Vee abil elekter.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

okei----

[Scott]

Vs: Tuule abil elekter.

Jõgi jookseb eramaal ja selle loaga ei tohiks ju väga raske olla, roheline ja puha ju

Loa saamiseks on projekti, arvutusi, jooniseid ja muid kooskõlastusi vaja, enne kui üldse ehitama saab hakata. Ja ehitades pead jällegi joonistest täpselt kinni pidama. Mis teha, bürokraatia.
Eramaal asuv veekogu ei tähenda, et see eraomandis on. Avalikus kasutuses jõel peab arvestama paatide, süstade jms, vee-elustikust rääkimata.
Eelnev jutt seepärast, et Sa peale kulutuste tegemist ei avastaks, et selle kaadervärgi kõige kiuste kuivale pead jätma.

Tehnilisest küljest: jõe voolukiirus on kiirete autogeneraatorite ülekande jaoks liiga nõrk, ilma korraliku kaldakinnituseta ujub see lihtsalt minema või ei hakka ringi käima. Kuidas Sul ülekanne on plaanitud? Rihmade puuduseks on suur hõõrdejõud suuremal võimsusel libisemise vältimiseks ja selle ületamiseks raiskuminev energia. Kettide või hammasrataste korral kannatab ilmastikukindlus.
Pesumasinate otseveomootoritest saaks väiksemate rpm-ide ning hõõrdekadude tõttu ülekandes enam-vähem asja, kilovati saamiseks on siiski mitut mootorit vaja.

[qwerty]

Vs: Tuule abil elekter.

Seda au ei ole ma vist ära teeninud Ilmselt kirjutasin mitmetimõistetavalt. Qwerty arvutustega oomi seaduse kohta täitsa nõus. Kuid sellise ristlõike tekitamiseks jõe ja maja vahele ei pea ju esimesse ettejuhtuvasse kirvehindadega kaablipoodi tormama, just tänu selele, et tegemist 12 V-ga. Tagasiside osas jään oma arvamuse juurde, autogenekad on automaatregullitavad kuni mitmekümne voldini. Kuna nüüd teemaalgataja paljastas, et koske tal ei olegi, siis tuleb mõte ümber sõnastada. Sel juhul algab kõik vee kineetilisest energiast, ehk vee kiirusest ja vesiratast pöörava vee kogusest. Ei ole küll teemaalgataja jõge näinud, kuid kahtlustan et kahe kilovati jaoks oleks vaja kogu jõe laiust ratast ja aastaringset kevadist suurvett. Enne investeerimist arvutamine oleks tõesti kasulik, muidu on tulemuseks ilus vesiratas, mis koormuse tahalülitamisel lihtsalt seisma jääb.

Arvutame siis koos, ehk siis saad aru...
Oletame, et tarbime selle max 2 KW (meil on näiteks 2 radikat, üks töötab 220V pealt ning teine 12V pealt - mõlemad 2KW)
Arvutame antud tarbijate takistuse R=Eruut/P
"Radikas 220V" takistus on ~24ohmi
"Radikas 12V" takistus on 0,072ohmi

Oletame, et me kasutame mõlema puhul sama kaablit (näiteks standard 2,5 ruudust) ning oletame, et selle 150m jupi peale on kaabli takistus 0,1ohmi.

220V süsteem:
Kogutakistus on: 24+0,1=24,1ohmi
Vooluahelat läbiv vool on: 220V/24,1ohm= 9,1A
Pingelang kaablis: 0,1ohm*9,1A= 0,91V
Võimsuskadu kaablis: 0,91*9,1=8,3W

12V süsteem:
Kogutakistus on: 0,072+0,1=0,172ohmi
Vooluahelat läbiv vool on: 12V/0,172ohmi=70A
Pingelang kaablis on: 0,1ohm*70A=7V
Võimsuskadu kaablis: 70A*7V=490W
Koguvõimsus 12V süsteemi puhul antud näites: 12V*70A= 840W

Siit on ilusti näha, et:
12V puhul peab kaabel olema väga paks - sõna otseses mõttes keevitus kaabel, et sealt üldse midai läbi tuleks, vastasel juhul hajub kõik kaablisse ära. Tagasiside ning näiteks 24V pinge genekast ei aitaks praktiliselt midagi.

[mikumaku]

Vs: Tuule abil elekter.

Arvutustega nõus. Seda enam peaks teemaalgataja elukaz-i soovituse järgi katseid sooritama enne investeeringuid. Energia, töö ja võimsuse valemite järgi saab siin ka arvutada küllalt, kuid on liiga palju x-faktoreid, eriti vesiratta labade suuruse, kuju ja üldse vee käitumise osas seal rattas ja selle ümber, mille puhul kaod võivad vabalt ära süüa kõik valemite järgi arvutatu. Mehaanilise ülekande, hõõrdumise ja elektrilise muundamise kaod on selle kõrval veel suht hästi arvutatavad. Kui see nii lihtne oleks, oleks kõik jõed vesirattaid täis, mitte ei paisutataks jõgesid üles, selleks et vesi kõrgelt ja kitsas kanalis läbi turbiini suruda. Teiste sõnadega: mis hea pärast see vesi seda vesiratta laba peaks tõukama, kui seal koormus taga ja raske tõugata on, ta voolab siis parem kõrvalt mööda...

[elukaz]

Vs: Tuule abil elekter.

Ei ole arvutustega nõus. 12V näite puhul on kaablikaod kahtlaselt väikesed, starter mis võtab vähem kui 2kW peaks olema võimalik sellise rulliga käima tõmmata? NOT.
150m 2,5mm2 kaablil pole takistus mitte 0,1 oomi kokku vaid 1 oom iga kiu peal. ,072oomine tarbija on selle otsas sisuliselt lühis ja kaablikaod on tugevalt üle 90%
Et saada vähegi mõistlik kasutegur, nii 70 ringis, peaks kasutama 150..200 ruudust kaablit. Keevituse oma jääb nõrgaks.

[qwerty]

Vs: Tuule abil elekter.

Ei ole arvutustega nõus. 12V näite puhul on kaablikaod kahtlaselt väikesed, starter mis võtab vähem kui 2kW peaks olema võimalik sellise rulliga käima tõmmata? NOT.
150m 2,5mm2 kaablil pole takistus mitte 0,1 oomi kokku vaid 1 oom iga kiu peal. ,072oomine tarbija on selle otsas sisuliselt lühis ja kaablikaod on tugevalt üle 90%
Et saada vähegi mõistlik kasutegur, nii 70 ringis, peaks kasutama 150..200 ruudust kaablit. Keevituse oma jääb nõrgaks.

Sa ikka saad aru, et tegemist oli näitega miks elektri transportimiseks kasutatakse kõrgepinget ning miks tarbijad on loodud töötama 220V mittet 12V pealt meil kodudes. 0,1ohm oli võetud arvutuse lihtsuse ning näite võimalikkuse huvides.

[aqv]

Vs: Tuule abil elekter.

Sa ikka saad aru, et tegemist oli näitega miks elektri transportimiseks kasutatakse kõrgepinget ning miks tarbijad on loodud töötama 220V mittet 12V pealt meil kodudes. 0,1ohm oli võetud arvutuse lihtsuse ning näite võimalikkuse huvides.

elukaz sedasama minumeelest väidabki. Lihtsalt täpsustab mõnda nüanssi.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

Scott- ile.. tegin uue nn projekti vesirattale d=2000 mm , laius 600 mm ja labade sügavus 200 mm.. Ülekanne kahes astmes: 1rpm= 12rpm x 1rpm= 12rpm.. Vesiratas ja kogu see süsteem ujuks (platvormi alla paigutatud auto siselohvid) jõepinnal ning oleks kinnitatud kahest nurgast kallastele trossidega ( sedasi ei sega ta seal ei kalu ega muid elukaid ning ei ole püsiv ehitis ja tõuseb langeb koos jõega).. Selliste ülekannetega olen plaaninud kätte saada kuskil 2400 kuni 2500 rpm ( auto foorumitest lugesin , et siis toodab genekas kuskil 1100 watti) e. 2 genekat umbes 2 kw.. sellise ehitisega vajan ma veeliikumise kiiruseks u.7,5 km/h

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

[IMG]file:///C:/Users/Seppam/Desktop/vesiratas.jpg[/IMG][IMG]file:///C:/Users/Seppam/Desktop/vesiratas.jpg[/IMG][IMG]file:///C:/Users/Seppam/Desktop/vesiratas.jpg[/IMG][IMG]file:///C:/Users/Seppam/Desktop/vesiratas.jpg[/IMG][IMG]file:///C:/Users/Seppam/Desktop/vesiratas.jpg[/IMG]

[mikumaku]

Vs: Tuule abil elekter.

Ma ei saa mitte vaiki olla seda lugedes. Mehaanika kuldreegel kehtib ometi ka pöördliikumise kohta. Kui suurendad ülekandega pöördeid 144 korda, siis on seda ratast sama koormuse korral ka 144 korda raskem ringi ajada. Hõõrdumise kaod veel lisaks. Kas käikudega jalgrattaga oled sõitnud? Seal on see lausa oma lihaste peal tunda. Tee katse. Võta oma vesiratta laba suurune vineeritükk, pane jõkke risti vooluga. Kinnita nurkadest kasvõi nööridega. Siis mõõda dünamomeetriga, (kasvõi vedrukaal) , kui suure jõuga vesi seda tõukab. Siis jaga see tulemus 144-ga... Ma arvan sulle ei meeldi see tulemus. Ja näed ka ühtlasi, kuidas vesi rõõmsalt üle plaadi servade ära voolab.

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

nu kui sa juba jalgrattale nõite viisid , mida suuremal käigul liikumist alustad, seda raskem on tõesti startida. Kuid kui oled juba hoo sisse saanud, siis minu mäletamist mööda on kiirused suuremad ja ratta väntamine hulga kergem ... Järelikut sama kehtib ju ka vesirattal , PS rihmadele tuleb ka pinguti peale, mida tarvidusel saab startides järeleanda

[Risto86]

Vs: Tuule abil elekter.

Ma ei saa mitte vaiki olla seda lugedes. Mehaanika kuldreegel kehtib ometi ka pöördliikumise kohta. Kui suurendad ülekandega pöördeid 144 korda, siis on seda ratast sama koormuse korral ka 144 korda raskem ringi ajada. Hõõrdumise kaod veel lisaks. Kas käikudega jalgrattaga oled sõitnud? Seal on see lausa oma lihaste peal tunda. Tee katse. Võta oma vesiratta laba suurune vineeritükk, pane jõkke risti vooluga. Kinnita nurkadest kasvõi nööridega. Siis mõõda dünamomeetriga, (kasvõi vedrukaal) , kui suure jõuga vesi seda tõukab. Siis jaga see tulemus 144-ga... Ma arvan sulle ei meeldi see tulemus. Ja näed ka ühtlasi, kuidas vesi rõõmsalt üle plaadi servade ära voolab.

Ei ole palju vaja, et ratast liikuma saada http://www.youtube.com/watch?v=Go1Iwgfb8LM&NR=1

[tartu pets]

Vs: Tuule abil elekter.

http://www.youtube.com/watch?v=9-4Ll_v32RY või veel "vähem" et 600W kätte saada..
kuid ma ühineks ka elukaz-e arvamusega, et tee loomkatsed. Kui ratas valmis, pane jõkke käima, nöör väljundastme võllile ja antud "valemi järgi" peaks 2kW võimsuse juures 100kg mehe 1 sekundiga 2m liigutama...vms 10m nööri korral peaks 5 sekundit kuluma, et 100kg lõpuni vedada. See on ikka päris palju jõudu...

[mikumaku]

Vs: Tuule abil elekter.

nu kui sa juba jalgrattale nõite viisid , mida suuremal käigul liikumist alustad, seda raskem on tõesti startida. Kuid kui oled juba hoo sisse saanud, siis minu mäletamist mööda on kiirused suuremad ja ratta väntamine hulga kergem ... Järelikut sama kehtib ju ka vesirattal , PS rihmadele tuleb ka pinguti peale, mida tarvidusel saab startides järeleanda

Aga kuidas oleks rattasõidul suuremate käikudega pideva tugeva vastutuulega? Sa vist ikka ei kujuta ette, kui palju raskem on generaatorit ringi ajada võrreldes tühijooksuga, kui tahame temalt saada 100W, 500W, 1000W võimsust. Aga võta kätte, tee töötav kuivamaa mudel. Autogene koos pingeregulaatoriga, ülekanne 144 X, nagu plaanis, ja vänt külge. 12 V tühijooksul tuleb mis mühiseb. Aga pane paar esitule pirni järele ja vänta siis... ja siis pane 10 tk korraga järgi (üle 1 kW juba) ja proovi uuesti. Ja kirjuta siia ka tulemustest.

[ppv]

Vs: Vee abil elekter.

Seda labadega süsteemi toimimist saab katsetada ka suvisel ajal mõnel veekogul kus renditakse paate ja neid vesirattaga sõidukeid(need kus kaks inimest sõtkuvad pedaale).
See vesirattaga süsteem on võrreldes tavalise aerupaadiga ikka väga mannetu vaatamatta sellele, et sa sõtkud pedaale meeletu kiirusega.
Huvitav kui suur oli aurulaevade võimsus, mille nad vesiratta kaudu jõele adasi andsid(see küll nati teine teema).

Sinu väljamõeldud süsteemi viga on see, et sa pole arvestanud sellega, et kui takistus läheb suureks, voolab vesi lihtsalt sinu labadest mööda, jõgi ju lai(keegi eespool juba mainis ka seda).
Iidsetel aegadel kasutati seetõttu vesirattaid, millele lasti vesi ülevalt peale, siis vee raskus pani ratta pöörlema aga kui sul tammi või juga pole ...