Elektri ohutustehnikast

[Wedru]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Teemaalgataja võiks enne elektriohutust õigekirja selgeks teha.

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Teemaalgataja võiks enne elektriohutust õigekirja selgeks teha.

Huvitav kui palju sa ise ohutustehnikat tead ? Kui oled piisavalt tark juba, ole kena ja pea üks loeng, millest oleks kasu kah.

Sama kasutajatele :

A.S.
ainpaasalu
Daddario

Öelge midagi tarka vahelduseks .

[Wedru]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Kui asja ei tunne, ära torgi. Lihtne!

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Statistika näitab, et Eesti Vabariigis toimunud tööõnnetusi on põhjustanud vähemalt 80% ulatuses elementaarsete töökaitse alaste ohutusnõuete mitte täitmine.


Elektrilöök

Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile

Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.

Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga.

Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või duši all olles.

Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad.

Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.

Kui inimkeha läbiva elektrivoolu tugevus on umbes 0,01 A (amprit), järgneb tavaliselt surm. Tavalisest kodusest elektrivõrgust on võimalik saada 1000 korda suurem vool - 10 A (amprit). Peamiseks surma põhjuseks on elektrilöögi tagajärjel tekkiv südamelihaste korrapäratu virvendav kokkutõmbumine ehk fibrillatsioon. Keha läbiva elektrivoolu mõju sõltub peale voolu tugevuse ka selle kestvusest, kannatanu tervislikust seisundist ja voolu kulgemise teekonnast kehas. Kõige ohtlikum on voolu kulgemine ühest käest läbi südame teise kätte (üks käsi faasijuhtmel ja teine nulljuhtmel) või vasakust käest läbi südame jalgadesse. Sama ohtlikud on elektrilöögid pähe. Nimetatud põhjustel töötab elektrik alati kummitaldadega jalatsites, peakattega ja kui võimalik, vasak käsi taskus. Mida kauem inimene pinge all on, seda suuremad on kahjustused.

Keha läbivale voolule avaldab kõige suuremat takistust nahk. Inimese keha sisaldab väga suures koguses vett, mistõttu on see hea elektrijuht. Higised käed, märjad või vees olevad jalad, paljad niisked jalad jne, suurendavad veelgi keha elektrijuhtivust, mis tähendab, et vool läheb kehast läbi väga kergesti ja põhjustab elule suuremat ohtu.

Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused:
lihase valu;
lihase kramp;
põletus;
teadvusekadu;
südame seiskus, hingamise lakkamine.

Voolu all oleva eseme puutumisel võib tekkida lihase kramp, mis võib põhjustada juhtmetesse kinnijäämise. Seetõttu on päästjatele õpetatud, et tulekahju ajal katsutakse suitsuses ruumis tubade seinu käe seljaga. Sel juhul tõmbub käsi elektrilöögi korral juhtmest eemale ja voolu mõju on lühiajaline. Kui kombata seinu peopesaga, siis võivad sõrmed krampi tõmbuda ja hoida tahtmatult

Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.

Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga, kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks sammupinget ja ise voolu alla ei jääks. Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida!
Selleks kasutada:
kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära;
mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti.

kannatanu on kokkupuutes mahalangenud elektriliiniga
võta pikk elektrit mittejuhtiv ese ning liigu väga väikeste sammudega kannatanule lähemale
tõsta juhtmed kannatanult ettevaatlikult eemale
lohista kannatanu riietest tõmmates ohtlikust tsoonist välja

Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi – hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi.

Alati tuleb meeles pidada:
Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud.
Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed.
Kõige paremateks kaitsevahenditeks on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga jalanõud (spordijalanõud).

[Simpel]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

https://www.riigiteataja.ee/akt/235067

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus?

Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale.

Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha.
Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega
Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist.

Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist. Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult madala okaspuu alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa.

Selleks, et vältida elektriõnnetusi, tuleb ennast nende eest kaitsta ja olla hoolas. Et tagada kõigi kodus olevate elektriseadmete normaalne seisukord, tuleb neid hooldada, st neid tuleb aeg-ajalt üle vaadata ja kõrvaldada pisirikked. Kui sa näed, et masinatel on mingeid lahtiseid juhtmeid või on juhtmed katki, samuti kui juhtmed lähevad soojaks või on kuskil sädelust, siis tõmba see seade kohe vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele.

Milliseid elektritöid võib teha tavaline, elektrialal oskusteta täiskasvanud inimene? Selliste tööde loetelu võib alustada lambipirnide ja kaitsekorkide vahetamisest. Samuti on lubatav valgustite, pistikupesade ja lülitite paigaldus. Alati tuleb meeles pidada, et selliseid töid ei tohi teha voolu all olevate seadmetega.
isetehtud pikendusjuhtmed on sageli tulekahjude põhjustajaks
Iga maja või korteri elektrikilbis või voolumõõtja juures asuvad kaitsmed. Kaitsmed on selleks, et automaatselt välja lülitada see elektrivõrgu osa, milles on rikked. Nendeks riketeks on voolu äkiline suurenemine katkise isolatsiooni või juhtmetes tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras või kui neid on oskamatult parandatud või paigaldatud, siis see liigvool kestab, juhtmed või elektriseadme osad kuumenevad, võivad süttida ja tekib tulekahju. Samuti või juhtmete kuumenemisel kaduda nende isolatsioonivõime ning elektrivool levib metallkonstruktsioonide või torustike kaudu ning võib põhjustada elusolendite hukkumist.

Avastades elektriseadmetes lühise, sädelemise, ülekuumenemise, korkide läbipõlemise, tuleb koheselt see seade seinast välja tõmmata või kui see pole võimalik, siis lülitada koheselt elektrikilbist elektrivool välja ja teatada sellest elektriavarii meeskonnale või häirekeskusele.
Elektriseadme põlema süttimisel tõmba koheselt pistik seinast välja ja peale seda asu vastavalt olukorrale põlengut esmaste vahenditega kustutama.
Ära kunagi kasuta vooluvõrgus oleva elektriseadme kustutamiseks vett!
Selleks, et kasutada elektriseadmete kustutamiseks tulekustutit, peab jälgima, et sellel oleks peale kantud märgis E.
Üldiselt on soovitav tuld summutada teki või vaiba abil, kuid kui seade ei ole elektrivõrgus, siis võib vajadusel kustutada ka veega.
Kui telerit on tarvis veega kustutada, siis ära seisa selle ees vaid kõrval, et vältida kineskoobi plahvatamise korral traumasid.

Kõige sagedamini tuleb koduse elektrisüsteemi rikkumist ette pistikute seinast välja tõmbamisel. Selleks, et seda lihtsamalt teha, kiputakse sageli tõmbama juhtmest ja sellega rikutakse juhe või pistikupesa seinas. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning seejärel alles tõmmata.

Õnnetuste vältimiseks:
Kasuta elektrilisi kodumasinaid vastavalt kasutusõpetusele!
Ära võta üheaegselt kinni elektriseadmest ja metallesemest!
Ära kasuta pesuruumides elektriseadmeid, mis ei ole selleks spetsiaalselt ette nähtud!
Kui näed elektriseadmetes rikkeid, siis lülita need vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele!
Ära kustuta voolu all olevad seadmeid kunagi veega!
Ära puutu elektriseadmeid, mis võivad olla rikkis või millel on lahtiseid juhtmeid!
Ära ürita ise elektriseadmeid remontida, jäta see töö spetsialistidele!
Tee endale ja endast noorematele selgeks eelpool kirjeldatud elektriohutusnõuded!


Soovitan soojalt kõigile lugeda http://www.koolielu.edu.ee/112/112/index.htm

[mikumaku]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Loen ja imestan. Nagu oleks kaks äärmust siin koos.
1) Teen mis tahan, sest olen vinge kogenud vend ja elekter mulle ei mõju.
2) Elan hästi ohutult, õpin seadusi, täidan kõiki reegleid alati ja nõuan seda kõigilt.
Minuarust kumbki variant ei soodusta õppimist ja tegelikku teadmiste arengut.

[Nrgy]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Kui asja ei tunne, ära torgi. Lihtne!

Nii kui sündisid hakkasid kohe jalgrattaga sõitma?

[cyrix]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Plaaster - kui kopeerid - pasteerid siia täistekste, mis ei ole Sinu enda kirjutatud oleks viisakas seda teksti juures ka mainida ja viidata allikale.

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Plaaster - kui kopeerid - pasteerid siia täistekste, mis ei ole Sinu enda kirjutatud oleks viisakas seda teksti juures ka mainida ja viidata allikale.

Link all olemas.

[Daddario]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti).

1) 230V
2) Elusolendile? Sääsele? Hobusele?
3) Meenutame, et tapab siiski vool, mitte pinge.

Elementaarsed ohutusnõuded peaksid olema iseenesest mõistetavad. Sama tahtsin ka eelmise postitusega öelda.

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti).

Oleneb ka inimesest ja tema tervisest.

[Shele]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Poisid! Mis käratsete Jõulu aegu? Kõss! Võtke raamatukogust:
F. Soukup "Elekter ei andesta", Valgus Tln. 1966.
See on elementaarne. Meie riigis on kahjuks nii, et seadused ja määrused on nii ära määritud, et ilma kahe juristita ei sa muffigi au. Tegelikult lähevad need kaks nn, juristi omavahel tülli ja saab pulli. Aga see polnud ju eesmärk?
Tegelikult on ELFA lehel ka väga hea ja lühike ülevaade: Factsheet lehekülgedel.
Jätke seaduste lugemine ametimeeste jaoks, oht ei tule sealtpoolt. Kui on küsimusi pöörduge siiapoole: ma tean selliseid lauaohutusi ja siin on korüfeesid, kes jagavad isegi totraid ettekijutisi, aga, mis tähtsam: nende praktilisi rakendusi. Ja ärge läbustage! Asi on tõsine, isegi elusid väärt.
Kena aastalõppu ja Head Uut Aastat!

[plaaster]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Võtke raamatukogust:
F. Soukup "Elekter ei andesta", Valgus Tln. 1966.

Väga hea. Mina ostan selle raamatu kindlasti endale.

Raamatut saate ka tellida http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?110293

Käesolev raamat kujutab endast katset uut moodi populariseerida elektrialaseid ohutustehnika eeskirju, mida üldiselt siiski vähe tuntakse.
Raamatu autor on käsitlenud elektrivoolust põhjustatud vigastusi, tulekahjusid ja muid juhtumeid Tšehhoslovakkias kehtivate normide ja eeskirjade alusel.
Õnnetusjuhtumite peamiseks põhjuseks on elektriseadmete kasutamise eeskirjade rikkumine. Elektrivoolust saadud vigastuse raskus sõltub seadme pingest ja tingimustest, milles inimene oli pinge alla sattudes.

Sisukord:
Elektririistad
Asjaarmastaja võib osutuda hädameistriks
Ohtliku puutepinge vältimine
Ohutustehnika eeskirjad ja tööjuhised
Madalpinge-elektrivõrgud
Põllumajandus
Välisjuhtmestik ja kõrgepinge
Plahvatusohtlik keskkond
Pikne
Järelsõna



Kaanekujundus T. Aru
Illustratsioonid T. Aru

Mõõdud: 130 × 201 mm

[pult]

Vs: Elektri ohutustehnikast.

Mina arvan, et ennem peaks lugema õppima kui mingit elektriasja näppima hakata ja emme/issi ikka mainima, et sellest ussist ja stepselist võib kirstu saada. Eks esimesed sammud võiks ikka isa juhendamisel teha. Kui ema on särtsu ja jootekolviga tuttav, siis ehk ka ema. Ema jootekolviga - see ei lähe mitte. Fakk, mingi "isa soovitusel" tuleb jälle meelde.