Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

[papa]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Nagu ma aru saan on pidev temp.katlas 80-90C ja sama temp. ja vesi lähevad ka tarbevee boilerisse.Standardsetes süsteemides kasutatakse katlakontuurides nn."pehmendatud"
vett ,mis väldib katlakivi tekke ja tarbevveeboiler on soojusvahetiga ning tarbevee temp.on soovitav mitte üle 60C ,suveperioodiks ka el,tennid .
Tsirkulatsioonipumpasid 100-200W kasutatakse 4-5 kordsete majade puhul.Hakkama saab ka ühe pumbaga ,kui tarbevee temp on näit. 60C siis mingi täiturmehanism sulgeb
boileri pealevoolu. Akumolaatorpaagist oleks otsene kasu elektrikütte puhul (öine elekter) ,siin ta oleks soovitatav kuid samas muudab ta kogu süsteemi keerulisemaks.
Vanasti kasutati katlamajades põhiliselt kontakttermomeetreid millede millede hind odav ja käsitlemine suhteliselt lihtne.

[moi]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

- tarbevee vooluring - katla temperatuuril (ca 80-90C) vesi pumbatakse läbi tarbeveebolileri (seisab katlast eraldi; ühendatud katlaga [peale- ja tagasivool]; tsirkuleerib pumba abil)
...
- tarbevee temperatuur boileris on lähedane katla temperatuurile vaadeldaval ajahetkel (kui palju sooja vett korraga boilerist välja lasta ja veetrassist külm asemele tuleb, siis boiler jahtub ja jahutab katla läbivoolu ning seeläbi ka katelt)
...
Eelmises postituses väljendatud "sööb kasu ära" all mõtlen seda, et tarbevee tsirkulatsioonipumpa poleks vaja 24/7 töös hoida, sest TEMP boileris jahtub enamus ajast aeglaset (vett ei kasutata), aga teiselt poolt väheneb katla veesärgi maht ca 200L (boileri mahu võrra) ja katla jahtumistsükkel lüheneb (TEMP langeb kiiremini alla 80C) ning põleti hakkab tihedamalt käivituma.

Suurem probleem kui elektri raiskamine on sul see, et varsti on boiler katlakivi täis (tarbevee poolelt). Tarbevett ei tohi üle 60 kraadi kuumutada (ja pole ka vaja) kuna üle selle hakkab katlakivi veest välja sadenema.
Tarbevee tsirkulatsiooni pumba ja tarbevee bolileri laadimispumba mõisted on sassi natuke. Sul on ilmsel tarbevee bolileri laadimispump, mis tavaliselt töötab tarbevee boileri temperatuuri järgi termostaadiga - vesi üle 55 välja, alla 50 sisse. Tarbevee tsirkulatsiooni pump aga ajab tarbevett ringi kraanide torustikus kui need väga pikad on, sul vist ei ole.

Samuti on tahke kütuse katla puhul pea alati vajalik akumulatsiooni mahuti kuna tuld momentaalselt kustutada pole võimalik. Katla juhtimine käib siis akumulatsiooni paagi temperatuuri järgi, kus lisaks on ka katla maksimum temperatuuri piirang/juhtimine.

Eelpool toodud 100-150 W põrandakütte tsirkulatsiooni pumba võimsus tundub natuke suur olema, kui pole just tegu lossiga või valesti ehitatud torustikuga?

[elukaz]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Tarbevett ei tohi üle 60 kraadi kuumutada (ja pole ka vaja) kuna üle selle hakkab katlakivi veest välja sadenema.

Seda tennkütte puhul kus tenni ümbruses on temp kõrgem, soojusvaheti puhul on see kindlasti kõrgem aga kui palju?

Samuti on tahke kütuse katla puhul pea alati vajalik akumulatsiooni mahuti kuna tuld momentaalselt kustutada pole võimalik.

Pelleti puhul mitte, see leek sureb suht kohe kui vent seisma jääb, suvalise katla inerts on kaugelt suurem kui selle jääksoojuse jaoks vaja.

[moi]

Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Seda tennkütte puhul kus tenni ümbruses on temp kõrgem, soojusvaheti puhul on see kindlasti kõrgem aga kui palju?

Ei saanud aru lausest. Soojusvaheti läheb ka katlakivi täis üle 60 kraadises toores vees.

Pelleti puhul mitte, see leek sureb suht kohe kui vent seisma jääb, suvalise katla inerts on kaugelt suurem kui selle jääksoojuse jaoks vaja.

Vaieldav küsimus kui palju leegi kustumise järel veel soojust eraldub ja palju see katla vee temperatuuri tõstab, ehk omanik teab antud katla puhul täpsustada.

[Ajut]

Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

pumpasid on kaks:

(1) põrandaküttekontuurides küttevee tsirkuleerimiseks. Pump lülitatud teisele käigule, mille puhul tarve pumbal märgitud 160W, aga 48h mõõtmistulemus 113W/h (tegelik tarve polnud nii suur kui alguses kardetud). Töötab 24/7

(2) eraldiseisvas boileris tarbevee soojendamiseks (soe vesi katlast juhitakse boileris asuvasse padrunisse ja tagasivool katlasse tagasi). Töötab 24/7


Tarbeveele pumpa pole paigaldatud - toimib trassi survega.

Hetkel olen jõudnud mõttele:

- pump (1) vahetada täna kasutusel olev WILO TOP-RL 25/7.5 välja Grundfos MAGNA 25-100 (adaptiivne). Samas pole kindel et nii võimast pumpa vaja on (ehk piisab ka ALPHA 2 25-60) + MAGNA letihind 8000-9000i EEK, mis teeb tasuvuse küsitavaks (samas, kui eeldada, et elektri kw/h hakkab maksma ca 2EEK ja pumba tööiga ca 10 aastat...)

- pump (2) siduda boileri elektriteni regulaatoriga, jättes elektritenni toiteta . Siis ei käi pumpa ringi, kui regulaatoril seadistatud TEMP saavutatud (võimalus tarbevesi katla TEMP-ist madalam hoida + elektrit kulub veidi vähem)

PS: Ülaltoodud kursimuutus viib teema elektroonikast pigem VKV (vesi-küte-vent)vms pigem ehitus-, kui elektroonikafoorumisse.

[Ajut]

Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

-> Vaieldav küsimus kui palju leegi kustumise järel veel soojust eraldub ja palju see katla vee temperatuuri tõstab, ehk omanik teab antud katla puhul täpsustada.

Temperatuuri muutu ei oska välja tuua aga üks näide:

Eelmisel talvel põles pelletipõleti süütetenn reedel läbi ja et enne esmaspäeva polnud asendust võtta - sai süüdatud käsitsi (süütevedelik ja tikud abiks). Kui katel saavutab MAX TEMP alustab põleti kustutustsükliga - pelleti ettekanne lõpetatakse ja sundõhu vent käib ringi, kuni fotosilm enam leeki ei registreeri. Veidi väsinud fotosilma (söed veel hõõgusid) ja põleti restile kogunenud tahmapesa ning külma ilma (põleti töötsüklite vahe jäi lühikeseks) koosmõjul toimis katel kaks ööpäeva ilma süütetennita. Tuha jäid söed piisavalt hõõguma, et uue töötsükli alguses pelletid süüdata. Praktikas sellist asja muidugi juhtuda poleks tohtinud. Kui põleti fotosilm avastab väljaspool töötsüklit leegi, siis teeb kustus-ventileerimistsükli (kui näiteks keset töötsüklit toimub voolukatkestus, siis taastumisel leegi avastamisel see esiteks kustutatakse).

Peale töötsüklit hõõgub tuhk veel pikemat aega - tuhavõtul tuleks katel ca 1h varem välja lülitada.

[elukaz]

Vs: Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Järjest huvitavamaks läheb. Tahad boileri pumpa seisma panna, st katlal oma pumpa polegi? Ja kuhu on ühendatud põrandakütte pump kui on kaks eraldi suletavat kontuuri ja ka selle võiks välja lülitada. Väga tahaks torustiku skeemi näha.
Veekatla puhul jääksoojus küll mingi probleem pole, see kustutustsükkel tundub sügavalt mõttetu. Või suudab see kuidagi vältida ohu et hõõgumine pelletikonteinerisse roomab?
Puitbriketi katlal on just vastupidi et kui max temp on saavutatud siis mitte ei kustutata vaid jätkatakse süte hõõgumist aegajalt tigu ja õhku andes. Ja kui tõesti peaks see tegevus tempi edasi tõstma siis on avariitermostaat mis 90 vms tempi juures shutdowni teeb. Seda ei juhtu isegi siis kui õues +30C on ja katel ainult tarbevett soendab mida ka pool päeva ei kasutata.

[moi]

Vs: Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Kui katel saavutab MAX TEMP alustab põleti kustutustsükliga - pelleti ettekanne lõpetatakse ja sundõhu vent käib ringi, kuni fotosilm enam leeki ei registreeri.
Peale töötsüklit hõõgub tuhk veel pikemat aega - tuhavõtul tuleks katel ca 1h varem välja lülitada.

Üsna raiskav tehnoloogia, loogilisem/kokkuhoidlikum (mitte muidugi lollikindlam) oleks lihtsalt etteanna lõpetada enne kui Max temp saavutatakse nii, et tule lõppedes on see Max temp saavutatud, ehk sisuliselt nii nagu elukaz kirjutas.

Pumpade kohta sama üllatus, ilmselt kellegi mitte väga asjadega kursis oleva ehitatud süsteem. Kolmteeventiil ikka nagu on jutu järgi, kas siis tarbevee boileri laadimispump ongi sisuliselt katla omaringi pumbaks?
Kas keegi torustiku takistust ja vajalikke vooluhulkasid on arvutanud põrandakütte jaoks, katsetamine paeks olema hulka kallim kui arvutamine. Kuigi mine tea, veel huljuti sai selle ALPHA 2 25-60 kätte soodusmüügist 1800 +KM.

(2) eraldiseisvas boileris tarbevee soojendamiseks (soe vesi katlast juhitakse boileris asuvasse padrunisse ja tagasivool katlasse tagasi). Töötab 24/7

See võiks küll töötada boileri temperatuuri järgi termostaadilt (see elektriküttekehade termostaat peaks ka sobima) kui katlal oleks omaringi pump.

PS: Ülaltoodud kursimuutus viib teema elektroonikast pigem VKV (vesi-küte-vent)vms pigem ehitus-, kui elektroonikafoorumisse.

Kes siin nii väga elektroonik on et muud juttu ei tohiks ajada?

[Tr2sa]

Vs: Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Häbitu reklaam aga reguleeritava hüstereesiga jms huvitavaga:
http://www.elfafoorum.eu/threads/472...-vool-sisendid)

[Ajut]

Re: Vs: Re: Vs: Temperatuurist sõltuv on-off lüliti?

Võtaks teema kokku järgmisete positiivsete nootidega:

Varem kirjutasin:
- pump (1) vahetada täna kasutusel olev WILO TOP-RL 25/7.5 välja Grundfos MAGNA 25-100 (adaptiivne). Samas pole kindel et nii võimast pumpa vaja on (ehk piisab ka ALPHA 2 25-60) + MAGNA letihind 8000-9000i EEK, mis teeb tasuvuse küsitavaks (samas, kui eeldada, et elektri kw/h hakkab maksma ca 2EEK ja pumba tööiga ca 10 aastat...)

Sain asenduseks hea hinnaga (3000 EEK) MAGNA 25-100 (kasutusel katla poolt toodetava sooja vee vesipõrandakütte kontuuridesse transportimisel), mis ca kuusel jälgimisperioodil automaatreziimil ca 10-13W/h tarbis (eelmine pump tarbis ca 130w).
Rahaline kokkuhoid elektrikulu vähenemise läbi (130x24x31)-(13x24x31)=ca 87KW x 1,54 EEK/1KWh = 135 EEK/kuus. Tänaste elektri hinna juures (1KWh = 1,54 EEK) on pumba tasuvusajaks 3000EEK /135EEK = ca 23 kuud.

Selle tulemusega olen rahul.

Varem kirjutasin:
- pump (2) siduda boileri elektriteni regulaatoriga, jättes elektriteni toiteta . Siis ei käi pumpa ringi, kui regulaatoril seadistatud TEMP saavutatud (võimalus tarbevesi katla TEMP-ist madalam hoida + elektrit kulub veidi vähem)

Paigaldasin boileri elektriskeemis peale termoregulaatorit lüliti, mis toidab ühes asendis boileri sisseehitatud elektriküttetenni (elekter kütab veeboilerit) ja teises asendis tsirkulatsioonipumpa, mis katla veeringi veeboilerist läbi suunab - katel kütab veeboilerit.

Märkus: boiler on kahesüsteemne - elekter/kütteveering.

Tulemusega olen rahul sest:

- tsirkulatsioonpump töötab kordi lühemat, kui eelnenud lahenduses, kus oli 24/7 toites. Uus lahendus annab rahalise läbi vähenenud elektrikulu pumbale (kui pere nädalavahetusel kodust ära - sooja vett ei tarbi, ei pruugi pump kaks ööpäeva rakenduda).

- Kui boiler on üles köetud (siis tsirkulatsioonipump ei käi) ja katel öösel seisma juhtub jääma ning maha jahtub, on saab hommikul boilerist jätkuvalt sooja vett. Varem hakkas katla seiskumisele järgneval jahtumisel soe sirkulatsioonipumba abil boilerist katlase tagasi kanduma, liikudes edasi põrandakontuuridesse. Tulemusena jahtus seeläbi ka boileri maha 25-30 kraadini.