Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

robot combat oli:hobi

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    robot combat oli:hobi

    Tervitus, küsiks, et kas keegi sellisest hobist on huvitatud? (video)

    Praegu pole asi Eestis üldse levinud, ise tegutsen Uk ja Austraalia foorumites. Reaalselt võitlemine kõige lähemal Soomes. Olen 2x korda vaatamas käinud seal, ja asi päris elus üpris huvitav suurema hulga võistlejatega. Endal on hetkel 6-7 robotit.
    viimati muutis kasutaja MCSrobotics; 27 m 2010, 15:02. Põhjus: kirjaviga

    #2
    Vs: hobi

    Paistab päris põnev olevat jah. Seal mingid reaalsed massipiirangud vms ka paika pantud ikka on? Mingi suurem mürakas sõidaks pisemast lihtsalt üle. Videos paistavad ka osa masinaid ikka tükkmaad massiivsemad kui teised.
    otsija

    Comment


      #3
      Vs: hobi

      Jah on olemas täpsed kaaluklassid. Euroopas on hetkel "kuumemad" klassid 150g UK ant, 450 tava ant klass, 6kg klass ja 13.6 featherweight klass ja 100kg heavyweight.
      Erinevate kaaluklasside robotid tavaliselt koos ei võitle, erandiks on clusterbot, ehk robot, mis koosneb "stardis" robotitest, mis on omavahel ühendatud, võistluse käigus eralduvad nad üksteisest.
      Kui eestis keegi reaalselt asjast huvituks (peale minu), oleks 450g, 6kg, ja 13,6 kg parimad variandid. Roboti suurus oleneb materjalist, konstruktsioonist jne, kaal on kõigil sama.
      Kõndiv või autonoomne robot võib olla samas kaaluklassis 2x kaaluga, st 6kg klassis 12kg robot.

      Erinevaid kaaluklasse siis:
      • 75g- Fleaweight
      • 150g- Fairyweight (UK - Antweight)
      • 1 pound (454 g) - Antweight
      • 1 kilogram (2.2 lbs) Kilobot (Canada)
      • 3 pound (1.36 kg) - Beetleweight
      • 6 pound (2.72 kg) - Mantisweight
      • 12 pound (5.44 kg) - Hobbyweight
      • 15 pound (6.80 kg) - BotsIQ Mini class
      • 30 pound (13.6 kg) - Featherweight
      • 60 pound (27 kg) - Lightweight
      • 120 pound (54 kg) - Middleweight / BotsIQ Large class
      • 220 pound (100 kg) - Heavyweight
      • 340 pound (154 kg) Super Heavyweight
      viimati muutis kasutaja MCSrobotics; 27 m 2010, 15:04.

      Comment


        #4
        Vs: hobi

        Kuna hetkel pole just palju roboteid millega võidelda (1), siis võitlen kodutehnikaga!



        Tundub et Eestis huvilisi eriti ei leidu, ei tea, kas keegi ei viitsi ehitada, või tundub igav?

        Comment


          #5
          Re: Vs: hobi

          1. tegu pole kaugeltki mitte robotiga (tee endale roboti mõiste selgeks)
          2. pole väga konkurentsivõimeline masin. vaid 1 ketassaag ja suht hädine korpus.
          3. manööverdamisvõime on suht olematu. VCR'ile oli juba keeruline pihta saada, siis mis veel liikuvate masinate vastu saab.

          aga jah Eestis tegeletakse intelligentsemate asjadega tavaliselt. kasutatakse raha targemate süsteemide loomisesse ja sellised mänguasjad jäävad pigem USA poole, kus raha palju ja garaažiinseneridel nuppu vähem.

          Comment


            #6
            Vs: Re: Vs: hobi

            Kujutan ette, et mõni "helgem pea" tahaks jälle selle posti järel kõvasti sõna võtta aga:

            Minuarvates juba 1. on väga hea kui inimesel on mingisugune hobi, igal juhul on see parem kui kusagil pakuotsas omale doosi veeni ajamine...või on mõnel midagi vastu väita?
            2. huvilisi ilmselt oleks rohkem aga, olgem ausad, see ala ei ole odav, ma neist elukatest (Biohazard, Megabyte jne) lugesin juba mõned aastad tagasi ja nende toimetustel ka silma peal hoidnud - nende loomine ei ole kindlasti jõukohane n.ö. "keskmise palgaga" eestlasele. Nende suurte hinnad on muide samas klassis korraliku sõiduautoga (kasutatud).
            Tehtud on nad kõrgtehnoloogilistest materjalidest - titaan, süsinikfiiber jne. Eestis tean ainult üht väikese sortimendiga titaani müüjat ja selle materjali kilohind oli möödunud sügisel ligi 400 eek. Süsinikfiibri töötlemine nõuab autoklaavimist ja lisaks kogemusi vastaval alal, vastasel korral on "koolituskulud" kõrged.

            Lähimast kohast rääkided- jaah, Soomes tegelevad tõesti inimesed huvitavate hobidega, vanemad, isegi 50-60 a mehed tegelevad mudellennundusega (suvi läbi elasin niisuguses paigas kus iga päev lennutati mudeleid ), korraliku mudellennuki ehitusse tuleb investeerida 30-50 tuhat eeku aga sealt alles algavad korralikud - seega...
            Veel käisin vaatamas kaatrimudelite võiduajamist, sealgi osalevad täiskasvanud mehed, kaatrikesed on ligi 2m pikad, katamaraan ja trimaraan tüüpi, liiguvad 70-90km/h, hinnaklass sama nagu mudellennukite puhul.
            Veel on mudelautode (kiirusrekordmudelid jne) teema- ka kallis asi, kodukandist üks nooruk tegeleb sellega, käib välismaal võistlemas kuid rahad on taga - avalikkusele teada, et tüübi papa on riigi metsadega sahkerdaja. Kuuldu põhjal kulub sellesse hobisse aastas 6 kohaline number rahatähti (reisimine ise juba on kuluartikkel).
            Ja lõpetades hobiteemal, isegi käimasolev Reno Race, Las Vegases, lennundusvõistlus mis ka hobiteemaline kuid seal juba võistlevad "päris" masinad, vanade sõjalennukite replicad ja modifikatsioonid. Ometi ei peeta neil võistlevaid inimesi lollakateks ja alaarenenuteks (nagu eelpool postituses tundub), näit. võistlemiseks tippklassis kulub igal võistlusel miljoneid, seda muidugi siis kui tehnikaga midagi ei juhtu. Lennuk ise on ca. 30-40mil (kere), mootor 2-3mil, propellerid 3+mil.

            Meil siin oleks ilmselt huvilisi, isegi lennundusega tegelemise valdkonnast kuid pigem ongi asi majanduslikus pooles - need kes tahaksid, neil ei ole võimalik ja need kel see siin oleks võimalik (neid siinmailgi on), need koguvad omale, ma ei teagi mis põhimõttel aga kipun arvama, et ehk a la "kel surres rohkem vara, see võidumees".

            Ääretult nõme on väita, et nende asjadega tegelevad "garaazhiinsenerid", bullshit, kui väitjatel on midagi ette näidata siis muidugi on teine asi...see, et paar PIC-i progretud, ei tee veel Area51 inseneriks .
            Meil kipub üldse olema arvamus, et hobid kui selline on ju jama-see ei too ju sisse, kõik peab olema ikka suure raha ahnitsemise mõttega, mis seda ei võimalda see on ühiskonna arvates jama, eestlane on suht rumala mõtlemisega... ///kogu loo point!///


            Esitaks küsimuse lõpetuseks veel: Kas Robotex-il osalevad "robotid" on robotid? Nähtu põhjal ütleks, et needki ei ole midagi enamat ühest naljanumbrist ning huvitav millised on "targemad" süsteemid? Kas need mida meil siin on juurutatud üle maailma hargnenud krediitkaardipettusteks kasutatud "targemateks süsteemideks"?
            viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 18 m 2010, 16:23.
            -superradical-

            Comment


              #7
              Vs: hobi

              1. Paljud robotid mida te videotes näete ongi tõesti 6000-100000kr robotid. Võistlejatel on sponsorid taga. Minu robot on näiteks ehitatud 300-400kr eelarvega. Vanad akutrellid veosüsteemiks sain Baltijaama turult 50.- tk. Kolmas vana akutrellimootor veab ketast edasi, sellepärast polegi mingit jubedat jõudu, et esimese korraga terve vcr tolmuks muuta. Juhtimine pole proportsionaalne (st servod vajutavad mikrolüliteid) ja tõesti polegi lihtne juhtida seda robotit, aga mul pole raha, et victori või electronize regulaatorid osta. (~1000kr tk)


              2. Ma ei otsigi professoreid, kes sellise asjaga tegelema hakkaks. Ise olen 16 ja ei näe palju eakaaslasi, kes üldse millegi ehitamise jne. tegeleksid. Minu arvates arendab võitlusrobotite (lihtsalt otsetõlge inglise keelest+ raadioteel juhitavaid mehhanisme/sõidukeid võib ka robotiteks kutsuda) ehitamine ja nendega võitlemine loogilist mõtlemist. Sa saad enda disaini katsetada reaalses olukorras, kui kaotad, pead välja mõtlema parema disaini.

              3. See ketassaag on spetsiaalne plasmaga lõigatud hardoxketas, mille ma sain ühelt soome robotiehitajalt. Lihtsalt pole piisavalt head mootorit, et seda suurema kiirusega ringi ajada, pole ka raha, et niipea midagi paremat osta.

              4. Ma ei pea ennast "lolliks", kui ma tegelen ebatavalise hobiga, iseehitatud asja edukalt toimimine ja võibolla isegi milleski võitmine/edu saavutamine on mulle väga tähtsad.



              5. Sellelt lehelt võite näha, et ma tegelen ka teise hobidega.
                              You can find all my projects on this website.



              Comment


                #8
                Vs: hobi

                Esmalt postitatud MCSrobotics poolt Vaata postitust
                1. Paljud robotid mida te videotes näete ongi tõesti 6000-100000kr robotid. Võistlejatel on sponsorid taga. Minu robot on näiteks ehitatud 300-400kr eelarvega. Vanad akutrellid veosüsteemiks sain Baltijaama turult 50.- tk. Kolmas vana akutrellimootor veab ketast edasi, sellepärast polegi mingit jubedat jõudu, et esimese korraga terve vcr tolmuks muuta. Juhtimine pole proportsionaalne (st servod vajutavad mikrolüliteid) ja tõesti polegi lihtne juhtida seda robotit, aga mul pole raha, et victori või electronize regulaatorid osta. (~1000kr tk)


                2. Ma ei otsigi professoreid, kes sellise asjaga tegelema hakkaks. Ise olen 16 ja ei näe palju eakaaslasi, kes üldse millegi ehitamise jne. tegeleksid. Minu arvates arendab võitlusrobotite (lihtsalt otsetõlge inglise keelest+ raadioteel juhitavaid mehhanisme/sõidukeid võib ka robotiteks kutsuda) ehitamine ja nendega võitlemine loogilist mõtlemist. Sa saad enda disaini katsetada reaalses olukorras, kui kaotad, pead välja mõtlema parema disaini.

                3. See ketassaag on spetsiaalne plasmaga lõigatud hardoxketas, mille ma sain ühelt soome robotiehitajalt. Lihtsalt pole piisavalt head mootorit, et seda suurema kiirusega ringi ajada, pole ka raha, et niipea midagi paremat osta.
                Hm, seda Hardox terast saaks ka ilmselt kesta ehitamise juures kasutada - miinikilpideks on see igaljuhul sobiv .
                Soomest saaks tootjatelt kes seda kasutavad, tarvis ei ole ju hiigelkogust ja laserlõikuses tekib päris korralikke jääke millest saab veel midagi teha, kui niisama ei saa (ei suuda oma vajadust hästi lahti seletada ), siis vanametalli hinnaga saab ikka!
                Ega neid ehitajaid siin eriti ei ole ka, palju on niisama rääkijaid, mõtlevad, et ehitaks aga tõsilugu on see, et tühjalt kohalt midagi teha on raske ja sellele alguses keegi ei mõtle.
                Teine kontingent on see kes midagi isegi valmis ehk teinud aga need on meil nii kuratlikult kasuahned, et ega siis mingit infot ei anta, ainult ülbitsetakse ja tehakse teiste huviliste plaane maha kui need tunduvad omadest "väheambitsioonikamad".
                Igaljuhul minuarvates on see robotiteema suht huvitav, ise ei tegele nendega aga vaadata on huvitav.
                -superradical-

                Comment


                  #9
                  Vs: hobi

                  Hetkel ongi 6 ja 13,6kg robotitel kõige enam kasutatavad materjalid plastikud (hdpe, PE 1000 jne) ning hardox ja alumiinium. Ma hetkel ei näe enda robotite tugevamaks tegemisel mõtet, kuna olen siiani kõik "võistlused" võitnud , niipalju kui neid olnud on. Otsingi inimesi, et konkurentsi leida ja asi huvitavamaks teha. Ideed hakkavad igatahes juba otsa saama, olen avalikel üritustel käinud, foorumites näidanud jne. Tuleb vist lihtsalt Soomes võistlemas käia.

                  Comment


                    #10
                    Vs: hobi

                    Jõudu Sulle! Tegeled huvitava alaga ja arenguruum on lõpmatu. Igasugu kiibitsejaid ära pane tähele, eestlastel on juba kord selline komme. Kui olümpiamängudel medalit ei saa, on kohe läbikukkumine, kuigi inimene on maailmas kindlalt esikümnes...

                    Comment


                      #11
                      Vs: hobi

                      Keevita parem 1KW magnetron kylge, saab kiiremini vastasest lahti.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #12
                        Vs: hobi

                        Saag peab alles jääma. Kui magetroniga vaenlase halvad, siis saega tuleb laip ikka ära ka hakkida

                        Soovin jõudu huvitava hobiga edasi tegelemiseks. Ise olen liiga võiks-peaks-oleks inimene, et reaalselt kaasa lüüa, kuigi mõningate asjadega tulen toime ja otsa avamisel ilmselt suudaks ka midagi välja mõelda ja vb ka mingil määral lahjemas konkurentsis olla
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #13
                          Vs: hobi

                          Ei pea hakkima kui magnetron piisavalt võimas, sulatab vastase ära, võib ju veel lisada näiteks Atsetüleeni põleti. Üsna vähe jääb vastasest alles.
                          Kui veel vastane kasutab halvasti varjestatud Li akusid siis kiireneb reaktsioon peale veidikest soojendamist iseenesest.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #14
                            Vs: hobi

                            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                            võib ju veel lisada näiteks Atsetüleeni põleti.
                            EI VÕI: http://en.wikipedia.org/wiki/Robot_combat (seal reeglid ja lubatud/keelatud relvad ka kirjas). Plasmalõikuri kasutamine oli omal ka mõttes, oleks päris huvitav.
                            -superradical-

                            Comment


                              #15
                              Vs: hobi

                              Vedel lämmastik pole seal listis. Samuti pole listis juttu võimastest magnet pulsidest. Umbes nagu disc shooter. Või siis induktsioon küte, see võiks peale kõige muu sulatamise ka elektroonika päris pekki keerata.
                              Ultraheli kilp, mis on eriti effektiivne plastikust vastastega sest sulatab ära, lisaks ultraheliga teravikud lõikavad üpris hästi alumiiniumist läbi.
                              Palju asju mis pole listis.
                              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                              Comment

                              Working...
                              X