Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Scott- ile... Vesiratas ja kogu see süsteem ujuks (platvormi alla paigutatud auto siselohvid) jõepinnal ning oleks kinnitatud kahest nurgast kallastele trossidega ( sedasi ei sega ta seal ei kalu ega muid elukaid ning ei ole püsiv ehitis ja tõuseb langeb koos jõega
Sellistel tingimustel on see vägagi püsiv. (Aga see aspekt pole praegu oluline.)
Googelda pico hydro, saad palju erinevaid lahendusi ja pilte. Ja generaatori ümbertegemine neodüümmagnetitele annab suurema efektiivsuse ja toob pööretearvu palju madalamale.
Kunagi tean vastukaja soome foorumist kus üks ehitas omale lõpuks toimiva hüdrojaama. Lõpptulemusena saigi ta ca 100 W võimsuse kätte.
Esiteks peab olema piisavalt võimsa jõega, minimaalne kõrguste vahe vähemalt 1 meeter ja vett peab olema nagu niagaras (ikka voolab, mite ei jäta lai veepind muljet, et vesi liigub). Ma olen üsna kindel, et see voolamine, on nirisemine, ehk võib eos maha mõtte matta. Ma ei tea millest ja mismoodi ta turbiini tegi, kuid kas vesi liigub ülevalt või alt pole tegelikult vahet. Turbiin peab olema vastavalt jõe vooluhulgale ja kõrguste vahele. Tänapäeval on ta torus pöörlev asi, kus siis S jõnksakaga tuleb ots välja generaatorile. Ja ennist mainiti, et kui vett on vähe käitamiseks, hakkab vesi labade vahelt jooksma, turbiin aga seisab.
Kuid kui isegi saad võllile oma veeenergia kätte siis on see jõuline, kuid madalate pööretega. On vaid 2 lahendust - kas teed ülekande või palju pooluspaare. Soomlane valis pooluspaare ja mähkis autogeneka ümber vähemalt 10 pooluspaarile.
Lõpuks ta ise väitis, et see mähkimine on nii idiootne töö, et enam ta seda ei teeks.
Googelda pico hydro, saad palju erinevaid lahendusi ja pilte. Ja generaatori ümbertegemine neodüümmagnetitele annab suurema efektiivsuse ja toob pööretearvu palju madalamale.
Asendades elektromagneti püsimagnetiga ei saa kasutada enam algupärast originaal pingeregulaatorit. Ilma regulaatorita ei saa kasutada DC-AC muundurit.
elektroonika pool on võrreldes mehaanilise poolega antud projekti juures lapsemäng muidugi ning sellist mehaanilist lahendust teemaalgataja valmis ei saa, kuid elektroonilise poole pealt võib ju sellegi poolest edasi teoretiseerida
Teoreetiliselt oli mõnisada aastat tagasi maa"kera" lame ja elas küll elevantide ja kilpkonnade kukil ..
Teoreetiliselt on tööpäevad 8 h, mitte 15 h
Teoreetiliselt on kommunism töötav ja hea elukeskkond:P
Teoreetik mõtleb ja jääbki mõtlema (sel ajal taibukam praktik, praktiseerib teooriate baasil), seni kaua kuni on leitud lahendus, millele öelda: see ju nii lihtne
PS! sada aastat tagasi arvati, et inimesed ei saa lennata ja nüüd plaanime minna juba marsile ???
Teoreetikud pange kõrvataha : Tuumapomm oli tegeliku katse kõrvalnäht (kindlasti olete kuulnud)
Ma suhtun kerge eelarvamusega tüüpidesse kes vastu rinda taovad stiilis "olen kuradi lahtise peaga".
Sul on suurepärane võimalus teoreetikute seisukohad ümber lükata, aga su vaidlus on pigem sama teoreetiline mitte pole näha seda hasarti asja praktikasse viia. Suht sihuke igiliikuri teoreetiku suhtumine, et see on võimalik, ja kes ei usu on progressi pidur.
Teinekord on siiski odavam kannatada inverteri 12->230 V heal juhul 0,8 kasuteguriga muundamine ära, kui 100 A voolule käevarrejämedusi kaableid vedama hakata. Ja saab kasutada tavalist kodutehnikat. Veelgi parem oleks see muundus kohe generaatoris teha, kuid see eeldab juba mähiste ümberkerimist. Või tõesti otsida maa alt ja mere põhjast sobivaid 230 V generaatoreid, pole vaja midagi teha.
Muundite kasutegurid küündivad ka tihtipeale kõrgemale, aga reeglina on probleemiks pigem nende suur omatarve tühijooksul ja väiksel koormusel. Mõnedel on kasutusel süsteem, mis pidevalt väljundis võrgupinget ei tekitagi, vaid testib aeg-ajalt, kas väljundis on piisavalt koormust, et end sisse lülitada.
to Qwerty: saab ikka munditega koos kasutada, lihtsalt pisikest puhvrit on vahele vaja.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Tänapäeval enamik seadmeid toimib kenasti ka alalisvoolul. Mina isiklikult teeksin selle muunduri ise ja alalisvoolule. Saab kasuteguri 95% ligi ning tühijooksul ei tarbi ka selline alalisvoolu vidin üle mõnekümne mA. Väljundpingeks kusagil 300V ja kaod kaablis täiesti talutavad.
Milliseid tänapäeva seadmeid sa silmas pead, mis töötavad 300V alalisvooluga?
Tuletame meelde paljude impulsstoiteplokkide skeemi.
Võrgupinge 230V alaldatakse sildalaldiga ja saadakse
elektrolüütkondensaatoril umbes 320V alalispinge.
Seda kasutataksegi muunduri toiteks. Niimoodi ongi
arvutite toiteplokid, säästulambid ja muudki kodused
elektroonikaseadmed. Põhimõtteliselt saabki selliseid
seadmeid 300V alalispingelt toita. See kondensaator
saab siis läbi sildalaldi vajaliku pinge, kusjuures silla
neljast dioodist töötavad pidevalt kaks ja saavad ka
kogu silla võimsust tunda (muidu jaguneb neljale).
Vahel on vaja selliste nüanssidega siiski arvestada.
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Seda küll, aga kuidas seda praktiliselt teostada koduse hüdro- või tuulegeneraatori poolt toodetud elektri puhul?
Mina teeksin nõnda: Tuulik laeks akut/akusid, akupanga ja inverteri sokutaksin kusagile tuulegeneraatori lähedusse, et madalpinge liin võimalikult lühike saaks. Selleks teeks sinna mingisuguse kilbi moodi asjanduse, kus akud ja inverter pesitseksid. Kui välitingimustesse inverter jääks, siis ehk akudele mingi soojustus ka paha ei teeks ehk. Edasi jookseks 300v alalispinge mööda 2,5mm2 kaablit näiteks tarbijate poole ja kogu muusika.
E: Stabiilse hüdro korral võiks muidugi ka otse ilma akuta inverteri järgi lükata. Inverterile peaks siis miski tarbija kuidagi automaatselt stabiilset koormust hoidma panema, näiteks mõne küttekeha. Pinge järgi oleks vist päris hea, näiteks üle 320V lükatakse küttekeha järgi ja sellel 320V pinge piiril jääks küttekeha kasvõi PWM-na sisse välja plõksima ja sedasi stabiilset pinget hoidma, ühtlasi ka generaatori pöördeid.
viimati muutis kasutaja otsija; 31 March 2011, 15:42.
Kommerts muundid mis müüakse 12v DC->230V AC, nende kasutegur ulatub võibolla sinna 90%'ni teatud koormuse juures, ning sa teed järsku ISE valmis 1-2KW muundi mille kasutegur 95% - kõlab veidi utoopiliselt.
Comment