Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

[Ajut]

Tere,

Ehk oskab keegi vihjata mõnele valmisvidinale (link tootele vms), mis jääks hinnalt alla 1000 EEK ja võimaldaks realiseerida järgmise tehnilise lahenduse:

Omab ca 1,5 m kaabli otsas temperatuuriandurit, võimaldab eelseadistada temperauutirvahemikus ca 20-50C kaks lülituspunkti. Alumises määratud punktis lülitaks seadme (220V max 200W) sisse ja ülemises määratud punktis välja.

Lähim laiatarbevidin mis selleks tundus sobima, oli elektrilise põrandakütte termostaat (näiteks devi 130), mis omab 2,5 m pikkuse ühenduskaabliga temp. andurit, aga see lubab seadistada küll ülemist punkti, aga alumine punk on nõ hardcoded 0,2C või 0,4C ülemisest madalam, mis pole antud juhul piisav.

Mida teha tahan?

Eramus 100-140W tarbiv 220V veepump ajab 24/7 vesipõrandaküttesüsteemis soojendusvett ringi. Samas osa ajast on põrandaküttekollektorid suletud ja tagasivoolu temp. on pea samakõrge kui pealevoolu temp. Voolutarbe vähendamise eesmärgil võiks selleks ajaks pumba seisma jätta, aga kahjuks puudub kollektorisüsteemil väljavõte (ja kollektoreid on süsteemis kaks), kust ventiilide olekut saaks lugeda (näit. kõik ventiilid kinni). Isegi kui väljavõte oleks realiseeritud, puudub kaabeldus pumbani, et pumpa juhtida saaks. Piisava tootlikusega adaptiivsed pumbad maksavad 6000EEK ja enam, ning hetkel kasutuses oleva väljavahetamisel oleks tasuvusaeg hetkel kehtivate elektrihindade juures ca 10-ne aasta kanti (samasse kanti on pumba eeldatava tööiga).


Tuli mõte proovida, kas tagasijooksu temperatuuri kraadides saaks piisavalt infot jätmaks pumba seisma kui temp. üle määratud taseme tõuseb ja taas käivitada kui alla määratud taseme langeb. Et seisva vee jahtumine alumisele temp. tasemele torus, mis asub ca 30C ruumis (katla kõrval) võib pikemalt aega võtta ja samal ajal võib mõni ventiil avaneda (ruum kütmist nõuda), siis võiks sõltumatult temp. baasil lülitamisest pumpa näiteks ca iga 15 min tagant ca 1 min töös hoida (värskendamaks tagasovoolu temp. infot). Seda saaks korraldada näiteks odava (100-200 EEK) laiatarbe aegreleega (peaks võimaldama 4 x24 ca 1min kestvat lülitust ööpäevas).

Omaette küsimuseks jääb, kaua pump tihedatele sisse-välja lülitamistele vastu peab ja milliseks kujuneb kokkuhoid. Tänase ca 1,54 EEK/KW juures tarbib pump ca 1500 EEK aastas. Aga ca 500 EEK ümber maksma mineva hobiprojektina võttes pole ka palju kaotada.

PS: Vabandust ette pika arutelu eest (kui keegi juhuslikult lugemisega siia maani jõudis)!

[a1]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Ma saan aru, et Sul on vaja diferentsiaaltermostaati, millel saab hüstereesi ulatust reguleerida, nagu näiteks Devireg 316.

https://www.nael.ee/static/files/681.Devireg%20316-EE_paigaldusjuhend.pdf

[klm]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

DS1821 programmeeritav digitaaltermostaat oleks kah sobilik asi, juhuks kui on soov veidi meisterdada - vaja väljund releed juurde ehitada.

[une18]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Loodan, et väga segast ei pane, aga kui mõtlen enda katlaruumi peale, siis oleks see lahendus parem. Mul on kollektori ajamid 220V peal. Nii kollektor kui pump asuvad katlaruumis. Kõige täpsem oleks pumba juhtimine juhul, kui pump lülitub välja siis, kui kõik kontuurid on suletud. Mul peaks toimima nii, et kui toide on peal, siis kõik kinni (või oli vastupidi). Mõistlik oleks võtta ajamitest signaalid, kui kõik ajamid kinni, seisab ka pump, kui üks ajam avatakse, siis käivitub ka pump. Minu puhul 3m2 ruumi ca 10 m juhet vedada, oleks kõige väiksem probleem.

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Loodan, et väga segast ei pane, aga kui mõtlen enda katlaruumi peale, siis oleks see lahendus parem. Mul on kollektori ajamid 220V peal. Nii kollektor kui pump asuvad katlaruumis. Kõige täpsem oleks pumba juhtimine juhul, kui pump lülitub välja siis, kui kõik kontuurid on suletud. Mul peaks toimima nii, et kui toide on peal, siis kõik kinni (või oli vastupidi). Mõistlik oleks võtta ajamitest signaalid, kui kõik ajamid kinni, seisab ka pump, kui üks ajam avatakse, siis käivitub ka pump. Minu puhul 3m2 ruumi ca 10 m juhet vedada, oleks kõige väiksem probleem.

Kirjeldatud lahendus oleks parim aga...

Mul asuvad kollektorid (1k ja 2k) maja keskel ning katlaruum on servas. Signaalkaabeldus katlruumi ja kollektorite vahel puudub ja vedamine osutub keeruliseks (uus elamu - seinte peal ei vea ja ripplae peale eriti ei pääse).

Teemat arendades võiks ju otsida raadiosillad, kus lülitussignaal kantakse üle nn meediakonverterite (signaal vaselt raadiosignaaliks ja teises otsas raadiosignaalist vasele tagasi), aga sellised lahendused on arvatavalt kallid. Olemas ka vist seadmed lülitussignaali ülekandmiseks läbi olemasoleva 220v kaabelduse, aga neediki arvatavalt on kallid.

[Shele]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Pikk jutt, aga on ilmselt tehtav. Kus resideerud (kogu põrandaga?)

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Pikk jutt, aga on ilmselt tehtav. Kus resideerud (kogu põrandaga?)

Saatsin PM-i.

[Tikk]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Kirjeldatud lahendus oleks parim aga...

Mul asuvad kollektorid (1k ja 2k) maja keskel ning katlaruum on servas. Signaalkaabeldus katlruumi ja kollektorite vahel puudub ja vedamine osutub keeruliseks (uus elamu - seinte peal ei vea ja ripplae peale eriti ei pääse).

Teemat arendades võiks ju otsida raadiosillad, kus lülitussignaal kantakse üle nn meediakonverterite (signaal vaselt raadiosignaaliks ja teises otsas raadiosignaalist vasele tagasi), aga sellised lahendused on arvatavalt kallid. Olemas ka vist seadmed lülitussignaali ülekandmiseks läbi olemasoleva 220v kaabelduse, aga neediki arvatavalt on kallid.

Varsti on ka kilp seinas väga "paha-paha" -nähtus. Kas äkki saab nii, et kilpi pole, aga elekter oleks majas? Raha ka nagu vähe - aga mul on vaarikamoosi ja küttepuid pakkuda - sellise jutuga pole mõtet poodi minna. Kõrgtehnoloogia ikkagi maksab palju raha Ja need sillad vms iganes Eestis ei tööta, Eestis on võrgupinge natuke kõrgem

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Ma saan aru, et Sul on vaja diferentsiaaltermostaati, millel saab hüstereesi ulatust reguleerida, nagu näiteks Devireg 316.
https://www.nael.ee/static/files/681...ldusjuhend.pdf

See vidin jäi eneselegi silma aga letihind on ca 1200 EEK

Leidsin ka 250 EEK eest -> LINK

Parandus: Tundub et sellise hinnaga ollakse valmis ostma, mitte müüma.

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Varsti on ka kilp seinas väga "paha-paha" -nähtus. Kas äkki saab nii, et kilpi pole, aga elekter oleks majas? Raha ka nagu vähe - aga mul on vaarikamoosi ja küttepuid pakkuda - sellise jutuga pole mõtet poodi minna. Kõrgtehnoloogia ikkagi maksab palju raha Ja need sillad vms iganes Eestis ei tööta, Eestis on võrgupinge natuke kõrgem

Ei kilbi vastu pole mul küll miskit. Vaarikamoos ja küttepuud mõlemad olemas.

Proovin tehnoloogiat soetada mitte omamiseesmärgil (olgu kui kõrgtehnoloogiline tahes) vaid lähtudes selle pakutavast kasust omanikule, väljendugu kasu siis mugavuse tõusus (automatiseerimine) või pere eelarve väljaminekute vähendamises (näiteks kulutades vähem elektrienergiat) ehk jälle rahuldades isiklikku huvi ja veetes meeldivalt vaba aega mõne huvitava projektiga, mida rahakott võimaldab.

[erku]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Seda süsteemidejuurutamist sai mõned aastad praktikas proovitud eramute küttesüsteemide ehitamisel.
Kokkuvõtlikult sai lisatud katlale, akumulatsioonipaagile ja tsirkulatsioonile termostaadid peale; põhimõttel: pumbad käivituvad kui on sooja, kui pole- seisavad.
Küttekontuurid (põrandakontuurid) on standartsed asjad, neil on kollektoril juba ringlustermostaat olemas.
Radiaatoritel on termostaadid otsas.
Soojaveeboilerile sai pandud küttele ja tagasivoolule mehaaniline termostaat. (see on siis see koht, kui ahi kütab on kõik soe, aga kui küte hakkab lõppema siis hakkab süsteem boilerist sooja tagasi viima põrandasse ja radiaatorisse; - selleks siis termostaat) Kuna boiler on otse suures süsteemis, siis eraldi pumpa pole vaja- on termostaatklapid selle asemel.
Akumulatsiooni paagil olid ka küttekehad; maja kõige kaugemas nurgas asus termostaat mis käitas akumulatsioonipaagi kütte ja ringluspumbad. See on põhiline viga mida inimesed eiravad. Pannakse akumulatsioonipaagile küte, aga sellele ei mõelda et paak võib kuum olla ja ülejäänud maja külmub lõhki.

Põhimõtteliselt pole minul kunagi neid 2 süsteemseid elektrilisi termostaate tarvis läinud. Kallimad termostaadid maksavad jah 1700.- EEK, samas odavamad maksavad ca 600.-EEK ja töötavad samuti. Sama asi mehaaniliste/mehaaniliste kapilaarajamitega termostaatidega (mehaaniline termostaatkraan, millel on kuni 2jm toru pudeliga)

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Ei hakka uut teemat tegema, aga küsin igaks juhks veel, et kas see idee võiks toimida ja säästu anda?

Nimelt olemas kahesüsteemne tarbeveeboiler (elekter+kesküttekatla läbivool), mida reeglina läbivoolu abil soojendatakse. Ja taas ajab seda läbivoolu 24/7 eraldiseisev veepump ringi.

Idee: Ühendada boileri elektritennide toide lahti ja suunata pumba toiteks. Sellisel moel peaks pump rakenduma vaid siis, kui boiler on jahtunud alla seadistatud temperatuurinivoo (boileri temperatuuriregulaator elektriga küttes). Praktikas ei tarbita sooja vett öösel ega tööpäevadel aktiivsel tööajal ja võiks eeldaa et pump käib sellel ajal enamus ajast tühja. Üks nüanss siiski on, kui korraga avanevad mitmed põrandaküttekontuurid ja läheb vaja rohkem küttevõimsust, siis peaks pumba pideval töötamisel 200L soojaveeboiler nõ akumulatsioonipaagina toimima hakkama. Pumba seistes väheneb katla maht ca 200L võrra ja pelletipõleti hakkab tõenäoliselt tihedamalt käivituma (elektriline süütepulk ca 1,5 min süüdet 450W/h ) ja/või põleti töötsükkel venib pikemaks. Ka põleti vajab toimimiseks elektrivoolu (väline etteandetigu; põletisisene etteandetigu; põleti õhuventilaatori mootor) ja see võib loodetud kasu "ära süüa".

[elukaz]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

See boileri pumba variant võiks päris hästi toimida muidu tarbevee osas, aga... kas katlal oma akupaaki polegi?
Põletil peaks muidu olema kütmis ja hoidmisrezhiim sõltuvalt katla termostaadi hetkeseisust ja küünalt kasutama ainult külmkäivituse puhul. Või sul hoiderezhiimi polegi vaid töötab jutti ära ja siis vesi vaikselt jahtub ja tuli kustub üldse ära?
Üldiselt kiputakse pumpadega liialdama, iga kontuuri peale eraldi pumpa polegi alati vaja, ntx kus on eraldi katla, kütte, radikate, põrandakütte pumbad siis võib tegelt viimased kaks ära jätta ja süsteem toimib endiselt. Pole su toruskeemi näind, aga ehk annab mõne pumba lihtsalt välja tõmmata?

Ka põleti vajab toimimiseks elektrivoolu (väline etteandetigu; põletisisene etteandetigu; põleti õhuventilaatori mootor) ja see võib loodetud kasu "ära süüa".

See ei saa midagi ära süüa, kui katel elektrit tarbib siis vastuseks saad sa soojust ja kui tarbitav soojushulk ei suurene siis ka katel kauem ei käi. Ainus nüanss võib olla süüteküünlas.

[Ajut]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Katlasüsteemi toimimine (minu arusaamade järgi) j järgmine:

- Pelle katel (LINK), mille veesärgi maht 0,15m3.

- tarbevee vooluring - katla temperatuuril (ca 80-90C) vesi pumbatakse läbi tarbeveebolileri (seisab katlast eraldi; ühendatud katlaga [peale- ja tagasivool]; tsirkuleerib pumba abil)

- põrandakütte vooluring - elektroonilise kolmikventiili abil reguleerib juhtplokk pealevoolu temperatuuri põrandakontuuridele, segades katlast tulevat sooja vett tagasivoolu jaheda veega, saades tulemuseks ca 40C pealevoolu (juhtplokk reguleerib pealevoolu temperatuuri kraadides pidevalt pealevoolu ja reguleerides kolmikventiili vastavalt kraadimise tulemusele); tsirkuleerib pumba abil

- pelletipõleti PV20 (LINK) kontrollib katla temperatuuri ja käivitub katla TEMP alla 80C langemisel ning seisukub katla TEMP ca 90C saavutamisel. Põletil puudub kontrollleek, süütab elektritenn

- Iga põrandakontuuri pealevoolul on elektrooniliselt reguleeritav ava-sule klapp, mida reguleerib vastava ruumi temperatuuriandur

Sellisel moel moodustuvad sõltumatud süsteemid:

- Põleti kontrollib katla temperatuuri ja hoolitseb et see oleks vahemikus 80-90C
- tarbevee temperatuur boileris on lähedane katla temperatuurile vaadeldaval ajahetkel (kui palju sooja vett korraga boilerist välja lasta ja veetrassist külm asemele tuleb, siis boiler jahtub ja jahutab katla läbivoolu ning seeläbi ka katelt)
- kolmikventiil lahendus kontrollib, et põrandakontuuri ei läheks üle 40C, mixides pealevoolu temperatuuri kokku katlast tulevast soojast ja tagasivoolust tulevast jahedast veest, suunates üle jääva tagasivoolu vee katlasse, misläbi jahutab katelt.
- ruumi temperautuuriregulaatorid tagavad soovitud temperauutri ruumis, avades põrandakontuuri läbijooksu ruumi õhu temperatuuri jahtudes ja sulgedes taas õhutemperatuuri tõustes.

Eelmises postituses väljendatud "sööb kasu ära" all mõtlen seda, et tarbevee tsirkulatsioonipumpa poleks vaja 24/7 töös hoida, sest TEMP boileris jahtub enamus ajast aeglaset (vett ei kasutata), aga teiselt poolt väheneb katla veesärgi maht ca 200L (boileri mahu võrra) ja katla jahtumistsükkel lüheneb (TEMP langeb kiiremini alla 80C) ning põleti hakkab tihedamalt käivituma.

Põleti tihedam käivitamine toob kaasa lühiajalise suurema voolutarbimise (süütetenn + kolm elektrimootorit) + elektromootorite suureneva kulumise (rohkem käivitusi) + kulutatav summaarne elektrikulu võib osutuda suuremaks kui tulu pumba seismajätmisest.

Vastulaused väitele, et mootorite tööshoidmisel soojusenergiaks kuluv elekter pole raisatud:

1. Antud juhul vabaneb see soojus katlaruumi (ja katlaruumil on 2 välisseina mille kaudu osa soojust majast väljub) aga mitte eluruumidesse kus seda vaja oleks.

2. Eelisan elektriga kütmisele pelletitega kütmist, kuna pelletitega kütta on odavam (jätame kõrvale sisseseade soetuskulud, mis elektri otsekütte puhul on oluliselt odavamad kui ülalkirjeldatud lahendusel).

[elukaz]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Torude skeemi koos pumpadega oleks hea näha, aga spekuleerin midagi selle jutu põhjal.
Saan aru et eraldi akupaaki ei ole, siis võiks olla moodustatud ring boilerist ja katlast mida ajab ringi üksainus ~60W pump 24/7, boilerile eraldi pumpa pole vaja. Põrandapumbale tundub ka 140W ilmne liialdus. 25-40 pump esimeses astmes võiks olla piisav ja tarbib kuskil 20-30W ringis, pole hullu kui kogu aeg taga on.
"ei söö kasu ära" all mõtlesin seda et kui vool läheb küttesüsteemi siis vastuseks saad põhiliselt pelletisoojust, samas kui kolle iga tsükliga ära kustub siis tõesti esimene ots läheb raisku.
Kui võimalik siis oleks hea suurendada temperatuuride vahet milles katel sisse-välja lülitab ja muidugi akupaak kui vähegi ruumi on. Alumine temp võib jääda 50C juurde, kui põrand üle 40 ei võta siis peab lihtsalt vaatama et tarbevesi liiga külmaks ei jää.
Kui katlamajal palju välisseinu siis võiks ka ülemise otsa madalamaks tuua, on soojuskaod väiksemad. Ära proovitud, iga tõstetud kraad suurendab küttekulu. Kuigi põlemine võib efektiivsem olla läheb soojuskadudena rohkem kaduma v.a. juhul kui on väga hea isolatsioon või katel keset maja istub.