i MiEV elektriauto.

[qwerty]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Hehe see Eesti energia müüdav 'roheline elekter' võttis küll muigama. "Maksad küll rohkem, aga seeest elekter on kuskilt tuulikust vms". Huvitav kas EE veab mulle tuulikute juurest individuaalse kaabli või kuidas see roheline elekter minuni peaks jõudma. Vana liini pidi voolates võib teine ju juhuslikult seguneda selle saastunud põlevkivi elektriga :lol: (<-sarkasm)

[elukaz]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Mis seal segast on, kallis pudelivesi ja tavaline kraavivesi kallatakse ühte suurde tünni ja kes on nõus see maksab oma välja imetud portsu eest pudelivee hinda.

[kalvis]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Elektriauto ainus nõrk lüli on akud, need on üsna lühikese elueaga, kardavad põrutamist, külma, kuuma ja kiiret laadimist. Ja tänases tehnoloogias, maksab akude vahetus rohkem kui peaaegu aktsiisivaba elektrihinna ja aktsiisiga maksustatud kütusehinna vahest võit.
Akude puhul on kurb mekk see, et pole ka niipea midagi uut ja head tulemas, mis vabastaks akud olulistest puudustest. Kütuseelemendid on veelgi paremad kui akud, kuid pea samad puudused ja samuti pole seni avastatud head, odavat, ohutut ja kütuse suhtes mittepirtsakat elementi.

[elukaz]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Huvitav mis sest autost saab kui mingil põhjusel akud vee alla jäävad?

[murphy]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Akud tõenäoliselt LiFePol seega ei juhtu miskit ootamatut. Üldiselt pole näinud et akuga ültse midagi vees juhtuks peale riknemise.
Kalvis ära üle pinguta. Asi on rohkem kinni selles et keegi ei arenda seda tehnoloogiat palju lisaks kütuselement peab sööma taastuvat kütust, vesinik, metanool, etanool jms. Põhjus on lihtne, neft saab otsa.
Ja peab varakult midagi ette võtma sest suurtele rekadele, lennukitele ja kaubalaevadele pole alternatiivi eriti. See et bemmivend 12 liitrise mootoriga kõik maha kärutab on raiskamine.
Kui midagi ette ei võeta siis on krahh suur. Tuleb harjuda elektri seniste miinustega. Sest kui neft saab otsa ja selleks ajask pole miskit välja mõeldud siis pole vaja muretseda, jala käid nagunii, reisile ei lähe, kaugeid puuvilju poes pole.90% inimestest on töötud. Seejärel vargused, möll tapmised, sibulad panevad paar nuuki kh ja ongi inimkond enamjaolt hävitatud.

[radiotehnika35]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

See et bemmivend 12 liitrise mootoriga kõik maha kärutab on raiskamine.

Hm, milline mudel?
Ei ole teadaolevalt see autotootja kunagi niisuguseid mootoreid sõiduautodele pakkunud.

OT : Mitte automark ei sõida, sõidab "ratas" rooli ja istmeseljatoe vahel!

[tagahoovis]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Veel rohelisest energiast. SEB reklaamib, et kasutab vaid rohelist energiat. Eks reklaamil ole miski tagamõte. Aga kas elektrile lisatakse värvainet nagu diiselküttele, et kindel olla õiges margis? Elektri tootmiseks vajalik materjal, kivisüsi kipub ka ükskord lõppema. Kuid meil plaanitakse uut soojuselektrijaama. Alternatiiviks oleks elektriautodele pedaalid lisada, sest võib juhtuda, et pikema otsa lübija võib tee äärde jääda.

[margusten]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Diisli ja ka bensiini põletid suudavad arendada märkimisväärselt suuremat kasutegurit, kui sisepõlemismootorid, seega nende kasutamine akude ja salongi tarbeks on suht ok.
Kui manuali lugeda, siis meie mõistes oleks tarvist see 3 faasi üheks teha või siis kiirlaadimispunktis saaks tavalisest võrgu trafost laetud 3 masinat korraga ja ka võimsused ei olek midagi müstilist. Ühtlasi peaks ka alaldi autosse nati sooja andma.
50kW koormust poole tunni vältel teeb ilusti kuluks 25kWh. Kui sellega saab sõita 130km, siis tuleb tõdeda, et rahakotile on see päris mõistlik. 500 tsükli pärast peaks muidugi olema juba kogutud raha, et valmistuda akude vahetuseks. Teisalt jõuagregaat on eeldatavasti vähem hooldust vajav, kui tavaline sisepõletaja. Samuti ei ole võimalik sellesse kogematta tankida solki kütust.
Eeldades, et iga tsükliga saab sõita keskmiselt 120km, tsükleid on aku nõus tegema aku kuskil 1000 ringis, siis on see nagu vene masina pidamine, mis tahab 100 000 läbimisel kapremonti saada. Sel masinal lihtsalt on kuskil seal maal vaja kindlasti uut akut. Väiksemal veerejal kulub sellise maa läbimiseks pealt 5 aasta ja selle ajaga akud tõenäoliselt odavnevad ja kasvab ehk ka jaks, mida nendesse toppida. Agressiivsem vuraja saab kaasasoleva ressursiga ühele poole ilmselt alla kahe aasta, sest suuremal tallamisel tuleb vähem tsükleid ja iga tsükli jaks on pisut pisem

Kõik teavad kui väike kasutegur on sisepõlemismootoril.
Diisli ja ka bensiini põletid suudavad arendada märkimisväärselt suuremat kasutegurit.
Seega oleks ideaalne lahendus selline varugeneraator-põleti elektriautos puhuks kui elekter akudest otsa saab ja laadimisjaama pole silmapiiril. Ka kütuse kulu võiks olla siis 2-3 l/100km peale sedasi varugeneraatori pealt sõites või mis te arvate.

[qwerty]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Kõik teavad kui väike kasutegur on sisepõlemismootoril.
Diisli ja ka bensiini põletid suudavad arendada märkimisväärselt suuremat kasutegurit.
Seega oleks ideaalne lahendus selline varugeneraator-põleti elektriautos puhuks kui elekter akudest otsa saab ja laadimisjaama pole silmapiiril. Ka kütuse kulu võiks olla siis 2-3 l/100km peale sedasi varugeneraatori pealt sõites või mis te arvate.

Räägi siis nendest müstilistest diisli ning bensiini põletitest millel on ulmeline kasutegur. Ning milles see kasutegur väljendub? Milleks see kütuse põlemisest vabanev energia muundatakse? Kineetiliseks energiaks või soojusenergiaks?

[a1]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Räägi siis nendest müstilistest diisli ning bensiini põletitest millel on ulmeline kasutegur. Ning milles see kasutegur väljendub? Milleks see kütuse põlemisest vabanev energia muundatakse? Kineetiliseks energiaks või soojusenergiaks?

Antud kontekstis oli jutt soojusenergia saamisest ja kui heitgaaside temperatuur piisavalt madalale saada, siis on ka kasutegur kõrge.
Mootori korral läheb valdav enamus kehva kasuteguriga kineetiliseks energiaks. Keerulisemate lahenduste korral saab üleliigse summutist välja lendava soojuse muuta elektriks ja seeläbi kasutegurit tõsta (bensiinikulu vähendada).

[reuter]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Kasuteguri saab üles turbiiniga. Mudelismis pakutakse 21kW rurbiini, mis sobiva genekaga koostöös ei suurendaks väga jõhkralt sõiduki massi, aga võimaldaks päris kiiresti liikuda. Puuduseks on muidugi asja eluiga, hind ja ekspluatatsioonikulud.
Kui selline asi veel toimiks odava diisliga, siis saaks natukeseks ajaks aina süvenev kriis leevendust.

Kütusepõletite kasutegur võib sisepõlemismootorite omast olla kuni 3x suurem

[elukaz]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Siin tahaks küll juba numbrites lähenemist.
Kui palju siis tavaline mootor annab mehhaanilist energiat, palju soojusenergiat ja mis ülejäänust saab?
Samad numbrid siis põleti kohta... ??

[reuter]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Hetkel jään numbrid võlgu...
Sisepõlemismootorite kasutegur saadakse üles mootorite suurusega. Lisaks sellele tuleb neid koormata ühtlaselt ja sobivas pöördevahemikus, mida aga tavaliikluses osalev auto reeglina ei tee. Soojus on kõik parasiitne. Alguses kasutame seda, et saavutada jõuallikale soodne töötemperatuur ja edaspidi hajutame kõik õhku. OK, põhjamaises kliimas on see soojus teretulnud nähtus, kuna meie ise tahame, et tuba soe ja klaasid puhtad oleksid. Sellegipoolest läheb päris palju soojust ära väljalaske kaudu ja jahutusradiaator teeb pikemal sõidul tööd ka kõige käredama pakasega.
Põletil seevastu on tulemiks soojus, väljalaskesse jõuab temperatuur, mis on võrreldav inimese kehatemperatuuriga. Kasutegur sõltub peamiselt selle soojuse kasutamisvõimalustest ja kütusesegu optimeerimisest, parasiitset energiaväljundit peaaegu ei ole

[elukaz]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Ahaa, sa võrdled mehaanilise töö ja soojuse tootmise kasutegureid. Pointless.

[reuter]

Vs: Re: Vs: i MiEV elektriauto.

Ei ole ju pointless. Kui ma tahan mingit asja ringi ajada, siis ma EI taha sealt saada soojust. Kui ma tahan soojust, siis ma EI vaja mingite asjade liikumist. Kasutegur ongi ju soovitud energia kogus, mida me mingi energia muundamisel saavutame
Pisukesed võrdlused, mitte, et seal täis tõde oleks, aga miskit suunavat infi ikka. Õli ja diisli erinevus pole väga suur. Diisli puhul on kvaliteedinõuded kõrgemad ja mootorid solgi suhtes kapriissemad

http://en.wikipedia.org/wiki/Diesel_engine

http://en.wikipedia.org/wiki/Heating_oil