Elektroonika või mehhatroonika

[Skrid]

Tere!

Järgmisel aastal lõpetan kooli ja kavatsen ülikooli edasi suunduda, aga valik on veider. Sarnased alad mõlemad kuid kumb valida? Eelkõige huvitaks just elektriskeemid, kontrollerid, mikroprotsessorid, nende programmeerimine jms. Mehhatroonika kaldub ilmselt tiba liiga robotite ja nende tehnoloogia peale vist? Netist ja foorumitest pole ka eriti adekvaatset infot saanud või ma lihtsalt pole suutnud otsisõnu õigesti kasutada, sest mõlemad paistavad sisaldavad väga sarnaseid alasid. Probleem seisneb just selles, et mehhatroonika tundub olevat kuidagi liiga universaalne ja laialivalguv. Erinevate mikroprotsessorite programmeerimine, elektriskeemide koostamine ja kasutamine paistab olevat elektroonikas rohkem süvendatud ja just selle vastu huvi ongi kõige suurem.

[mikumaku]

Vs: Elektroonika või mehhatroonika

Enda ja oma eakaaslaste kogemusest ja oma lapsi vaadates tean, et selles eas tunneb inimene oma alles kujunevaid võimeid, oskusi ja huvisid veel üsna halvasti. Peaasi on kõrgkooli sisse saada ja seal sees püsida Niiöelda "töö käigus" saab pärast korrigeerida alati- spetsialiseeruda, üle minna jne. Üldiselt ei ole see minu silmis mingi elektroonik, kes ainult jootekolbi käes hoiab ja viili, puuri ja kruustangidega midagi teha ei oska (see oli piltlikult öeldud). Nii et minu poolt punkt mehhatroonikale.

[6p45s]

Vs: Elektroonika või mehhatroonika

Tegelikult on neid teemasid siin varem ka arutatud, otsida tuleks näiteks ,,TTÜ elektroonika, mehhatroonika" jne.

Omast kogemusest lähtudes võin öelda, et programmeerimist ja kontrollereid õpetatakse mehhatroonikas kindlasti rohkem. TTÜ elektroonika (õppekavad IAEB02/09 ja IAEM02/09) baseerub rohkem signaalitöötlusel (TI erinevad arendusplaadid, NI LabView), elektriahelatel, pooljuhtseadiste tootmistehnoloogiatel ja bioloogiliste objektide mõõtmisel. Iseseisvat programmeerimist on suhteliselt vähe ja seda õpetavad teised instituudid - vanas õppekavas leidus aine ,,Mehhatroonika", uues ,,Robootika".

Keskkooli lõpus tegin valiku samadel kaalutlustel, kuid süvendatult ei õpetata tänapäeval vist enam midagi. Eesti tingimustes poleks vist mõtetki, sest ei leidu seda ,,Eesti Nokiat" kuhu oleks massiliselt teatava kitsapiirilise kvalifikatsiooniga tööjõudu tarvis.

[qratman]

Vs: Elektroonika või mehhatroonika

Minu arvates saavad sardsüsteeme (mikroprotsessorid, mikrokontrollerid, arvutindus üldse, äkki DSP-d ka kuigi see rohkem elektroonika, telekomi õpilastel) kõige rohkem Arvuti Süsteemitehnika eriala tegelased (IASB). Aga ma *arvan* et elektroonikat ja skeeme on neil vähem.

Soovitus: mine ois.ttu.ee ( kui me ikka sellest koolist räägime ), tuhni sealt õppekavad välja ja vaata igas õppekavas ette nähtud õppeained ükshaaval läbi. Seal on nende kohta päris pikalt kirjas. Eriala vaata selle järgi, kus tundub kõige rohkem huvi pakkuvaid õppeaineid.

Kui mõni aine tõsiselt huvi pakub aga õppekavas ettenähtud pole, siis on alati võimalik see aine kas võtta vabaõppesse (kahjuks mahub neid sinna naeruväärselt vähe) või teine võimalus rääkida õppejõuga läbi, kas ta lubab antud ainet niisama (ilma deklareerimata) kuulama. Ise olen viimast meetodit kasutanud. Olen kuulnud et käiakse ka dekanaadis vabaõppe moodulisse ainepunkte juurde nuiamas. Kuuldavasti on antud. Siis on veel avatud õpe - võta mis loeng tahad aga maksma pead 2k+ EEK per aine.