Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

[Pläsku]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Jään kindlaks oma soovitusele, esialgu tee midagi lihtsat, tean seda oma kogemusest. Selle Manakovi tegemine nende teadmiste ja kogemustega jäta hiljemaks, parimal juhul tuleb sellest välja mingi käkk, halvemal juhul mitte midagi ja halvimal juhul teevad siia viimased postitused Õhtuleht ja prokuratuur. Siin tuleb juba senist arengut arvestades oma kümmekond lehekülge postitusi, enne kui trafode otsad paika saad, muust rääkimata.

Kuna oled vist Tallinna poiss, siis seal peaks olema häid raamatukogusid. Soovitan põhjalikult läbilugeda sellistest raamatutest lampvõimenditega ja alalditega seotud osad. Seal on arvutusvalemid koos näidetega, võid ise võimendit arvutada, saad teada, kuidas arvutada vajamineva võrgutrafo võimsust mingile võimendile, kuidas teostada montaazi ja muud kasulikku. Kui kõik selle põhjalikult omale selgeks teed ja korralik skeemilugemisoskus ka on, siis võid juba tegutseda.

A. Isotamm Raadoamatööri käsiraamat 1958
B. Gersunski Elektron- ja pooljuhtlülituste arvutused 1973
R.M. Terestsuk jt. Raadioamatööri käsiraamat 1972
Gendini brozüür madalsagedusvõimenditest
L. Abo Raadioseadmete üksikosad 1981

Raamatud on kõik eesti keeles.

[fre]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

.....
Gendini brozüür madalsagedusvõimenditest
.....

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?55301 - selline näeb välja.

Ja mis peamine - kõik allub kenasti Ohmi seadusele, see peab küll
eriti hästi "käpas" ja koguaeg mõtetes olema!

[moi]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

moi.
Kui võrrelda sama sageduskaraga võimendeid ...

Arusaamu ja tulemusi on erinevaid.
Viide veelkord sellele teemale: http://www.elfafoorum.eu/threads/530...ivsed-aspektid

[plaaster]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Kas oskate öelda kas selles skeemis on kõik vead ära parandatud. http://www.webmedia.ee/~martinh/elek...a/manakov.html

anoodi sildade + väljund on vales kohas. Muid vigu ei tabanud.

Manakovi võimendi kasutamisest on nüüd kogunenud mõningaid kogemusi. Aparaati on kasutatud 8-10 tundi päevas, umbes 2 kuu jooksul.
Üldiselt on tegemist üsna töökindla asjaga, testimise jooksul on viimasel ajal vastu tulnud üksainus probleem: üks lõppastme lampidest hakkas minema lühisesse umbes 1-2 tunni kasutamise (läbisoojenemise) järel. Asi ilmnes skeemis takisti R16 läbipõlemisena. Peale takisti vahetamist 15W keraamilisel alusel traattakisti vastu, sulas ka selle klaaskeraamiline korpus üles... Peale selle tegi pauku üks katoodis olev voolumõõtmise 1 oomine takisti. Pahulaseks osutus 1975 a. toodetud väljundlamp 6П36С, mis muide sai võimendis kasutusele võetud uuena, pakendist. Koos selle lambi asendamisega 1966 a. toodetuga sai ka skeemi väike muudatus sisse viidud, et tulevikus vältida ohuolukordi - lisatud on kaitse F3. See kaitse tuleb lisada igal juhul! Parandatud skeem on siin, lähtuge palun kuupäevaga 10.09.2006 variandist, mitte vanematest!
Mängib see võim muide 2-oomise koormaga paremini kui 4-oomisega

Need tsitaatid on pärit siit http://www.elfafoorum.eu/threads/229...keemist./page2

[kalju]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Mina soovitaksin Sulle hoopis seda skeemi:http://www.joddla.net/audio/6p14p/el84sexun_jpg.jpg. Lambid on kättesaadavad ja odavad. Alguses sobivad väljundtrafodeks ka TVZ 1-9. Skeem lihtne ja kui kõik õigesti ühendada töötab küll. Kui see õnnestub on vundament laotud. Saab koostada ka ossiloskoopi omamata.
Sarnaseid lihtsaid skeeme võib veel leida, kui Googlesse sisestad "EL84 SE". EL84 vene vaste on 6P14P (6 pee 14 pee)

[radiotehnika35]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Kalju poolt pakutu on täitsa huvitav skeem.
G.Gendini raamatus ka palju asjalikku juttu ja skeeme on ka aga väljundtrafoga on algajal ilmselt kõige keerulisemad lood.
Mina arvan, et enne mõni pooljuhtvõim valmis teha ja siis lambiasjadest esimene võiks just olla mõni väga lihtne, nagu see mis kirjutasin, see kõrvaklapivõim - saab maitse suhu vähemalt suht väikese vajatava eelarvega ja lambid peaks ka olemas olema ju...
Kui miski nihu läheb siis ei ole suurt majanduslikku kahju, muidugi pingetega mis lampseadmete toites peab ettevaatlik olema igaljuhul!!!

[plaaster]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

No jah.

Ma olen juba mitu päeva seda Manakovi võimendi skeemi vaadanud ja pilt hakkab juba lahustuma. Olen üsna kindel, et saan selle aparaadi kokku . Mõtlen - kui ma kõik jupid õigesti kokku panen. On mul otsilloskoopi ültse vaja ? Ja samas on skeemil kirjas. R 7 saab kõrva järgi reguleerida kui pole otsilloskoopi. Ning paistab küll seda moodi, et skeem korralik.

Kui lõpuks asja kokku saaksin ei pingestaks ma seda kohe. Kontrolliks ikka kõik mitu korda üle. Kogemused olemas. Näpukaid lihtsalt tuleb sisse.
Kui tahan juba paremat võimendit. Saan ka neid samu trafosid kasutada. Mähised vahetaks ka vase vastu välja. Nagu nii ma tasapisi õpin trafosid koostama ja on ka hea nende peal harjutada.


Kas kõrvaklapi võimendid on suutelised S30 kõlarit ära toitma ?

Tähtis on ju, et midagi valesti ei ühendaks ja komponendit oleksid töökorras.


Toitetrafo juhtmete koha pealt nii :
1 ja 1 kokku 2 ja 2 220 V pinge sisse.
14 ja 14 kokku 4 ja 4 pinge välja.
6 ja 5 kokku 5 ja 6 pinge välja.
7 ja 17 pinge välja.
20 ja 20 kokku 10,10 ja 20 pinge välja.
21 ja 21 kokku, 22 ja 22 kokku,21 ja 22 kokku, maaühendusse.
11 ja 12 kokku 12 ja 12 pinge välja.
Loomulikult kontrollin ka seda veel mitu korda üle .

[plaaster]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Mul niisugune küsimus. Kas Raadiolamp võib plahvatada kui valesti ühendada? Või lihtsalt põleb läbi, vms ?

[Pläsku]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Aga miks sa peaksid siis valesti ühendama? Kui vähegi hoolas olla, ei tohiks ju probleemi olla, või ei oska lambi kontakte lugeda. Pole nagu sellist asja ette tulnud, ae mõni lamp oleks pauguga õhku lennanud. Rohkem kipuvad siis katki minema, kui kurjasti nendega ringi käia või kui tulisele lambile midagi vee laadset peale kallata. Kui valesti ühendad, siis elektroodid võivad lühisesse minna, emissioon õnnetult otsa saada, hea õnne korral kütteniit läbipõleda. Üldiselt pole kunagi sellist asja ette tulnud, et puruks lendab ja ega pole valesti ühendanud ka. Kõige rohkem võib valede pingete/voolude korral anood (või ka mõni teine elektrood) üle kuumeneda, anood isegi suurel lambil nii kuumaks, et klaas kipub sulama. See on juba väga kurjasti ja anood on siis täitsa punane. Normaalselt töötaval lambil ei tohi mitte mingisugust anoodi punastamist olla, võib olla ainult anoodi sisepinnal sinakas helendus.

[plaaster]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Kas küttepinge ( 6,3 V ) ühendamisel pole vahet kumbapidi ma juhtmed ühendan ( polaarsus )? http://www.drtube.com/datasheets/6n1p-sed1999.pdf Ja need pinnid on 4 ning 5 ? Kas kõikidel lampidel on küttepinge pinnideks 4 ja 5 ? Mulle tundub küll nii.

Plaanis on selline kõrvaklappi võimendi kokku panna http://gilmore2.chem.northwestern.ed...bender_prj.htm

[Pläsku]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

1. Ei ole tähtsust, kuidas juhtmeid ühendada, vahelduvpinge tavaliselt, kuid kasutatakse mürade vähendamiseks alalispinget.
2. 6Н1П on 4 ja 5.
3.Põhiosal 9-jalalistel 6,3V küttega vene sõrmlampidel (ka EL, ECC lampidel) on 4. ja 5. jalg, kuid on ka erandeid, näit. 6Н3П-l on 1 ja 9, nii et kontrolli alati. 12V küttega (12AX, 12AT) on 4, 5 ja9.
4. 7-jalalistel sõrmlampidel 3. ja 4. jalg.
5. 8-jalalistel oktaalsokliga lampidel põhiliselt 2 ja 7, aga osadel ka 7 ja 8.
Seega alati pead kontrollima. Samuti ei lange samatüübilistel (näit. pentoodid) ka teiste elektroodide sokeldused igakord kokku, seega alati ei tarvitse seetõttu sarnaste parameetritega lambid lihtsalt sokelduse tõttu olla asendatavad.

[mikumaku]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Suvalise vanema lampidest rääkiva raamatu taga on tavaliselt ka lampide sokeldused tabelitena olemas. Kui mõttega uurida, on kõik vastused olemas. Kui tahad huvi pärast samas konstruis erinevaid lambitüüpe proovida, tuleb sealt näpuga järge ajada ja jootekolb kätte võtta. Samuti on parameerid ja tööreziimid erinevad, milleks on jällegi tabelid raamatutes ja netis. Kui ei taha omatehtud asja proovimistega väga ära sonkida, võib teha ka pesa ülemineku. Võtad lambipesa, joodad sellele mõnesentimeetrised plankjuhtme tükid külge ja torkad nendega pessa. Saad sokeldust muuta niimoodi.

[Nrgy]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Suuresti peaks ikka olenema ka millest heli sinna lampvõimu lastakse. Ja tegelikult ei saa võrrelda lampvõimu ja mikroskeemvõimu, see on sama kui hakata võrdlema sisepõlemismootorit ja elektrimootorit kuigi mootorid on nad mõlemad.

[kalvis]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Parem võrdlus on siiski diiselmootor ja bensiinimootor, sest nad nii palju ka ei erine. Mõlemad veavad auto punktist A punkti B.
Lambi puudused (eelised mikroskeemil)
1. Väiksem võimendustegur võrreldes mikroskeemiga
2. Suurem energiatarve
3. teised pingevahemikud
4. Nõrgem vastupidavus
5. Kallim
Lambi eelised (puudused mikroskeemil)
1. Olematud lineaar ja mittelineaarmoonutused. Kui valesti häälestatud või mingi kala, saab ka need kätte, kuid lambi saab häälestada suht moonutustevabale võimendamisele.
Mikroskeemidega saab ka sama - neil kasutatakse väga hästi tagasisidestatud ahelaid ja väga kavalaid skeemitrikke, mis võimaldavad samuti ajada mittelineaarse võimenduse skeemi sees vägagi lineaarseks ja moonutustevabaks.
2. Hea vastupidavus ülekoormustele, toiteparameetrite hälvetele jne.

Muidugi on teadmised mul rohkem teoreetilised, sest lampvõimendi praktiline kogemus olnud vaid ühe lampraadioga.

[moi]

Vs: Lampvõimendi vs Mikroskeem võimendi.

Lambi eelised (puudused mikroskeemil)
1. Olematud lineaar ja mittelineaarmoonutused.

See on nüüd küll väga mööda.
Lambil on alati suurem moonutus, eriti mkroskeemiga võrreldes.