Vee abil elekter.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

Juhtmed ja aeg maksavad ka midagi, lihtsam see muundur panna ja veidi särtsu kaotada. Jõgi jookseb eramaal ja selle loaga ei tohiks ju väga raske olla, roheline ja puha ju

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

Aga ikkagi see relee teema? kas läheks läbi???

[qwerty]

Vs: Tuule abil elekter.

Ok, unusta see keset jõge olev generaator ära. Võtame auto, kas seal laetakse akut sinu arvates üle?
...tegelikult ma ei hakka seda mängu mängima, et küsin mitu suunavat küsimust ning 10 posti pärast jagad asja ära ja oled jube rahul omadega Pingeregulaator genekal hoolitseb selle eest et väljundpinge oleks kogu aeg kindlal tasemel (13,8-14,8 olenevalt regust 'tabletist'). 13,8V pinge võib akul peal olla 24/7 hoiab aku täis ning isegi hoiab ära neid keemilisi protsesse mis akut rikuvad. Kui aku on täis siis voolu ta sisse enam ei võta (13,8V pinge juures). Pinget hoiab paigas regulaator. Pole tarbimist pole ka tootmist - pole probleemi.

[qwerty]

Vs: Tuule abil elekter.

Kindlasti kordan kuskil siin varem öeldut, aga muundur raiskab ise energiat ja maksab ka. Palju lihtsam on kasutada sedasama 12 V. Kasvõi mööda majapidamist selle tarvis paralleeljuhtmestik vedada. Kui 220 V majas olemas, siis las ainult need seadmed jäävad sinna külge, mis kuidagi teisiti ei saa. Kogu valgustus, heli, video, ka vee soojendamine jne pole ju mingi probleem 12 V peale kombineerida. Ka 12 V külmikud on olemas jne.

Et ostaks paarsada meetrit pöidla jämedust kaablit ning veaks selle kuskilt jõe äärest maja juurde? Isegi sellega kukuks pinge oma 4V (25% võimsuskadu kaablisse) ning kaabli hind oleks selline ,et EE'st saaks selle raha eest elu lõpuni elektri osta.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

kas juhtmesse oleks tõesti nii suur energia kadu?? aga mudu juhet 150 jm ehk, umbes 300 eur,
Ühes kuus hoiaks särtsu pealt kokku ümbes 50-60 eur, kasutegur jääks püsivaks ja soetamis kulud saavad 1 aastaga nulli

[mikumaku]

Vs: Tuule abil elekter.

Et ostaks paarsada meetrit pöidla jämedust kaablit ning veaks selle kuskilt jõe äärest maja juurde? Isegi sellega kukuks pinge oma 4V (25% võimsuskadu kaablisse) ning kaabli hind oleks selline ,et EE'st saaks selle raha eest elu lõpuni elektri osta.

Võibolla küll aga võibolla mitte. Arvutada võib küll, aga tegelik tõde selgub ikka proovimisel. Peale selle 12 V rikkekindlalt läbi looduse vedamine ei ole nii tüsilik kui 220 puhul, olgu ristlõige milline tahes. Peale selle on ju lihtne teha tagasiside majast, nii et sinna jõuaks ikka 12 V, olgu pingelang kaablis milline tahes. Peale selle algab kõik vee potentsiaalsest energiast ehk teemaalgataja kose kõrgusest ja vooluhulgast, millest me ei ole veel midagi kuulnud...... kui seda jätkub, siis ülejäänu on vormistamise küsimus, kui ei, siis ei aita ükski genekas ega muundur.

[qwerty]

Vs: Tuule abil elekter.

kas juhtmesse oleks tõesti nii suur energia kadu?? aga mudu juhet 150 jm ehk, umbes 300 eur,
Ühes kuus hoiaks särtsu pealt kokku ümbes 50-60 eur, kasutegur jääks püsivaks ja soetamis kulud saavad 1 aastaga nulli

Oomi seadus on abiks.
230V (2KW= 8,7A) pealt kasutad tavalist 2,5mm2 kaablit ning kaod pole märkimisväärsed ning kaabli hind ka mõistuse piires (kao saab arvutada teades antud ristlõikega kaabli takistust meetri kohta).
14V pealt jällegi (2KW=143A) peaks kaabel olema pöidla jämedune ning ka sellise kaabli puhul oleks kaod märkimisväärsed.
Elektrivõrgus kasutatakse kõrgepinget (kõrget pinget) elektri transportimiseks hea põhjusega - pole nimelt otstarbekas õhku kütta ning vaske/alumiiniumit raisata.

Võibolla küll aga võibolla mitte. Arvutada võib küll, aga tegelik tõde selgub ikka proovimisel. Peale selle 12 V rikkekindlalt läbi looduse vedamine ei ole nii tüsilik kui 220 puhul, olgu ristlõige milline tahes. Peale selle on ju lihtne teha tagasiside majast, nii et sinna jõuaks ikka 12 V, olgu pingelang kaablis milline tahes. Peale selle algab kõik vee potentsiaalsest energiast ehk teemaalgataja kose kõrgusest ja vooluhulgast, millest me ei ole veel midagi kuulnud...... kui seda jätkub, siis ülejäänu on vormistamise küsimus, kui ei, siis ei aita ükski genekas ega muundur.

Selle peaks kuskile foorumi kullafondi panema. Füüsikaseadused, matemaatika ning loogika on ju lihtsalt kergeusklikutele.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

nii qwerty, sa tundud asja jagavat ,,, et siis, algeline plaan oli enam vähem, praegu jõudsime sellise lahenduseni: keset jõge ujuv alus vesirattaga, vesiratas veab ülekannet, see omakorda genekat, geneka ja aku vahele pinge regulaator, pärast akut trafo e. muundur 2kw 220 v ja sealt kaabel majapidamisse Kui nüüd saab asja enam vähem, siis saan uue kalkulatsiooni kulude kohta teha ja uue projekti ehituse ja valmistamise kohta

[mikumaku]

Vs: Tuule abil elekter.

Selle peaks kuskile foorumi kullafondi panema. Füüsikaseadused, matemaatika ning loogika on ju lihtsalt kergeusklikutele.

Seda au ei ole ma vist ära teeninud Ilmselt kirjutasin mitmetimõistetavalt. Qwerty arvutustega oomi seaduse kohta täitsa nõus. Kuid sellise ristlõike tekitamiseks jõe ja maja vahele ei pea ju esimesse ettejuhtuvasse kirvehindadega kaablipoodi tormama, just tänu selele, et tegemist 12 V-ga. Tagasiside osas jään oma arvamuse juurde, autogenekad on automaatregullitavad kuni mitmekümne voldini. Kuna nüüd teemaalgataja paljastas, et koske tal ei olegi, siis tuleb mõte ümber sõnastada. Sel juhul algab kõik vee kineetilisest energiast, ehk vee kiirusest ja vesiratast pöörava vee kogusest. Ei ole küll teemaalgataja jõge näinud, kuid kahtlustan et kahe kilovati jaoks oleks vaja kogu jõe laiust ratast ja aastaringset kevadist suurvett. Enne investeerimist arvutamine oleks tõesti kasulik, muidu on tulemuseks ilus vesiratas, mis koormuse tahalülitamisel lihtsalt seisma jääb.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

Ei ole eriline füüsik ( mudu nõu ja abi ei küsiks), küll aga olen hea silmaga ehitaja ja kuradi lahtise peaga vennike.. see jõe raas paneb hetke mõõtudega vesiratta liikuma kuskil 20-25 rpm. jõgi liikus kiirusega umbes 8-10 km/h ( seda mudugi -9 kraadiga). Korralikke labade ja õigete ülekannetega on jõuallikas piisav. Ülekannetele tegin miniprototüübi papist ja lõpp pöörete arv enamvõhem klappis vajadustega, u 2500 rpm genekale

[elukaz]

Vs: Tuule abil elekter.

Aga sa mõõda asja mehaaniline võimsus ära ja korruta mingi lambi kasuteguriga, 50% ntx siis võiks elektrivõimsust loota. Ntx 100W veab 10 sekundiga sajakilose mehe meetri kõrgusele.
Muidu tarbimise ja mittetarbimisega on see vahe kas ratas jookseb vabalt või kipub koormuse all seisma jääma, Kuna pöörete langemisel geneka toodetav võimsus väheneb siis tekib mingi tasakaal maks võimsuse näol.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

seleta lahti Ntx 100W veab 10 sekundiga sajakilose mehe meetri kõrgusele.

[elukaz]

Vs: Tuule abil elekter.

Mehaaniline võimsus defineeritakse selle järgi kui palju suudab masin tööd teha ajaühikus.
1 sekundiga liigutatakse 1 njuutonilist vastujõudu 1 meetri võrra või kuidas iganes see täpne definitsioon oli.
Kui mehaanilist muundada mingiks muuks energialiigiks siis kaasnevad mingid kaod mida väljendatakse kasuteguriga.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

nu krt sai ju öeldud, et ei ole füüsika teadur , eriti veel vanatallinna kõrval / vesiratas r=1m ja laius labadel u40-50 cm, labade s6gavus u 20 cm.. Jõgi u 7 m lai ja 1.5 m sügav kiirus 8-10 km/h.... mis valemid sealt siis v2lja loeb? olgu öeldud, et ülekanne kahe astmeline ja iga aste korrutab eelmise umbes 13-ga

[elukaz]

Vs: Tuule abil elekter.

No rakendagi mingi koormus sinna otsa. Vaata kui rasket pommi ja mis kiirusega jõuab asi üles vedada ja saadki võimsuse kätte. See kui asi tühjalt ringi käib ei ütle suurt midagi.