasti aega ja vaeva.
Tähtsaim on oluline põhjus ja totraim ebaoluline tagajärg. See arusaamine ei pruugi kohe ja lihtsalt tulla, aga üritada tasub. Edu!

[reuter]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

Õppimisest veel natuke. Kui ma TPT-s käisin, siis õppimisega ma suurt ei tegelenud, sest enamus jäi tundidest niisama külge. Erialaainetest sai pilt ette ja asjast oli päris hea ülevaade. Enne eksameid vabadel päevadel jõin ja magasin. Minu jaoks loogikavastane, et ma suudaks alla nädalaga omandada mitme aasta materjali. Sõber seevastu õppis kogu aeg ja ka enne eksameid. Läbi aastate olid tema hinded umbes samad. Erinevus oli eksamites, kus ei küsitud ühtegi konkreetset küsimust, mis ettevalmistusmaterjalis kirjas oli. Seal küsiti laiemahaardelisemalt ja erinevaid aineid siduvalt. Minu jaoks olid mõlemad eksamid huvitavad vestlused, kus mõnegi küsimise kohta pidin tunnistama, et ma asjast ei tea. Minu eksamite tulemuseks oli mõlemal korral "5", sõber aga sooritas mõlemad eksamid aasta hiljem uuesti, et kool lõpetada...

Aineid on nii ja naasuguseid. Kasutuidasju on ka, aga nende osakaal ei ole tegelikult eriti suur. Õigupoolest, mida 20 aastane junsu peakski teadma, mis teda elus ootab ja mida vaja võib minna. Koolis tundusid ka mulle mõned asjad mittevajalikud. Paraku juba 5a hiljem andis tunda, et tegelikult ikka nagu oleks abiks, kui seda "mittevajalikku" oleks vähe usinamalt püüdnud omandada. Lisaks kõigele ei hakka kunagi sama kursuse inimesed just omal erialal tegelema või siis tegelevad erinevate nüanssidega. Sel puhul võib ühele osutuda hiljem mõni asi väga vajalikuks, kui teisele see ka 10a hiljem mõttetu näib.
Pigem on probleem ainete mahajäämusega tegelikust elust. Reeglina inimesed lihtsalt õpetavad rutiinselt, aga tegelikusest ala arengust ollakse suht kaugel. Loomulikult avardab maailmapilti ja saab põhitõed selgest, aga hiljem tuleb lõpetanul palju vaeva näha, et ennast tegelikule elule järgi aidata. kuni 5 aastat oleks veel kuidagi talutav, aga 10...15a ei ole enam lõbus, kui ka õpilane juba teab, et õpetatav asi on möödanik. Kool on nagunii alati mingi sammu maas, aga selle vahe minimaliseerimine peaks olema koolide prioriteet. Nii mõneski koolis/aines ei ole seda paraku mitte alati märgata.

[tazavi]

Vs: Keegi siit õppinud inseneriks?

kuressaare elektroonika kohta oskan rääkida veel sellest ajast, kui asi oli puhtalt teoreetiline (esimesed mingi 4-5 aastat vist). Praegu on praktika osa suurendatud, aga päris rakenduslikuks ma seda ei peaks veel siiski - praktika osa on hetkel veel tume maa. aga samas, meie kursusel oli vist 16 meest/naine, lõpetajaid oli vist 10-12 (ma üritan sügisel lõpetada, st et paberi kätte saaks, ained läbitud, aga... :P) ise oleksin tahtnud kõvasti praktilist väljundit juurde, aga ka üks koolis kokkulaotud võimendi andis palju juurde. Praegused teevad natuke rohkem asju ja lootust on, et tulevikus asi muutub paremaks (kevadel oli eriala akrediteering, sai ka jutustamas/kuulamas käidud). aga ikkagi, kolleeg mul on kursavend, kes on mul sirge sõnaliselt öelnud, et tema kolbi käes ei hoia. Ja polegi vaja, tema teeb teoreetilist osa, mina praktilist. Ja saame hakkama, väga hästi isegi, julgeks endid kiita. Kui ikka endal huvi on, siis kasvõi eletroonika insenerina on valdkondi, kellena töötada üsna palju. Samas, kui AINULT koolitarkusi omandada, siis võib nälga jääda, sest erialale käib juurde ikka üüratus koguses muud informatsiooni, mida koolist omandada ei saa, ma arvan, et elusees ei hakkagi saama.